[Mossemees]

Tulles veel tagasi rottide teema juurde, siis kunagi, kui maainimestel veel mõningad nõukaajast jäänud pahed, nagu näiteks sea- ja lehmapidamine, küljes olid, oli mingil perioodil ka mul endal laudas rottidega suur probleem. Hirmsad võhruvolaskid patseerisid lausa päise päeva ajal küll üksi, küll kambakesi ringi, öösel vaatama minnes oli juba oht, et jooksevad jalust maha. Sigade söötmise ajal pidi küna juures kaikaga valvama, kass kah suisa kartis neid elukaid. Mina lahendasin probleemi vanade heade made in USSR vedrulõksude abil. Alguses panin lõksud niisama keset põrandat. Vaatasin ja imestasin: rotid jalutavad lausa üle lõksude, ükski ei puutu kah. Aga niipea kui hakkasin lõkse panema igale poole pimedatesse nurkadesse, kõiksuguse kola alla, taha ja vahele ja mujale raskelt ligipääsetavatesse kohtadesse, ei jõudnud vahel kõiki lõkse üleski panna kui juba kusagilt kaugemalt plaksakas kostis. Umbes nädalaga oli rahu majas. Lõkse muidugi tuli natuke "upgradeda" lõksuraua ümber kahe rea peenikeste naelte löömise näol (naeltel näpistasin pärast pead ära ja tegin muukviiliga teravaks), suure plekist päästiku lõikasin ka väiksemaks ja muidugi panin iga lõksu traadist tehtud ketiga kuhugi kinni.