02-02-2012, 22:52 PM
Vahelduseks hukka läinud noorsoole kirjastan siis ühe loo, mille rääkis mulle üks tuttav vana, kes praegu õpetab koolis põllumajanduse praktilist poolt. Kunagi sai kuivatis praksisel oldud ja siis läks jutt viljavõtu peale.
Asi oli siis nii, et kunagi sügaval NL aegadel sai vilja võetud. Ja siis mingil põhjusel jäi viljavõtt sinnapaika teatud ajaks. Aga, et asi igavaks ei läheks sai veidi aega "surnuks" löödud. Kuna Niva punker oli tühi, siis visati kate punkrile peale. Ise oli see vana koos oma sõpradega mitmekesi punkris varjul. Ja seal nad siis võtsid viina ja mängisid kaarte. Täpsemini turakat. Täpsemalt ei mäleta, mis selle põhjustas, aga miski see igatahes oli.
Kuna ma ise pole seda aega näinud, siis ma võin vaid ette kujutada, kui kirju see olla võis. Aga juba juttude järgi tundub päris.... huvitav - ütleks isegi, et natukene huvitavam kui praegune elu.
Asi oli siis nii, et kunagi sügaval NL aegadel sai vilja võetud. Ja siis mingil põhjusel jäi viljavõtt sinnapaika teatud ajaks. Aga, et asi igavaks ei läheks sai veidi aega "surnuks" löödud. Kuna Niva punker oli tühi, siis visati kate punkrile peale. Ise oli see vana koos oma sõpradega mitmekesi punkris varjul. Ja seal nad siis võtsid viina ja mängisid kaarte. Täpsemini turakat. Täpsemalt ei mäleta, mis selle põhjustas, aga miski see igatahes oli.
Kuna ma ise pole seda aega näinud, siis ma võin vaid ette kujutada, kui kirju see olla võis. Aga juba juttude järgi tundub päris.... huvitav - ütleks isegi, et natukene huvitavam kui praegune elu.
Almost Again