[Basilio]

Varustajatest ja varustamisest veel niipalju, et kui ettevõte midagi vajas, siis kehtis põhimõte - palju tahad, vähe saad! Vähe tahad, midagi ei saa!
Nii tellitigi minu kunagisse töökohta stoppereid. No oli tehnoloogidele mingi tööoperatsiooni ajaliseks mõõtmiseks vaja paar-kolm tükki. Aga et paari-kolme tellimisel ühtegi ei saa, oli enamvähem kindel. Mitu aastat juba igaks juhuks proovitud ka. No telliti siis lõpuks mingi 15-20tk ära, et siis mõni ehk ikka antakse. Mingi seletamatu anomaalia tõttu aga täideti tellimus mitmekordselt ja anti veel peoga peale ka! Kas oli kellelgi hea tuju või vastupidi, anti vihaga, et sähke, mis te vingute! Või leidis varustaja just selle tegelinski jaoks mingi eriti tõhusa määrde... Igatahes ei osatud meil selle stopperihunnikuga midagi peale hakata. Korralikud asjad olid, kellatehase töö. Mõned lausa kahe eraldi mehhanismiga ja lisaseieritega vaheaegade võtmiseks. Eks kusagil jäid vist mitmed sporditreenerid ilma...
Peataolek ei kestnud siiski liiga kaua. Nõukogude inimene oli harjunud "privatiseerima" kõike, mis ripakil või ülearu. Ainult et teha ei olnud nendega sellegipoolest midagi.