[Mister X]

Kasutaja flanaganilt õiged mõtted. Samas arvan, et mälestused-memuaarid kui ilukirjanduse eriliik ei peagi alati pretendeerima sajaprotsendilisele objektiivsusele. Rahvafolklooril (ehk suust suhu kanduvatel juttudel, mida reeglina genereerib vanem põlvkond nooremale) on täitsa oluline missioon rahva ajaloomälu hoidmisel. Võtame näiteks praegu 10-12aastase poisi. Muidugi ei saa tal olla isiklikke mälestusi möödunud aegadest. Ent kui ta kuulab isa või vanaisa pajatusi sellest, kuidas oma ajal GAZ 51-ga tööd tehti ja VAZ 2101-ga Leedus käidi, on tal õigus neid kirjasõnas jäädvustada. Ikka on see parem kui kusagil korteriläbul ennast täis juua või vanematelt võetud Mersu kraavi ajada. Tekib noorel inimesel austus ajaloo vastu, on tõenäoline, et ta ei vii esivanematelt päranduseks saadud "kopikat" mitte vanarauda, vaid ta teeb selle korda ning sellest jätkub veel tema lastele.