[Basilio]

Ma küll ei mäleta vikatitera maa sisse torkamist. Suitsu- või lõunapausiks lüsi maasse, pikemaks ajaks riputati kas puu otsa või räästa alla. Seda siis lääne pool. 

Sama siin. Vanamees, kadunuke ei täinud niigi vikatit minu kätte anda. Poiss kurivaim lõhub viimati ära! Kui vanal juba jõud kaduma hakkas, siis natuke anti. Mättasse ei tohtinud lasta, siis oli kisa taevani. Kui ma oleks tera poolest saadik maasse löönud siis ... !     
Pikemaks ajaks riputati vikat õunapuu otsa. Elan küll ka lääne pool ja siin sündinud, aga vanamees oli väääga lõunast, lausa Lätimaalt pärit. Tõsi küll, eesti külast, kuhu võrokesed ja muud mägieestlased tsaari ajal maad said. Ainus erinevus siinsest oli vikati V-kujuline käepide keskel. Varre otsa hoiti niisama peos. Siinkandis ja ka mujal Eestis on levinud igasugu nurgelised käepidemed, mille eesmärk on arvatavasti randmetele parem asend saada.