[Basilio]

Mnjah, see betooni värk oli vene ajal üks kummaline ja heitliku kvaliteediga asi. Kui iseseisvusaja algul jõudis meie kišlakki kanalisatsioon, tuli muu torutöö hulgas teha settekaevudesse sajase toru jaoks augud. Üks oli maa sees juba paarkümmend aastat oma tundi oodanud, sel ajal kui nõudepesuvesi voolikuga trepi kõrvalt aeda nirises ja "kullapaak" regulaarselt kuivkäimlat tühjendamas käis.
Mina ei tea, kust kadunud isa selle kaevu rõngad sai, aga seal oleks võinud vabalt tuumakatsetusi teha! Graniitkillustikku täis ja tea kas tsementki tavaline oli. Igatahes oli seda südamest pandud. Relakat siis veel polnud. Kolme vene tööriista, zubila, kuvalda ja "matiga" töötades õnnestus seda materjali murendada väga pikkamööda ning raashaaval. Olin ühe hea tuttava appi palunud, kellel aegajalt autot parandada aitasin, et tänuvõlga tasa teeniks. Käisime kolmekesi vahetustega all raiumas. Augu saime sisse õhtupimeduses... Valgust näitasid vana laualamp kaeviku veerel ja meislilt lendavad oranžid sädemed. Igatahes see tuttav hakkas autot mujal remontima, kartis et jälle midagi seesugust teha antakse
Kogumiskaev oli juba uue Wabariigi aegne. Augu tegemine võttis aega umbes 5 minutit. OK, mul oli siis juba relakas ka. Lasin kahelt poolt sooned sisse, andsin kuvaldaga kolaka ja tehtud! Lõigates ja puurides tundus olevat saiast ja saepurust tehtud. Nii et ei ole siin midagi et NL aegsed asjad alati halvad olid. Kui töömehed kained(juhtus harva), hea materjal käes(juhtus ka harva) ja seda parasjagu miskipärast ära ei varastatud(juhtus veel harvem), osati teha küll!