13-11-2012, 18:56 PM
Koolipoisipõlves oli minulgi insident seoses riigijuhi pildiga.
Aastaks 1964 oli Nikita Sergejevtsh oma maisipropaganda ja ruutpesiti kartulikasvatamisega saanud mitte ainult põllumeeste naerualuseks,vaid temaga polnud rahul ka suure SSSR-i parteiladvik,millest muidugi avalikult ei räägitud,kuid sahinad käisid.
Kooliõpilased pidid suvevaheajal kooli juures teatud arv tööpäevi tegema.Väiksemad junsud kõplasid kooli katseaias,suuremad poisid värvisid koolimaja seinu.
Niisiis ühel sellisel päeval anti mulle pintsel ja purk konnrohelise värviga ning kästi üle võõbata koridori seina alumine puitosa.Töö laabus,kuni ette jäi Hrushovi suur portreepilt,mis remondi ajaks oli seinalt maha tõstetud.Eks ma siis paigutasin selle teise seina najale ja ei tea miks,tõmbasin pintsliga paar korda tal nina alt läbi.Oi kurat - vana nägi nende roheliste kasakavuntsidega hulga uhkem välja,mida arvasid ka teised poisid,kes sel päeval suvetööl olid.Õnneks õps,kes meid juhendas ei märganud midagi ja "kunstnikutöö" ununes tasapisi,kuni sügiseni.
Siis aga võttis asi üsna tõsise pöörde.Rikutud pilti loomulikult enam seinale ei riputatud,kuid keegi kooli juhtkonnast võttis "poliitilise provokatsiooni" uurimise tõsiselt käsile.Direktori kabinetis algasid "ülekuulamised" ja üsna pea jõuti süüdlaseni.Kutsuti vanemad kooli ning mind ähvardati saata kuhugi raskestikasvatatavate laste asutusse.
Seda aga ei jõutud teha,sest minu päästjaks sai 1964.aasta oktoobripleenum,mille käigus Nikita pensionile saadeti ja Ljonja asemele pandi.
Pärast kutid veel irvitasid,et varsti kutsutakse mind Moskvasse ordenit kätte saama.Aga selle veerandi käitumishinne pandi mulle kooli vara rikkumise ettekäändel ikkagi 3-,mis oli viimane aste enne koolist väljaviskamist.Terve järgmise veerandi pidin käima nagu noateral,ilma ühegi pahanduseta,mis loomulikult minu iseloomu arvestades oli ikka väga tõsine katsumus.
Aastaks 1964 oli Nikita Sergejevtsh oma maisipropaganda ja ruutpesiti kartulikasvatamisega saanud mitte ainult põllumeeste naerualuseks,vaid temaga polnud rahul ka suure SSSR-i parteiladvik,millest muidugi avalikult ei räägitud,kuid sahinad käisid.
Kooliõpilased pidid suvevaheajal kooli juures teatud arv tööpäevi tegema.Väiksemad junsud kõplasid kooli katseaias,suuremad poisid värvisid koolimaja seinu.
Niisiis ühel sellisel päeval anti mulle pintsel ja purk konnrohelise värviga ning kästi üle võõbata koridori seina alumine puitosa.Töö laabus,kuni ette jäi Hrushovi suur portreepilt,mis remondi ajaks oli seinalt maha tõstetud.Eks ma siis paigutasin selle teise seina najale ja ei tea miks,tõmbasin pintsliga paar korda tal nina alt läbi.Oi kurat - vana nägi nende roheliste kasakavuntsidega hulga uhkem välja,mida arvasid ka teised poisid,kes sel päeval suvetööl olid.Õnneks õps,kes meid juhendas ei märganud midagi ja "kunstnikutöö" ununes tasapisi,kuni sügiseni.
Siis aga võttis asi üsna tõsise pöörde.Rikutud pilti loomulikult enam seinale ei riputatud,kuid keegi kooli juhtkonnast võttis "poliitilise provokatsiooni" uurimise tõsiselt käsile.Direktori kabinetis algasid "ülekuulamised" ja üsna pea jõuti süüdlaseni.Kutsuti vanemad kooli ning mind ähvardati saata kuhugi raskestikasvatatavate laste asutusse.
Seda aga ei jõutud teha,sest minu päästjaks sai 1964.aasta oktoobripleenum,mille käigus Nikita pensionile saadeti ja Ljonja asemele pandi.
Pärast kutid veel irvitasid,et varsti kutsutakse mind Moskvasse ordenit kätte saama.Aga selle veerandi käitumishinne pandi mulle kooli vara rikkumise ettekäändel ikkagi 3-,mis oli viimane aste enne koolist väljaviskamist.Terve järgmise veerandi pidin käima nagu noateral,ilma ühegi pahanduseta,mis loomulikult minu iseloomu arvestades oli ikka väga tõsine katsumus.