08-07-2012, 08:57 AM
Kui värskelt EPA lõpetanuna sovhoosi mehaanikuna tööle sain,saabus direktori jaoks see tähtis päev,mil ta 50.a.sünnipäevapeo pidi korraldama.Pidu peeti väikelinna vastavatud restoranis ja külalisi oli paarisaja ringis.Mind kui värsket spetsialisti määrati kaineks autojuhiks,anti direktorihärra Volga võtmed ja pandi kohustuseks väsinud peolised koju vedada.
Algul kulges kõik soliidses vormis - lauad olid lookas sültidest,pasteetidest,salatitest,ettekandjanoorikud tassisid kuhjaga täidetud vaagnaid liha-kartuli-hapukapsaga,igal laua ruutmeetril turritas kümmekond pudelit parimate napsudega.Kusagilt oli tellitud viieliikmeline bänd,mis tegi muusikat stiilis Viljandi Paadimees,kuid sai hakkama ka mõne looga Beatelsite repertuaarist.
Peo edenedes muutusid sünnipäevakõned järjest pikemaks ning segasemaks,sest tühjad pudelid laudadel asendati koheselt täitega.Õllepruulija lugu viis enamiku soliidsest seltskonnast laua alla üksteiselt kingi näppama,et hiljem pantide lunastamist mängida,mis enamasti toimus suure viinaklaasi tühjaksjoomise läbi.
Edasi läks pidu nagu Koppvillemi naabrimehe sünnipäevalaulus - keegi tähtis tegelane komistas kempsus ja kukkus sellesse renni,kuhu mehed põit tühjendasid,üks parteikomitee mees arvas vist,et on metsas ja hakkas nurgasoleva hiina kase all pükse maha laskma,ise samal ajal pühkimiseks lehti roobitsedes,kena siidikleidis sale daam proovis laual kankaani tantsida,kuid kukkus miilitsaülemale sülle,kes omakorda tahtis teda tantsima viia,kuid sellest ei tulnud midagi välja,sest orkestri trummimees magas,pea süldikausis.Olukorra otsustas lahendada sünnipäevalaps,kes istus trummide taga ja kukkus hirmsa jõuga trummisoolot taguma,nii et ühe trummi nahk lõhkes üsna ruttu.Lubades bändile uue trummikomplekti osta peksis ta veel püstiseisvate piduliste hõisete ja kilgete saatel kõik trummid puruks.Kas lubadus ka teoks sai pole teada,sest paar kuud hiljem edutati ta tööle parteikomiteesse.
See jutt pole väljamõeldis,vaid tagasihoidlik kirjeldus ühest nõukogudeaegsest nomenklatuuri sünnipäevapeost.
Algul kulges kõik soliidses vormis - lauad olid lookas sültidest,pasteetidest,salatitest,ettekandjanoorikud tassisid kuhjaga täidetud vaagnaid liha-kartuli-hapukapsaga,igal laua ruutmeetril turritas kümmekond pudelit parimate napsudega.Kusagilt oli tellitud viieliikmeline bänd,mis tegi muusikat stiilis Viljandi Paadimees,kuid sai hakkama ka mõne looga Beatelsite repertuaarist.
Peo edenedes muutusid sünnipäevakõned järjest pikemaks ning segasemaks,sest tühjad pudelid laudadel asendati koheselt täitega.Õllepruulija lugu viis enamiku soliidsest seltskonnast laua alla üksteiselt kingi näppama,et hiljem pantide lunastamist mängida,mis enamasti toimus suure viinaklaasi tühjaksjoomise läbi.
Edasi läks pidu nagu Koppvillemi naabrimehe sünnipäevalaulus - keegi tähtis tegelane komistas kempsus ja kukkus sellesse renni,kuhu mehed põit tühjendasid,üks parteikomitee mees arvas vist,et on metsas ja hakkas nurgasoleva hiina kase all pükse maha laskma,ise samal ajal pühkimiseks lehti roobitsedes,kena siidikleidis sale daam proovis laual kankaani tantsida,kuid kukkus miilitsaülemale sülle,kes omakorda tahtis teda tantsima viia,kuid sellest ei tulnud midagi välja,sest orkestri trummimees magas,pea süldikausis.Olukorra otsustas lahendada sünnipäevalaps,kes istus trummide taga ja kukkus hirmsa jõuga trummisoolot taguma,nii et ühe trummi nahk lõhkes üsna ruttu.Lubades bändile uue trummikomplekti osta peksis ta veel püstiseisvate piduliste hõisete ja kilgete saatel kõik trummid puruks.Kas lubadus ka teoks sai pole teada,sest paar kuud hiljem edutati ta tööle parteikomiteesse.
See jutt pole väljamõeldis,vaid tagasihoidlik kirjeldus ühest nõukogudeaegsest nomenklatuuri sünnipäevapeost.