[Daff]

Räägin ühe tuttava poolt pajatatud loo, kus tavaline puuriküülik jälgis Jeesuse eeskuju ja tõusis üles.

Tegemist oli kahe naabriga, üks kasvatas küülikuid ja teisel oli lihtsalt suur koer.
Algas tsirkus sellega, et küülikukasvatajal võttis üks jänes nõuks ära surra. Hommikuks oli ta surnumast surnum. Kahju muidugi jänkukesest oli aga matused korraldati ja jänes sai maamulda viidud. Sellest muidugi koerakasvatajast naabrimees ei teadnud midagi.
Paar päeva hiljem avastab koeraomanik, et tema muki on naabrimehe jänku maha murdnud ja aeda tassinud. Hirm oli meeletu, senini tore läbisaamine ja nüüd selline lops. Värises see naabrimees mis ta värises aga õhtul võttis kammis jänkul karva siledaks ja ööpimeduse varjus läks viis jänkukese naabrimehe poole salaja tagasi ja pistis puuri.
Järgmine hommik naabrimees kohal, nägu kohkunud ees ja uurib teine:
“Kas sa jumalat usud?”
“Ei usu”
“Mina ka senini ei uskunud aga täna hommikul hakkasin uskuma”
Asi tundus enam kui kahtlane ja uurib siis naabrimees naabrimehe käest, et mis sellise järsu uskuheitmise põhjus ka olla võiks?
Räägib usklik naabrimees:
“Tead, paar päeva tagasi suri jänes ära. Matsin maha. Aga täna hommikul puuris tagasi.”
“Kuidas sina seda seletad?”
Koeraomanik ei julgenud iitsatadagi oma vägitükist, itsitas vaikselt pihku, kui teine inimene müstilisest juhtumisest vaata et hulluks ei lähe.