[Mossemees]

Isa rääkis kunagi sellise loo. Ühesõnaga, oma RAFikuga käis ta tihti üpris kaugetes sõitudes, küll Lätti-Leetu, küll Vene NFSV-ssegi. Vene miilitsatel olnud vahel kombeks otse tee ääres kinnipeetud autole midagi tehnoülevaatuse sarnast korraldada. Kontrolliti, et kõik tuled-viled töötaks, rooliloks liiga suur poleks jne. Ühesõnaga, peedistasid ausaid sohvreid nii kuis oskasid. Muidugi kontrolliti ka käsipiduri toimimist. Aga kes RAF 2203 hingeeluga natukenegi kursis, teab, et see vigur sellel bussil korralikult toimida ei saagi. Timmid ta tühja bussiga töötama - ja kui siis masin inimesi ja kola ääreni täis on, kipuvad piduritrumlid hõõguma minema. Ja kui kässer täis lastis bussiga välja reguleerida, sel juhul ei tööta see siis, kui vaid paar-kolm reisijat peal on. Eks papsil oli nii ühtesid kui teisi olukordi: tihti ainsaks reisijaks vaid varustaja või mõni teine tegelane, vahel aga "täismaja" (rekord olevat olnud 22 inimest korraga bussis, kuigi kohti on ju vaid 11+juht). Ja siis ükskord kusagil Vene linnas miilits peatas kinni. Näita seda, näita toda. Tõmba käsipidur peale! Ja siis kaks miilitsat (kes tõenäoliselt teadsid seda RAF-i väikest eripära ja lootsid ehk natuke suitsuraha saada) muudkui lükkavad ja lükkavad täiest jõust bussi tagant. Aga ei liigu see sentimeetritki. Lõpuks miilitsad väsisid ja olid üsna üllatunud: "Vot molodets, šofjor! Näed, saab käsipiduri toimima küll, kui tahta!" Ainult seda ei pannud nad tähele, et buss oli peatunud täpselt sõidutee ääres, rool ettenägelikult natuke paremale keeratud ja parem esiratas vastu kõrget kõnnitee äärekivi...