30-12-2012, 08:42 AM
Kuna teema kerkis kusgilt sügavalt jälle esilehele,tuli meelde,et lubasin kaherattaliste teemal jätkata.
Meie maja oli sõja käigus küll pisut pihta saanud,kuid vanaisa istutatud õunaaed kandis saaki,mida meie pere ei jõudnud ära süüa.Kauplesin loa ülejäägid Valga turul rahaks teha.Niisiis korvitäis küpselt mahlaseid Valge klaar õunu ühe käe otsa ning kohvritäis pirne teise kätte ja turupäeva varahommikuse bussiga Valka.Ei meenu,kuidas venekeelsete ostjatega äri ajasin,kuid mõne turulkäigu tagajärjel oli mul 50 rubla olemas.Selle raha eest sai täpselt osta jalgratta abimootori komplekti,mis koosnes mootorist D4,kütusepaagist,gaasirutskast,tagumisest ketirattast jm.vajalikust. Kui selle kastiga koju jõudsin,sain kõigepealt kuulda lapsevanematelt korraliku loengu raha asjatu raiskamise pärast,kuid pikapeale isa leebus,tiris pööningult alla ennesõjaaegse koibratta "Diamant",aitas selle enam-vähem sõidukõlblikuks putitada ja sinna selle moototorikomplekti külge kombineerida.Ilmselt oli ta ise uudsest sõiduriistast vasikavaimustuses,sest mõne aja möödudes ostis endale juba eriti uhke "Riga".
Aga minu jaoks muutus nüüd maailm palju avaramaks,mis sest,et vahel tuli punnvõrr mitmesuguste rikete tõttu käekõrval koju lükata.Sõitsin sellega seni,kui sain 16.aastaseks,mil kolmandal katsel tegin eksternina motika juhiload ja vanemate finantsabiga ostsin rolleri "Vjatka".Dürkop-punnvõrr püsis elus seni,kui minu järeltulev põlvkond selle tehnika siseeluga tutvumise eesmärgil laiali lammutas, aga Vjatka seisab restaureerituna garazis.
Meie maja oli sõja käigus küll pisut pihta saanud,kuid vanaisa istutatud õunaaed kandis saaki,mida meie pere ei jõudnud ära süüa.Kauplesin loa ülejäägid Valga turul rahaks teha.Niisiis korvitäis küpselt mahlaseid Valge klaar õunu ühe käe otsa ning kohvritäis pirne teise kätte ja turupäeva varahommikuse bussiga Valka.Ei meenu,kuidas venekeelsete ostjatega äri ajasin,kuid mõne turulkäigu tagajärjel oli mul 50 rubla olemas.Selle raha eest sai täpselt osta jalgratta abimootori komplekti,mis koosnes mootorist D4,kütusepaagist,gaasirutskast,tagumisest ketirattast jm.vajalikust. Kui selle kastiga koju jõudsin,sain kõigepealt kuulda lapsevanematelt korraliku loengu raha asjatu raiskamise pärast,kuid pikapeale isa leebus,tiris pööningult alla ennesõjaaegse koibratta "Diamant",aitas selle enam-vähem sõidukõlblikuks putitada ja sinna selle moototorikomplekti külge kombineerida.Ilmselt oli ta ise uudsest sõiduriistast vasikavaimustuses,sest mõne aja möödudes ostis endale juba eriti uhke "Riga".
Aga minu jaoks muutus nüüd maailm palju avaramaks,mis sest,et vahel tuli punnvõrr mitmesuguste rikete tõttu käekõrval koju lükata.Sõitsin sellega seni,kui sain 16.aastaseks,mil kolmandal katsel tegin eksternina motika juhiload ja vanemate finantsabiga ostsin rolleri "Vjatka".Dürkop-punnvõrr püsis elus seni,kui minu järeltulev põlvkond selle tehnika siseeluga tutvumise eesmärgil laiali lammutas, aga Vjatka seisab restaureerituna garazis.