29-08-2012, 14:37 PM
No-nii, rotipiinajad, millest selline vaikus on tingitud? Kas loomakaitsjate karvane käsi mängus? Nali.
Lugesin siin kombainidest eestis ja mõtlesin , et võiks üht-teist siia kirja panna ka kombainerite töödest tegemistest, kuna parasjagu kangastus paar pilti tollest helgest ajast.
Aasta 1984, väike lõuna eesti sovhoos. Viljavõtt käib täie hooga. Osa võtavad sellest 12 kombainerit ja umbes 5-6 viljavedajat. Kombainid jagunevad kahte gruppi, 1. ja 2. osakond. Ühel heal päeval aga selgus , et osakonnal number üks pole midagi koristada, varajane oder sai võetud aga hiline pole veel koristuseks päris küps. Suunati siis need jõude seisvad masinad 2. osakonda, las aitavad, ühine üritus ikkagi. Ega ei saa ju käed rüppes pealt vaadata, kui teised rajavad teed helge tuleviku poole. Saabusidki lisaväed objektile. Algust vaadates tundus tulema üks tõsine tööpäev, kuniks... Üks külaliskombainer avastas , et nad on küll 2. osakonnas, aga koefitsent on 1. osakonna oma. Kuna 2. osakond asus majandi künklikumal osal, siis ühe tonni koristatud vilja eest sai rohkem tingtonne kui 1. osakonna kombainer seda sai. See kutsus esile aga külaliste meelepaha ja depressioon võttis nende hulgas maad. Et see aga tervist ei kahjustaks, lasti viljavedajatel tuua antidepressanti ja asuti tervist ravima. Sujuvalt ühinesid nendega ka 2. osakonna mehhanisaatorid, no ütleme , profülaktilises mõttes, et ennetada tõbe, mis kolleege oli tabanud. Algas see ravikuur suht lõuna paiku, nii-et õhtuks oli ravimit manustatud aukartust äratav kogus. Isegi brigadir, kes paha aimamata põllule tuli, sai kaelani ravimit täis valatud, vaatamata tema esialgsele vastuseisule ja taunivale hoiakule toimuva suhtes.
Õhtupoole hakkas aga mõnda kombainerit südametunnistus piinama ja nad üritasid viinavõtu asemel viljavõtuga tegelda. Tol hetkel ei saanud keegi aru, et midagi pahasti oleks , kuid hommikul. Pilt mis avanes, võttis ahhetama. Iga mees oli ajanud oma rida.Näiteks, kui ette oli jäänud juhuslikult teine, hetkel seisev kombain, sõideti lihtsalt kaarega mööda. Õhtu saabudes, olles väsimusest maha murtud, hüljati oma põllulaev täpselt seal kus jumal juhatas. Kes oli keset viljapõldu, kes kusagil võsaveeres. Ühesõnaga, põld nägi välja samasugune nagu Kurski kaar peale vene saksa sõpruskohtumist.
Selline ennekuulmatu viinavõtt aga ületas kohaliku uudistekünnise välgu kiirusel ja kogu direktsioon sai hommikuks informeeritud sellest moraalitust teost, mis enesestmõistetavalt kutsus esile juhtkonna õigustatud meelepaha. Otsustati korraldada väljasõiduistung sündmuskohale.Oodanud ära paraja aja, kui kõik asjaosalised olid põllule toimetatud, saabus põllule ka direktsioon, esindatud direktori, asedirektori ja peamehaaniku näol. Delegatsioon, üritanud aru saada, mis kutsus esile sellise padujoomingu, jäigi infosulgu, kuna peale eelmise päeva madinat polnud keegi eriti jutukas.
Otsustas siis direktor sõna võtta ja ronis kombaini platvormile, nagu kirikuõpetaja kantslisse. Loeng toimus temal: alkoholi pärssiv toimes inimese füüsisele ja sotsialistlikule ülesehitustööle.Kuulajate seas oli ka direktori poeg, ilmkistumatu elumees, kes saatuse tahtel oli ka üks patustanud kombaineritest. Kuulanud pisut seda loengut, seisis ta püsti ja katkestas kogu loengu, õigemini lõpetas selle loengu lausega:
" Isa, aga vanaema rääkis , et kui sina kombainer olid, siis sa olid igal õhtul purjus".
Vaikus.
Selle peale hakkas direktor naerma, näitas pojale rusikat, lubades tal kõrvad pihku võtta ja ronis kantslist aplausi saatel alla.
