17-03-2012, 22:28 PM
Pean tunnistama, et kõik Soome autojuhid kasutavad etanooli klaasipesupaagis tänase päevani. Kui taksojuht põdramaal klaasile pissb tahaks kangesti kurki peale hammustada. Nendel nimelt on kole hirm metanooli ees, mida meie "lõhnatu" loputusvedelik külmumisvastase ainena sisaldab. Pidavat nägemisele, seismisele ja veel millelegi hävitavalt mõjuma, kohe ja pöördumatult.
Eks see etanool kutsub kurja välja küll. Minul nii kergelt ei läinud kui ksf Petssil. Talvine aeg ja mingi järjekordse lagunemise tagajärjel lahkus enamus tosoolist mootorist. Järele jäänud osa veega tempimine oleks viinud ilmselgelt mootori lõhki külmumiseni. Kuna sõita oli hädasti vaja ja tosooli pidi kaubandusvõrku laekuma teadmata aja pärast, pidi leidma mingi lahenduse. Keegi tuttavatest soovitas glütseriini veega mingis proportsioonis lahjendada ja pidi jahutama vägevalt ilma, et ära külmuks. Jahutas küll vägevalt aga tuppa sooja andis ikka väga nadilt. Mosse toa soojaks saamine oli nii kui nii korralik katsumus aga minu oma meenutas peale glütseriinilahuse sisse valamaist Lumivalgukese peldikut, isegi nurgad olid sama moodi härmas. Igaljuhul kurtsin oma muret kõigile kuni sattusin mehe peale, kes ka Pätsu ajal oli rooli keeranud. Temale glütseriini segu tuttav aga Pätsu ajal olevat sinna ka piiritust lisatud, kas nüüd sooja saamiseks aga retsepti osa oli ta igatahes olnud. Soovitas nii 10 kuni 20% lisda, äkki aitab. Mõõtmise ja protsentide arvutamisega ei hakanud ennast vaevama, Kuna tehnilist oli võimalik saada lasin radikast korraliku sorina välja ja piiritus asemele. Pean ütlema, et aitas. Tuba palavaks ei läinud aga härmatis sulas nurkadest tükk maad vähemaks. Sain mõne aja sõita kui soendusradikas otsustas tilkuma hakata. Aga tilkus ta teadagi mida, otse tuppa. Muidugi otsustas miilits mind kinni pidada. Nii nagu ukse paotasin läks jamaks. Pjannyi, skolko vypil, alkogolik ja kõik. Seletasin küll, et asjal tehnilised põhjused aga või see siis hallivatimehele kohale jõudis. Löödi kamm turja ja Paldiski maanteele minek. Noorematele teadmiseks, siis oli hullar ainuke koht Tallinnas ja Harjumaal kus ekspertiisi tehti. Püüdsin teel ikka kodanikele seletada, et pole mõtet kihutada sinna hullarisse aga kui miilits oli midagi pähe võtnud siis sealt ühe ajukurru vahelt seda pea võimatu välja rääkida. Tirisid mind siis neljandasse osakonda kus tohter neile tõe teatavaks tegi, et kodanik autojuht on nii kaine nagu kaljamüüja ja võib igasuguse liiklusvahendiga sõita niipalju kui süda lustib. Eelnevalt lasi minul muidugi kükke ja kummardusi teha. Miilitsatel muidugi näod pikad aga kui doktor nii ütleb mis siis ikka teha. Viisid mind siis mahajäetud Mosse juurde tagasi. Lõpuks tahtsid veenduda, et tõesti auto piirituse lehka välja ajab. Ei olnud kade vedasin kapoti ülesse ja keerasin radika korgi maha. Nuusutasid siis korgialust vaheldumisi mitu korda. Iga korraga läksid näod pikemaks. Kokkuvõte kõlas siis nii: "Nihuja sebe dajot, v radiator Staryi Tallinn zalil" Millepeale ei osanud neile muud öelda kui et tosooli ju ei ole eks peab Vana Tallinnaga sõitma.
Igatahes pool tundi peale miilitsa käest pääsemist oli radikaremont juba alanud.
Eks see etanool kutsub kurja välja küll. Minul nii kergelt ei läinud kui ksf Petssil. Talvine aeg ja mingi järjekordse lagunemise tagajärjel lahkus enamus tosoolist mootorist. Järele jäänud osa veega tempimine oleks viinud ilmselgelt mootori lõhki külmumiseni. Kuna sõita oli hädasti vaja ja tosooli pidi kaubandusvõrku laekuma teadmata aja pärast, pidi leidma mingi lahenduse. Keegi tuttavatest soovitas glütseriini veega mingis proportsioonis lahjendada ja pidi jahutama vägevalt ilma, et ära külmuks. Jahutas küll vägevalt aga tuppa sooja andis ikka väga nadilt. Mosse toa soojaks saamine oli nii kui nii korralik katsumus aga minu oma meenutas peale glütseriinilahuse sisse valamaist Lumivalgukese peldikut, isegi nurgad olid sama moodi härmas. Igaljuhul kurtsin oma muret kõigile kuni sattusin mehe peale, kes ka Pätsu ajal oli rooli keeranud. Temale glütseriini segu tuttav aga Pätsu ajal olevat sinna ka piiritust lisatud, kas nüüd sooja saamiseks aga retsepti osa oli ta igatahes olnud. Soovitas nii 10 kuni 20% lisda, äkki aitab. Mõõtmise ja protsentide arvutamisega ei hakanud ennast vaevama, Kuna tehnilist oli võimalik saada lasin radikast korraliku sorina välja ja piiritus asemele. Pean ütlema, et aitas. Tuba palavaks ei läinud aga härmatis sulas nurkadest tükk maad vähemaks. Sain mõne aja sõita kui soendusradikas otsustas tilkuma hakata. Aga tilkus ta teadagi mida, otse tuppa. Muidugi otsustas miilits mind kinni pidada. Nii nagu ukse paotasin läks jamaks. Pjannyi, skolko vypil, alkogolik ja kõik. Seletasin küll, et asjal tehnilised põhjused aga või see siis hallivatimehele kohale jõudis. Löödi kamm turja ja Paldiski maanteele minek. Noorematele teadmiseks, siis oli hullar ainuke koht Tallinnas ja Harjumaal kus ekspertiisi tehti. Püüdsin teel ikka kodanikele seletada, et pole mõtet kihutada sinna hullarisse aga kui miilits oli midagi pähe võtnud siis sealt ühe ajukurru vahelt seda pea võimatu välja rääkida. Tirisid mind siis neljandasse osakonda kus tohter neile tõe teatavaks tegi, et kodanik autojuht on nii kaine nagu kaljamüüja ja võib igasuguse liiklusvahendiga sõita niipalju kui süda lustib. Eelnevalt lasi minul muidugi kükke ja kummardusi teha. Miilitsatel muidugi näod pikad aga kui doktor nii ütleb mis siis ikka teha. Viisid mind siis mahajäetud Mosse juurde tagasi. Lõpuks tahtsid veenduda, et tõesti auto piirituse lehka välja ajab. Ei olnud kade vedasin kapoti ülesse ja keerasin radika korgi maha. Nuusutasid siis korgialust vaheldumisi mitu korda. Iga korraga läksid näod pikemaks. Kokkuvõte kõlas siis nii: "Nihuja sebe dajot, v radiator Staryi Tallinn zalil" Millepeale ei osanud neile muud öelda kui et tosooli ju ei ole eks peab Vana Tallinnaga sõitma.
Igatahes pool tundi peale miilitsa käest pääsemist oli radikaremont juba alanud.
Ära vägista, võta suurm haamer!