[Mossemees]

Tuli meelde paar lugu vanast hääst A. Le Coq'i vabrikust, kus kunagi ise ka pool aastat töötasin. Lood juhtusid aga sel ajal kui käitist veel Tartu Õlletehaseks nimetati. Tulnud kord üks noor mees õllekasse tööle. Ja kohe esimesel päeval tabas meest hirmus õlleisu. Aga kust saaks? Kohalikke olusid ja inimesi ju veel ei tunne. Tulnud siis kusagil trepi peal üks hästi sõbraliku ja muheda näoga mees vastu. Noor tööline siis kutsunud mehe vandeseltslaslikult kõrvale ja vaikselt küsinud: "Kuule, semu, hirmus janu on, ega sa ei tea, kust natuke õlut saaks?" Ja mees ka lahkelt vastanud, et mine villimistsehhi ja kui seal naiste käest küsid, ehk nad siis annavad. Kas noor töömees tookord õlut sai või mitte, seda ma ei tea, küll aga sai ta mõne päeva pärast teada, et see laheda olekuga tegelane, kellega ta sõprust sobitada üritas, polnud ei keegi muu kui seltsimees direktor isiklikult.
Teine lugu on lühike. Leidnud üks õllesõber kord pudelist hiire. Võtnud siis pudeli kaasa, ja, püha viha täis, marssinud sellega joonelt õlletehase direktori kabinetti ja ähvardanud asja suure kella külge panna ja üldse igatepidi hirmsa skandaali korraldada. Mõni minut hiljem kõndinud sama mees juba kodu poole tagasi, kast "Tartu" õlut käes ja skandaali korraldamise mõtted unustatud...