[oltsberg]

Lugu Družba-nimelisest nõukogude tehnikaimest.

Tehasejuhend nägi ette, et uue sae sissetöötamiseks pidi ta esmalt mingi X aja jooksul tühikäigul põksuma. (Peast seda aega ei mäleta.) Et mitte oma vaba aega raisata ja kedagi müraga häirida, kujunes töölistel välja järgmine meetod. Tuttuus saag võeti metsa kaasa ja seoti puu külge (et ära ei põgeneks ) ning pandi podisema. Selline tseremoonia võeti ette ka ühel esmaspäeva hommikul. Nädalapäevast tulenevalt aga oligi uue Družba käivitamine ainus operatsioon, mida mehed ilma peaparanduseta teha suutsid. Et ka päristööd teha, tuli kõigepealt poes ära käia. Varsti pärast seda, kui mehed poodi olid läinud, tuli nende töid-tegemisi kontrollima metsaülem. Mehi ei kuskil, vanad saed vedelesid, uus podises puu küljes. Metsülem ootas ja ootas, keeras siis sellel uuel Družbal paagi korgi pealt, et vaadata, palju leemekest sees on. Kallas siis paagi ääreni täis, ootas veel, mehed nähtavale ei ilmunud. Ootas ja ootas, kallas vahetevahel veel kütust peale, kuni lõpuks minema läks. Poest tagasi jõudnud mehed ei suutnud kuidagi uskuda imet, et Družba ikka veel podiseb. Erakordselt ökonoomne isend tundus olema...