Volga ukse vahelt hõikas veel, et:
"põld olgu korda tehtud, nagu penid on seda närinud"
Lugesin siin kombainidest eestis ja mõtlesin , et võiks üht-teist siia kirja panna ka kombainerite töödest tegemistest, kuna parasjagu kangastus paar pilti tollest helgest ajast.
Aasta 1984, väike lõuna eesti sovhoos. Viljavõtt käib täie hooga. Osa võtavad sellest 12 kombainerit ja umbes 5-6 viljavedajat. Kombainid jagunevad kahte gruppi, 1. ja 2. osakond. Ühel heal päeval aga selgus , et osakonnal number üks pole midagi koristada, varajane oder sai võetud aga hiline pole veel koristuseks päris küps. Suunati siis need jõude seisvad masinad 2. osakonda, las aitavad, ühine üritus ikkagi. Ega ei saa ju käed rüppes pealt vaadata, kui teised rajavad teed helge tuleviku poole. Saabusidki lisaväed objektile. Algust vaadates tundus tulema üks tõsine tööpäev, kuniks... Üks külaliskombainer avastas , et nad on küll 2. osakonnas, aga koefitsent on 1. osakonna oma. Kuna 2. osakond asus majandi künklikumal osal, siis ühe tonni koristatud vilja eest sai rohkem tingtonne kui 1. osakonna kombainer seda sai. See kutsus esile aga külaliste meelepaha ja depressioon võttis nende hulgas maad. Et see aga tervist ei kahjustaks, lasti viljavedajatel tuua antidepressanti ja asuti tervist ravima. Sujuvalt ühinesid nendega ka 2. osakonna mehhanisaatorid, no ütleme , profülaktilises mõttes, et ennetada tõbe, mis kolleege oli tabanud. Algas see ravikuur suht lõuna paiku, nii-et õhtuks oli ravimit manustatud aukartust äratav kogus. Isegi brigadir, kes paha aimamata põllule tuli, sai kaelani ravimit täis valatud, vaatamata tema esialgsele vastuseisule ja taunivale hoiakule toimuva suhtes.
Õhtupoole hakkas aga mõnda kombainerit südametunnistus piinama ja nad üritasid viinavõtu asemel viljavõtuga tegelda. Tol hetkel ei saanud keegi aru, et midagi pahasti oleks , kuid hommikul. Pilt mis avanes, võttis ahhetama. Iga mees oli ajanud oma rida.Näiteks, kui ette oli jäänud juhuslikult teine, hetkel seisev kombain, sõideti lihtsalt kaarega mööda. Õhtu saabudes, olles väsimusest maha murtud, hüljati oma põllulaev täpselt seal kus jumal juhatas. Kes oli keset viljapõldu, kes kusagil võsaveeres. Ühesõnaga, põld nägi välja samasugune nagu Kurski kaar peale vene saksa sõpruskohtumist.
Selline ennekuulmatu viinavõtt aga ületas kohaliku uudistekünnise välgu kiirusel ja kogu direktsioon sai hommikuks informeeritud sellest moraalitust teost, mis enesestmõistetavalt kutsus esile juhtkonna õigustatud meelepaha. Otsustati korraldada väljasõiduistung sündmuskohale.Oodanud ära paraja aja, kui kõik asjaosalised olid põllule toimetatud, saabus põllule ka direktsioon, esindatud direktori, asedirektori ja peamehaaniku näol. Delegatsioon, üritanud aru saada, mis kutsus esile sellise padujoomingu, jäigi infosulgu, kuna peale eelmise päeva madinat polnud keegi eriti jutukas.
Otsustas siis direktor sõna võtta ja ronis kombaini platvormile, nagu kirikuõpetaja kantslisse. Loeng toimus temal: alkoholi pärssiv toimes inimese füüsisele ja sotsialistlikule ülesehitustööle.Kuulajate seas oli ka direktori poeg, ilmkistumatu elumees, kes saatuse tahtel oli ka üks patustanud kombaineritest. Kuulanud pisut seda loengut, seisis ta püsti ja katkestas kogu loengu, õigemini lõpetas selle loengu lausega:
" Isa, aga vanaema rääkis , et kui sina kombainer olid, siis sa olid igal õhtul purjus".
Vaikus.
Selle peale hakkas direktor naerma, näitas pojale rusikat, lubades tal kõrvad pihku võtta ja ronis kantslist aplausi saatel alla.
Volga ukse vahelt hõikas veel, et:
"põld olgu korda tehtud, nagu penid on seda närinud"