[krister]

Meenutate siin toredaid aegu. Tuli endalegi meelde, kuidas pudelikorjamisega sai raha korjatud. Elasin okupatsiooni ajal Tallinnas keskturu juures. Selle lähedal omakorda oli Komsomoli (praegu Kalevi) staadion. Üsna tihti olid seal mingid rahvarohked üritused. Näiteks jalgpalli matšid Tallinna "Spordi" ja Donetski "Šahtjori" vahel või toimus mõne ralli avamine vms. Tribüünid olid igatahes lõugavat massi täis ja neist jäi maha päris palju pudeleid. Lisaks sai pudeleid korjata ka Pirita rannast, Lauluväljakult jne.

Puhtalt pudelite korjamisest ostin 3 klassis olles endale jalgratta "Desna" (vist oli 42 rbl.) ja mõni aeg hiljem fotoaparaadi "Smena" (15 rbl.) Valik "Desnale" langes seetõttu, et sellega oleks saanud ka täiskasvanu eas sõita ja "Smena" oli lihtsalt kõige odavam.

Taara hinnad 80-ndatel. Purgid, limonaad, "Pepsi", viin, konjak 10 kop., 0,5L piim 15 kop. 1L piim, õlu, šampus 20 kop. Šampusega oli jama kui tegu oli import pudeliga, seda vastu ei võetud. Noorematele teadmiseks, et ega neid pudeleid toona lademes ka ei vedelenud nagu ehk praegu võib tunduda. Ühe "staadioni üritsega" võis saada maksimaalselt 2-3 rbl.

Seoses taarapunktiga tuleb mul aeg-ajalt ikka meelde üks lapsepõlvetrauma. Juhtus see siis taarapunktis asukohaga Tartu mnt. stalini aegse maja keldris. Tollal väikese poisina, olin jõudnud järjekorras seistes taara-mutini, kes uksesisse uuristatud luugist pudeleid vastuvõttis. Äkki tuli sinna üks vanamees, kes arusaamatu sõimu saatel mind kaelapidi Sigulda kepiga eemaletõmbas ja hakkas ise pudeleid letti laduma. Tegu oli Suure Isamaasõja veteraniga, kes lihtsalt kasutas oma õigust, sest igas poes oli ju silt: "Suure Isamaasõja veterane teenindatakse väljaspool järjekorda!"