[Janka]

Oi-oi seda bensiini hinda!
Rahvamajanduses pole kunagi tolle põleva märjukese müügiga tegelenud, aga baltikumi militaaroludes küll. ZIL-131 ja Ural-375d olid masinateks, mis raha soldati taskusse pumpasid...
'89 aastal müüsin puhtamuidu eest - 20kop. liiter ja nädalas õnnestus 70liitrit ikka kõrvale nihverdada - ehk siis kaks reamehe kuupalka teenida.
A '90 kevadel läks lihtrahva seas kütusega juba elu väegade kitsiks kätte.
Ja vastavalt sellele tõusis ka väeosast väljapumbatava hind - 1rbl. liitri eest.
Vaat see oli juba ekstraklass ettevõtmine! Kahjuks tiriti mind suveks tollest bisnisist eemale ja saadeti Uudismaale viljakoristusele. Seal ei jätkunud bentsu enam tihtilugu eneselegi, müügist polnud mõtet unistadagi.

Selle koguse üle, mis ohvitseridele anda tuli, ma arvestust suurt ei pidanud.
Nohh, kanku-paar nädalas tuli ikka välja nõristada. Kasvõi oma tagala kindlustamiseks, kui muidumüügiga vahele oleks jäänud. Divisjoni zampolit ja zampoteh olid autojuhtide parimad sõbrad . Igas mõttes. Ühel mosse, teisel žigull-06. Ja suud nad pidada oskasid, kuigi teadsid suurepäraselt, millised summad meie taskutes pesitsesid.
Vihale hakkas ajama, kui staršinaa kah null-kuue soetas ja see prapporijulk sai nii mõnigi kord kukele saadetud . Tolku temast ju polnud.