Kas õhk-vesi soojuspump või pelleti katel?
#1
Kas kellelgi on olnud kokkupuuteid mõlema lahendusega, kus hoonet kütab õhk-vesi soojuspump või siis pelleti katel.
Ehk kumb neist on pikemas perspektiivis mõtekam ~160m2 maja puhul

Õhk soojuspumbaga ei pea põhimõtteliselt midagi tegema, võrreldes pelletiga (tuhka on vahest vaja eemaldada ja samamoodi pelleteid osta ja lisada), aga ka see ei tapa.
Tahab ta ainult elektri maksmist, millest pool kulub võrgu "hooldusele" ...

Jämedalt maksab õhk-vesi soojuspump 5500€ ja sellele lisaks ka soojavaheti, et saaks talvel kütta ka puudega.
Samas pelleti katel või kamin maksab ~2500€

Paigaldada saaks mõlemaid, aga kas see hinnavahe "tasub" ennast ära

Sama teema on tegelikult ka sundventilatsiooniga, maksavad 1500 ... 2800€ ja kas see ikka tasub ennast ~10aasta perspektiivis ära. Kui oleks ainult elektriga küte ja ajaks A-klassi energiamärgist taga siis kindlasti.

Antud juhul ei ole tegemist uue õhukindla majaga, kus ta peaks ilmtingimatta olema, et elnikel oleks mida hingata Smile
Vasta
#2
(13-06-2017, 15:21 PM)spark Kirjutas: Õhk soojuspumbaga ei pea põhimõtteliselt midagi tegema, võrreldes pelletiga (tuhka on vahest vaja eemaldada ja samamoodi pelleteid osta ja lisada), aga ka see ei tapa.
Tahab ta ainult elektri maksmist, millest pool kulub võrgu "hooldusele" ...
Ma põhimõtteliselt sarnase probleemi ees ning vee sogamiseks lisaks valikusse maakütte.

Pelleti puhul tuleb ka arvestada lisaks graanuli lisamisele ka elektri tarbimist.
400w või 500w süütepulk, tigu või kaks, puhur + põleti elushoidmine.
Lisaks oma töö punkri täitmisel ja tuha tühjendamisel. Otseselt see ei taba aga seda tolmu ja tahma jagub igalepoole.
Mul pelletiga kütmisel paar - kolm aastat kogemusi. 

Õhk-vesi ja maaküte on hooldusvabad aga tõepoolest, kas ja millal see end õigustab. 
Vaatasin ühte kaasaegset pumpa. Mis mulle meeldis, et suudab börsi tunnihinda järgida.
Ehk siis hommikuti kui hind kõrge hoiab end tagasi ja kui hind maas annab vajadusel minna.

No mine võta kinni mida võtta ja mida jätta.
Vasta
#3
Inimesed muutuvad üha laisemaks. Täna arvad, et mis see paar korda kuus graanulikotte sahistada või põletiotsa puhtaks kraapida. Tõe kriteeriumiks on aga aeg. Pole veel kuulnud, et keegi oleks omal soojuspumba välja visanud ja pelletivärgi asemele pannud. Vastupidiseid variante on aga küll nähtud.

P.S. Hiljaaegu tuli üks inimene mind kättpidi tänama, kuna olin talle mõned aastad tagasi õhu asemel tungivalt soovitanud maaga kütta. Ta tahtis nimelt välisosa naabrite krundi poole panna, enda kuuri taha. Ega see asi väga vaikne polegi, kui uhama hakkab. Nüüd aga on naabritega suhted endiselt head ja maaküttesüsteem ei maksnud suurt sellest õhu omast rohkem midagi, kasutegur aga märja maa tõttu ehk kõrgemgi.
Vasta
#4
kui põrandaküte on olemas, on kindlasti maaküte või õhkküte teemaks. Kui radikatesse surada vesi, siis vähemalt oma maja puhul arvutasin (põrandate kütmine eeldaks päris korralikku ümberehitust, mis avaneks ehk siis, kui maja maha lükata ja uuesti teha - hetkel ei plaani ja arvatavasti minu eluajal seda ei juhtugi), et ei tasu ära pumbaga küte. Nojah, mugavam ta tõesti on, aga praegu panen iga päev kahte ahju halge alla - minujaoks oleks see juba edasiminek, kui panen mitme päeva tagant koti pelleteid katlasse, eemaldan tuhka ja rohkem midagi ei teegi Big Grin
Vasta
#5
(13-06-2017, 21:05 PM)Henry Kirjutas:
(13-06-2017, 15:21 PM)spark Kirjutas: Õhk soojuspumbaga ei pea põhimõtteliselt midagi tegema, võrreldes pelletiga (tuhka on vahest vaja eemaldada ja samamoodi pelleteid osta ja lisada), aga ka see ei tapa.
Tahab ta ainult elektri maksmist, millest pool kulub võrgu "hooldusele" ...
Õhk-vesi ja maaküte on hooldusvabad aga tõepoolest, kas ja millal see end õigustab. 
Vaatasin ühte kaasaegset pumpa. Mis mulle meeldis, et suudab börsi tunnihinda järgida.
Ehk siis hommikuti kui hind kõrge hoiab end tagasi ja kui hind maas annab vajadusel minna.

