[samodelkin]

Kui huvi pakub, siis võin selgitada, mida, peale lobisemise, varustajaamet veel sisaldas.
Kõigepealt oli vaja meeles pidada kõikide tööks ja eluks vajalike ametimeeste/naiste sünnipäevad ja neid siis ka kohtadel tähistamas käia.
Eriti hästi tuli läbi saada Lihakombinaadi vastavate ametimeestega – muidu öeldi ka kodus, et mis varustaja sa oled, kui isegi viinereid ei saa toodud...
Enamus „suuri tehinguid“ toimusid saunas, kõrstis, või mõnes muus joomingulises õhkkonnas.
Siis veel komandeeringud avarale Venemaale. Kaasas väga suur kohver, täidetud Vana Tallinna, taluvõi, juustu ja suitsuvorstiga. Et siis mitte tühjade kätega tagasi tulla.
Ühesõnaga töö pidi niimoodi tehtud saama, et kainet kohta eriti vahele ei sattunud... ...samas lahti ei lastud ja vangi ka ei pandud.
Mis puutub vangipanemise „kõlakasse“, siis jah, arvake ise, kuidas ja millise "raha" eest need „tööks vajalikud abivahendid“, ehk siis alkohol ja defitsiitsed toiduained osteti... Ei olnud neid ju eelarves ette nähtud „kuluhüvitistena“ majoneesi ostmiseks! Samas, see tänapäeval KAPOle huvi pakkuv tegevus oli siis täisti enesest mõistetav ja keegi ei tulnud selle pealegi, et asjad võiksid-peaksid kuidagi teisiti aetud saama.
Teisest alalise seaduserikkumise küljest võin tuua mõne näite:
Sõidab peainsener Moskvasse, saab oma projektile kinnituse ja uus toode pannakse asutuse järgmise aasta plaani sisse. Samas tsentraalse varustuse korras käis materjalide tellimine üle aasta, ehk siis tuli need tellida ülejärgmiseks aastaks. See tähendas seda, et terve aasta jagu oli plaanilise toote valmistamine materjaliga kindlustamata!
Loomulikult jäi sellise olukorra ja plaani täitmata jätmises süüdi varustus ja mitte üldsegi loll peainsener – tema sai hoopis uue toote juurutamise eest preemiat!
Ja veel – mingil x-päeval, kvartali lõpus, teatab direktor, et tuleb ettevõtte ainsal (sõitval) veoautol rehvid alt ära võtta ja utiili saata – vaja on kiiresti kummiutiili plaan täita. Kirjutagu ma siis pärast laost autole uued rehvid välja...
Nii, et p l a a n i pidi täitma igasugustel tingimustel ja seda varustajatööd saigi nimetada seaduslikuks seaduserikkumiseks!
Igatahes vene ajal oli see väga tervistkahjustav töö! Elu oligi lihtsalt selline!

Nagu nüüd ehk aru olete saanud, olen mina üks nendest, kellele /...lobisemise eest palka makstigi.../ ja ei ole see amet kadunud kuhugi, ainult sisu on hoopis teine. Viimati sai seda ametit peetud veel 2009 a-l. Siis sai lihtsalt firma otsa, muidu oleks ehk veel edasi.