[-maukar-]

Mis on tänapäeva samaealistel noorhärradel vastu pakkuda?

Ennast täis juua, triipu peale tõmmata, saun peo käigus maha põletada ja isa bemm koos sõpradega sodiks sõita. Ellujäänud nendivad pärast et lahe koolivaheaeg oli...
Ok, mõnitan. On ka üllatavalt tublisid, aga nemad ei anna kahjuks tooni.

Nu ma siis annan tooni... Lapsepõlv möödus siis maal, ,kõik nädalavahetused ja kooli vaheajad. Sai ehitatud onne nii puu otsa kui ka metsa ja mujale kõikvõimalikesse kohtadesse. Jalgratas oli põhiliiklusvahend tollel ajal. Kui sattusime vennaga teise vanaema juurde, siis sai ka muraveiga mööda põldu põristatud, vanust oli siis vast kuskil 7-8 kanti. Hiljem tulid omale punnvõrrid ja muu nassvärk, mis alati tahtis putitamist. Vanuses 13-15 (täpselt ei mäleta) sai siis papsi Jawale hääled sisse aetud. Tuli periood, kus põhisõiduvahend oli siis tsikkel. Buss oli ka liiklemisvahend, kuid see siis ainult niipalju, et saaks maale Jawaga põristama. Jawat sai ka ikka usinasti remonditud. Pean küll tunnistama, et põhiremontija oli vennaraas. Kusjuures nii kui kevadel oli asfaldil triip paljaks sulanud olime me juba vennaga kevadet kuulutamas ja sügisel ikka niikaua sõitmas, kui lumi ja jää enam ei lasknud seda. Gümnaasiumi lõpuga Jawa periood lõppes, tulid autojuhi load ja kõrgkool... Tänaseks päevaks ei ole ma kellegi autot sodiks sõitnud, ühetegi sauna maha põletanud, triipu tõmmanud ega kedagi kabeli poole läkitanud... Kangemat kraami ikka vahel pruugin, seda tuleb tunnistada... Enam ei tule mõttesegi neid lollusi teha, loen vaid kahjutundega, et nii tehakse ja nii juhtub... Ju siis kui mõistus oli allpool vöökohta, sai Jawaga põristada ning tehnikat putitada... Nüüd mõistus omal kohal loodetavasti(kui mõned vanatehnikaga seotud ostud välja arvata ).

Läks küll vähe offtopic teemast, kuid ei saanud kirjutamata jätta...