[Basilio]

Ehk kaasfoorumlased oskavad pajatada ringhäälingu kättesaadavusest Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Olen kuulnud jutte, et antennid valati elavhõbetat täis, et näha kvaliteetset teleripilti ja seejärel tahtsid vene sõjalennukid maja peale tulla. Veel sooviks kuulda jutte raadio Vaba Euroopa kuulamisest.

See elavhõbeda jutt olla linnalegend. Vähemalt nii väitis üks eluaegne raadioamatöör, kes raadioasjandusega sina peal.
Kuulati rohkem Ameerika Häält. Mäletan, kuidas oma isagi seda hoolega kuulas. Segamise intensiivsus sõltus tihti ka tekstist. Uudiseid laiast maailmast alati ei segatudki. Kui aga läks otseselt suure ja sotsialistliku tõrvamiseks, siis tuli kohe "uua-uua-uua" ja "mürrrrrr!". Kui midagi põnevamat oli ja muidu ei kuulnud, siis isa ootas ära lätikeelse saate. Ta kasvas sealmail üles, kuigi ise eestlane, ja rääkis läti keelt vabalt. Kuna segajate tööraadius oli väike ja Eesti territooriumil muukeelseid saateid ei segatud, välja arvatud venekeelne, siis sai info ilusti kätte.
Ah jaa, ühte fakti mäletan veel räägitavat - iga suvalise segaja võimsus olla olnud suurem kui Ameerika Hääle peasaatja oma Washingtonis. Segamine nõudvat suurt võimsust, et signaal "ära uputada". Mäletan ka, et "Hääle" sagedusriba oli üsna lai. Laiem kui segaja oma. Ehk kui segaja istus täpselt "keskel", siis ühest või teisest äärest sai ikka kuulata. Selle vältimiseks pandi segaja signaal edasi-tagasi "ujuma". Inimesed vandusid siis ja kruttisid häälestusnuppu, et tabada mõni selgem koht.