[Maamees]

Isa pidi teatud asutuse bussi kapremonti saatma, oli vist Tartusse. Kuna järjekorrad olid pikad, siis oli vaja moosida mingit tegelinskit ja toodi meile koju kast banaane selleks otstarbeks. Mis imeasi oli banaan vene ajal, seda pole vaja seletada. Ühesõnaga, see kast oli rõdul sõitu ootamas, meie vennaga ei saanud muidugi rahu ja käisime kiibitsemas. Teadupärast banaanikast ei ole tihedalt suletud õhutuse mõttes, peale oli jäetud ava, lapse käsi mahtus kenasti sisse. Nii me sealt siis koukisime kasti põhjast alumiste kobarate küljest banaane, ise ülemisi pärast kohevile sättides, nagu poleks midagi juhtunud. Loomulikult tuli see välja ja ohh seda pahandust...