[oltsberg]

Ühe staažika metsaülema meenutuste kohaselt oli mingil ajaetapil metsas töötavate traktoristide palgaarvestuse aluseks... kulutatud kütuse hulk! Masskoguses selle elumahla metsa alla kallamist ei peetud heaks tooniks, aga palk tahtis teenimist ja üleliigsest oli vaja vabaneda. Seetõttu keerati süsteem vaikselt tilkuma/nirisema. Abiks ikka.

Aga nüüd keeran jutu kütuselt hoopis mujale. Siin eespool oli värvikas lugu hobuste sugutegemisest ja kaabust (sain päris kõvasti naerda). Nüüd lugu samast valdkonnast, aga teoreetilise poole pealt. Juhtus see ühes tehnikumis, kus asjaomase õpetusega kokku puututi, aga jäägu konkreetne koht saladuseks.

Üks neiu läheb eksamile ja eksamineeriv meesõpetaja kraamib välja täku... noh... sellesamusegi mulaaži. Küsib:
"Mis see on?"
Neiu läheb näost punaseks ja pobiseb vaikse häälega:
"See... on... see... hobuse... mmmmm..."
"No mis see on?"
"No... see on see... hobuse... mmmmm...."
"Kurat küll! Ütle nüüd välja, mis see on!"
Neiu on juba näost punane nagu peet ja sosistab:
"See... on... hobuse... [m-iga algav neljatäheline sõna]" Õpetaja lajatab talle tolle sama riistaga vastu pead ja käratab:
"Sul võib mehel m**n olla, hobusel on kürb!"