No mine võta kinni mida võtta ja mida jätta.
Hooldusvaba pole kahjuks ükski asi, maakütte puhul filtrite puhastamine, vedelike taseme ja rõhu kontroll, õhu eemaldus (kui pole automaatne). Küttegraafik on mõnel juba selline et vajalik pidev monitooring, muidu kajastub koheselt el. arvel (hoolimata müügimeeste soravast jutust). Fakt et turule on toodud el. börsihinda jälgiv pump kõneleb juba sellest, et on mida jälgida - tsirkulatsioonipumbad ja kompressor peavad ju töötama pidevalt sõltumata elektri börsihinnast.  Wink
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#6
Pelletiküte : ise 3 aastat pelletiõhküttekaminaga kütnud , köetavat pinda umbes 100 ruutmeetrit , ei ole rahul ja etteheited on just selles võtmes , et tolm iga liigutuse juures , küll pelletisalve täites ja tuharuumi tühjendades , vaatamata sellele , et tuhka võtan tuhaimuriga . Mugavus  halupuuga kütmisega võrreldes : on ja ei ole ka , kamin köeb ettenähtud reziimil ja sooja annab , aga kivist ahju SOE on mõnusam , vaatamata sellele et peab siibri sulgema ja  küdemist jälgima , kivist salvestav küttekolle on elamisse hädatarvilik  , sest pelletikamin elektrita ei toimeta .
 Pelletitega toimetav keskküttekamin : tuttaval on ja kurdab , pidevalt on midagi viga , küll on etteande tigu umbes ja mitu muret veel .
 Mitmel tuttaval on õhk-vesi soojuspump põrandaküttega hoonet kütmas , lisaks sama seade teeb ka sooja vett , nende jutu järgi on õhk-vesi soojuspumbaga kütmine ligikaudu 2 korda odavam , kui pelletiküte .
 Maasoojuspumbaga maja küttev  tuttav räägib ülimast mugavusest ja võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga omakorda kaks korda väiksemast küttearvest .
 Õhk-õhk soojuspumbaga hoone kütjaid tuttavate hulgas pole , kahjuks , meeleldi loeks nende kogemuste kohta .
Vasta
#7
kütte osas tood Sa kütteallikate olulised vahed välja. Minul sai põhikriteeriumiks mugavus ning valisin soojapumba. Jooksev kulu (nn kütuse vaates. Hooldamine pole vist kummalgi suurem asi kulartikkel, aga pelletikatlal on vist jooksvateks jamadeks ja ka nn togimisvajadusteks suurem tõenäosus) oli mu meelest hetkel neil sarnane ja tulevikuperspektiivis ei oska vähemalt ma selle suhte muutumist ka näha. No ja mu 80..120eur vahele jäävate talviste elektriarvete (seal on ka kõik tavatarbimise ja veega seonduv sees) vaates ei puhuks ka mõningane erinevus pilli.
tagantjärele tarkusena oleksin maakütet tõsisemalt kaalunud - kasutegurid on küll paberil nn ekstreemseid päevi kõrvale jättes üpris sarnased, aga välisosa lärmamine on kohati isegi tuppagi kuuldav / tajutav. Toas lärmi kuulmie eeldab muidugi öövaikust ning heli teadlikku otsimist, aga ma eeldasin, et masin on vaiksem.
kui ka veesüsteemid teemaks, siis kaalu kindlasti sooja vett tsirkulatsiooniringiga - see on päris mugav, kui soe vesi alati kraani lähedalt saadaval on.
integreeritud veeboileriga on soojapump põhjendamatult kallis. Ma kriipsutasin lisaks maha pumbapakkumises sisaldunud boileri - Espakist tuli samaväärne teise tootja oma (AustriaEmail) ca 30% väiksema hinnalipikuga.
kahe erineva kütteliigi kasutamine ja sealt tulenevad väga erinevad kütteveetemperatuurid võivad süsteemi nii ehituselt, kui kasutamise võtmes tüütult keeruliseks ajada (ja pumba alatasa "alarmi ajada"). Konsulteeri kindlasti spetsialistidega.

