[oltsberg]

Paar kirgast hetke kahe elupõlise autojuhi kuulsusrikkailt töömailt.

Esimene mees sõitis ZILiga kuskil Kaagvere kandis, kui nägi, et kaks neidu tee ääres hääletavad. Egas midagi, võttis nad peale ja viis ilma vahejuhtumiteta sihtkohta, kuhu neiud soovisid. Naisolenditel muidugi hea meel, olid väga rõõmsad ja tänulikud. Mehelgi süda rõõmus, et sai kellelgi head teha. Rõõm heateost haihtus siis, kui autojuht tollest sõidust hiljem miilitsale aru pidi andma. Asi selles, et tibinad olid pahade tüdrukute koolist jalga lasknud.

Teine mees töötas korvtõstuki peal. Ühel kenal päeval saadeti ta koos maalriga haigemaja värvima. Ei mäleta, kas värviti seina või aknaid, aga ega sellel tegelikult mingit tähtsust ei olegi. Autojuht tõstab maalri üles ja liigutab vastavalt tööjärjele edasi, kui too talle märku annab. Ühesõnaga - autojuhi jaoks küllaltki rutiinne ja igav tegevus. Ta ei pane tähelegi, et maaler ühe akna juurde erakordselt kauaks nokitsema jääb ega soovigi kuhugipoole liikuda. Äkitselt tormab igavleva autojuhi juurde üks tulivihane arst, kes teda hirmsat moodi sõimama hakkab. Põhjus, miks maaler ühe akna juures nii põhjalikult ja innustunult töötas, oli selles, et tolle akna taga tehti aborti.

Mõlema loo puhul võiks küsida, et milles siis autojuht süüdi oli. Ja naiste pärast võib igasugu jamasid juhtuda.