[Daff]

Viime jutu suguelult vaikselt autode peale. Lõppeb see jutt küll kiiruseületamisega aga esiots rohkem NL aegse moodi , nii et las ta olla siis NL lugu.

Oli mul kunagi au sõita sellise samkombunniga nagu olid need omaehitatud kombainimootoriga väetisekülvikud ZIL auto baasil. Hellitusnimega “Dinasaurus”. Mitte segi ajada Dinosaurusega. Kõik hääldasid O asemel A. See masin oli arvel traktorina ja kiirusepiirang kehtis tema jaoks 30 km/h. Kui ma selle aparaadi enda valdusse sain siis oli see ütleme ausalt , ront mis ront. Mootor ilma londita käima ei läinud, mootor lühikeste pihustitega ja hõre ka lisaks. Tossas ja ajas auru välja kui liikus. Tegin vaikselt hambad ristis hooaja lõpuni ja sügisepoole hakkasin peamehaanikule peale käima nagu uni, et vaja oleks uut mootorit .. See sunnik ei tahtnud seda juttu kuuldagi, käivat nii ka, oli juhtkonna arvamus.
Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab.
Oli käsil kaalisoola panek sügiskünni peale . Lasin oma Dinasaurusel põlluääres vee välja ja asusin aga usinasti külvama. Küntud maa peal esimese käiguga must jooksis. Ootasin vaikselt, millal pauk käib või mis iganes, sest ega ma ette ei kujutanud kuidas nii suur mootor töölepingu lõpetab. Esimene koorem sai edukalt lõpuni külvatud aga ei mingit märki , et mootoriga midagi teisiti oleks. Kerge kõrbelõhn oli ainult kabiinis ja külm hakkas. Väetiseküün oli umbes paari kildi kaugusel, tõin uue koorma ja laotasin pea poole sellest ka maha, kui andis kergelt tunda, et jõud kaob. Üritasin vett sisse kallata. Ühe ämbritäie võttis vastu ja siis virutas kõik pauguga välja tagasi. Tegin sellist termošokki paar korda aga mõttetu, midagi vastu mootor ei võtnud. Ega ma sellepärast meelt ei heitnud. Panin veel paar ringi põllule peale, ja hakkasin töökoja poole sõitma. Esimene tõsisem vihje oli õlirõhu anduri poolt esitatud. Viimane vajus vaikselt nulli poole. Selle sastaaviga sõitsin veel töökojani välja, teepeal hakkas meeletu kolin aga lõpuni vedas. Jala ei pidanud käima. Peale töökoja õuele maandumist oli üksmeelne otsus hommikuks valmis. Saad omale uue mootori ja uue alusvankri ka.

Talvel ehitasin uue Dinasauruse. Uus pikkade pihustitega mootor. Uued sillad. Tagasild oli õnneks või õnnetuseks sadulveoki oma. Kiireim, mida ZIL pakkus .Uhke komplekt liikus kevadeks töökojast välja. Taga kasti küljes ilutsemas traktori number ja pilkupüüdev kiirustpiirav märk 30.

Ei läinudki palju aega mööda kui oli esimene tõsisem tagasilöök. Autoriteks Valga ATK juhtivspetsialistid, kes musta Volgaga mul taga olid sõitnud ja 90 minust mööda ei saanud.Selline käitumine oli nende meelest aga ülim nahaalsus ja kogu see Volgatäis rahvast otsustas teha kiirvisiidi meie majandisse ja juhtida isiklikult peamehaaniku tähelepanu asjaolule, et kiirusepiirangut 30 ületati enam kui kolm korda. Ähvardati load käest ära võtta ja ehitusele saata . Lõppes pull aga korraliku peapesuga ja kästi viies käik kinni keevitada. Vanemate kolleegide eestvõtmisel jäi aga keevitustöö ära.Käigukasti kaanele puurisime augu ja lasime poldi ülevalt sisse, et fiksaatori võll ei liiguks sinna kuhu ATK ei taha , et ta liiguks. Pärast tehnilise kontrolli läbimist sai see polt sealt eemaldatud ja masin veeres rahulikult edasi.