[Daff]

Oma kirjatükki alustaks "Šuriku seiklustest" pärit lausega: "Järgnevalt jätame mainimata koha ja isikunimed kuna me pole kindlad, et sama sündmus ei võinud samaaegselt aset leida mõnes muus  rajoonis".
 Isand Basiilio korstnapühkimise aktsioon tõi silme ette meie kolhoosi katlamaja, kus korstna puhastamine käis enam vähem sama meetodiga. Korsten ise oli huvitava projektiga, nimelt, korstnajalg oli neljakandiline ruum, umbes kolm meetrit kõrge ja sinna sai uksest sisse minna. Korstnapühkimise aktsioon võeti tavaliselt ette kui katlamajas käis järjekordne viinavõtmine. Kuna aga see viimane tegevus toimus üllatavalt regulaarselt, siis ka korstnapühkimise kohta võiks sama öelda.
Meetod oli lihtne. Sibipüti (GAZ-53) paagist lasti umbes veerand ämbrit bensiini ja see valati korstnajalga. Oodati umbes pool minutit ja siis saadeti läbi vaateluugi korstnajalga põlev tikk. Käis paras mütakas ja hetkepärast hakkas kuulduma sahinat nagu sajaks vihma.
 Hommikul võeti käsikäru ja paar kolm kärutäit tahma kärutati uksest välja. 
Kord aga juhtus, et viinavõtt oli tavalisest valjem ja meestele tundus seekord korsten ka olevat pisut tahmasem kui tavaliselt. Operaator lasi  kolmveerand ämbrit bensiini selle puhul, saatis selle korstnajalga ja peale tiku aknast sissesaatmist oli katlamaja olnud samasugune nagu põrgu eeskoda. Teadjamad mehed oskasid võrrelda. Tuld ja tahma ning telliskive olid kõik kohad täis. Minema lendas kaks seina ja uks. Korsten jäi õnneks püsti ja peale ööpäevapikkust remonti sai küttmist jätkata.
Koos korstna taasekspluatatsiooni laskmisega  valmis direktsioonil ka käskkiri milles märgiti ära kõik kangelaslikust korstnapühkimisest osavõtjad koos neile osaks langenud noomituse ja preemiast ilmajäämise teatega.
Samuti määrati kindlaks korstnapühkimise meetod, milles keelati rangelt kasutada põlevaid ja plahvatavaid aineid ning soovitati tungivalt kasutada professionaalset tööjõudu.