15-11-2012, 08:37 AM
Shvejki meenutamine tõi mulle meelde loo,mille rääkis minu kunagine naabrimees Hans.
Hans oli aus abielumees,käis Tartus tööl,elas Elvas oma naise Greete juures ja kasvatasivad kahte tütart.Tööle ja koju sõitis Hans tavaliselt rohelise linnalähirongiga,mida rahvakeeli kutsuti"kapsauss" ja mille tarvis oli tal kuupilet.
Kord jaamas rongi oodates kohtas Hans kunagist koolivenda Oskarit ning kuna "kapsaussi"minekuni oli oma tubli pool tundi veel aega otsustati jaama restoranis väike taaskohtumisnaps teha.Aga nagu niisugusel juhul ikka,viib üks naps teiseni ja nii edasi,kuni "kapsauss" oli ammu juba läinud.Aga sest polnud hullu midagi,sest paari tunni pärast pidi Tallinn-Riia reisirong tulema,mis ka Elvas pisikese peatuse tegi.Et aega parajaks teha,suunduti otsejoones uuesti jaamarestorani.Sel korral läks kõik õigesti.Hans ostis pileti üldvagunisse,potsatas kõvale puupingile ja jäi praktiliselt kohe norinal magama.
Kui ta ärkas,aeglustas rong prasjagu käiku."Kas juba Elva" küsis Hans vastaspingil istuvalt hülgevuntsidega mehelt."Sigulda budet"vastas see lahkelt.Hans tänas viisakalt,astus peatunud rongilt perroonile ja asus sõiduplaani uurima,et millal tagasi saab sõita.Selgus,et alles viie tunni pärast.See viis tundi möödus kiiresti nagu linnutiivul,sest Sigulda vastavatud restoranis eesti-vene-läti segakeeles uute kaaslastega maailmaasju arutades jõusid kellaosutid sinnamaale,et tuli rongile minna.Napsikaaslased panid rublad kokku ja ostsid Hansule veel Elva pileti,sest tema enda taskud olid läbielatud seikluste tõttu täitsa tühjad.
Kui Hans ärkas,küsis ta vastaspingil istuvalt hõberebasekraega tädilt,et kas varsti Elva jõuame."Skoro Tapa budet"vastas see lahkelt.
Aga Tapalt tagasisõduks polnud Hansukesel raha enam kusagilt võtta,sest pangakaarte tol ajal veel ei tuntud ja hoiukassast sai raha kätte ainult hoiuraamatu abil,mida aga tal loomulikult kaasas polnud ning väriseva südamega otsustas alati korralik ja seadusekuulekas mees esimest korda elus jänest sõita.
Algul laabus asi kenasti,kuid Elva Hans ikkagi ei jõudnud,sest Tartus tõstis piletikontroll ta rongilt maha ja lisaks tuli jänesemoodi sõitmisest veel palju pahandusi.
Kui siin nüüd Shvejkiga paraleele tõmmata,siis vahva sõdur tahtis läbi raskuste Budejovicesse oma kompaniile järele jõuda,kuid ikka ja jälle leidis end Putimis olevat.Hans tahtis ka Tartust Elvasse oma pere juurde jõuda,kuid vaatamata mitmepäevalistele ponnistustele leidis end jälle Tartus olevat.
Hans oli aus abielumees,käis Tartus tööl,elas Elvas oma naise Greete juures ja kasvatasivad kahte tütart.Tööle ja koju sõitis Hans tavaliselt rohelise linnalähirongiga,mida rahvakeeli kutsuti"kapsauss" ja mille tarvis oli tal kuupilet.
Kord jaamas rongi oodates kohtas Hans kunagist koolivenda Oskarit ning kuna "kapsaussi"minekuni oli oma tubli pool tundi veel aega otsustati jaama restoranis väike taaskohtumisnaps teha.Aga nagu niisugusel juhul ikka,viib üks naps teiseni ja nii edasi,kuni "kapsauss" oli ammu juba läinud.Aga sest polnud hullu midagi,sest paari tunni pärast pidi Tallinn-Riia reisirong tulema,mis ka Elvas pisikese peatuse tegi.Et aega parajaks teha,suunduti otsejoones uuesti jaamarestorani.Sel korral läks kõik õigesti.Hans ostis pileti üldvagunisse,potsatas kõvale puupingile ja jäi praktiliselt kohe norinal magama.
Kui ta ärkas,aeglustas rong prasjagu käiku."Kas juba Elva" küsis Hans vastaspingil istuvalt hülgevuntsidega mehelt."Sigulda budet"vastas see lahkelt.Hans tänas viisakalt,astus peatunud rongilt perroonile ja asus sõiduplaani uurima,et millal tagasi saab sõita.Selgus,et alles viie tunni pärast.See viis tundi möödus kiiresti nagu linnutiivul,sest Sigulda vastavatud restoranis eesti-vene-läti segakeeles uute kaaslastega maailmaasju arutades jõusid kellaosutid sinnamaale,et tuli rongile minna.Napsikaaslased panid rublad kokku ja ostsid Hansule veel Elva pileti,sest tema enda taskud olid läbielatud seikluste tõttu täitsa tühjad.
Kui Hans ärkas,küsis ta vastaspingil istuvalt hõberebasekraega tädilt,et kas varsti Elva jõuame."Skoro Tapa budet"vastas see lahkelt.
Aga Tapalt tagasisõduks polnud Hansukesel raha enam kusagilt võtta,sest pangakaarte tol ajal veel ei tuntud ja hoiukassast sai raha kätte ainult hoiuraamatu abil,mida aga tal loomulikult kaasas polnud ning väriseva südamega otsustas alati korralik ja seadusekuulekas mees esimest korda elus jänest sõita.
Algul laabus asi kenasti,kuid Elva Hans ikkagi ei jõudnud,sest Tartus tõstis piletikontroll ta rongilt maha ja lisaks tuli jänesemoodi sõitmisest veel palju pahandusi.
Kui siin nüüd Shvejkiga paraleele tõmmata,siis vahva sõdur tahtis läbi raskuste Budejovicesse oma kompaniile järele jõuda,kuid ikka ja jälle leidis end Putimis olevat.Hans tahtis ka Tartust Elvasse oma pere juurde jõuda,kuid vaatamata mitmepäevalistele ponnistustele leidis end jälle Tartus olevat.