ventilatsiooni osas ajan ma aga küll sõrmed püsti - vähemalt korralikult soojustatud ja aurutõkestatud elamise (nagu mul on) puhul ei ole elu ilma ventilatsioonita mõeldav ning välisõhu pidev teadlik kütmine tundub kuidagi narr.
aga ma polegi seni arvutanud, mis energia vent seade tagasi annab:
- nn normi järgi 2 korda ööpäevas õhku vahetades vahetub lihtsa 250m3 elamise puhul ööpäevas 500m3 ehk 600kg õhku
- võttes õhu erisoojuseks ümardades 1000 [J/kg·K] ja temp erinevusteks 20 kraadi, anname ööpäevas ära 12MJ ehk 3.3kWh. Ei olegi palju - ca 10% (elektri)energiakulust. Niiet tõesti - kas ja millal see masin end otseselt ära tasub: 7 küttekuu, 100kWh/kuus ja 0.1eur/kWh puhul on aastane sääst 70eur. Tasuvusperiood on ikka kole pikk ja võimalik, et ületab ilmselt masina eluea. Kuigi ega tagastuseta vent samuti tasuta tule, siis ilmselt ei maksa selle filtrid (vaja vahetada 2x aastas) 20..30eur/kpl ehk 40..60eur/aasta Wink

aga teadmine, et õhk on pidevalt kontrollitult vahetatud on asi, mis mulle meeldib. Õhuvahetus on vaikne ja masinast saab ülevaateinfot + ajalugu. On uuendatud kodu puhul täitsa iseenesestmõistetav seade.

edit: õhk-õhk kütet olen ca 5a pruukinud ja see on IMHO hädalahendus: paneb õhu liikuma ning külma ilmaga tekitab see pigem külmatunnet, mida toatermomeeter ei kinnita. Väljapuhutav õhk on suht leige, niiet kuuma küttekeha mõnusat soojatunnet temast ei saa.
samas võimalik, et paigaldan õhk-õhk pumba oma elutuppa, kui suvel jahutusest puudust tundma hakkan. Seni puudub uues kodus kogemus ning praegu välja vaadates ei oska veel jahutusest puudust tunda Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#8
(13-06-2017, 22:02 PM)edvard Kirjutas: Pelletiküte : ise 3 aastat pelletiõhküttekaminaga kütnud , köetavat pinda umbes 100 ruutmeetrit , ei ole rahul ja etteheited on just selles võtmes , et tolm iga liigutuse juures , küll pelletisalve täites ja tuharuumi tühjendades , vaatamata sellele , et tuhka võtan tuhaimuriga . Mugavus  halupuuga kütmisega võrreldes : on ja ei ole ka , kamin köeb ettenähtud reziimil ja sooja annab , aga kivist ahju SOE on mõnusam , vaatamata sellele et peab siibri sulgema ja  küdemist jälgima ,  kivist salvestav küttekolle on elamisse hädatarvilik  , sest pelletikamin elektrita ei toimeta .
 Pelletitega toimetav keskküttekamin : tuttaval on ja kurdab , pidevalt on midagi viga , küll on etteande tigu umbes ja mitu muret veel .
 Mitmel tuttaval on õhk-vesi soojuspump põrandaküttega hoonet kütmas , lisaks sama seade teeb ka sooja vett , nende jutu järgi on õhk-vesi soojuspumbaga kütmine ligikaudu 2 korda odavam , kui pelletiküte .
 Maasoojuspumbaga maja küttev  tuttav räägib ülimast mugavusest ja võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga omakorda kaks korda väiksemast küttearvest .
 Õhk-õhk soojuspumbaga hoone kütjaid tuttavate hulgas pole , kahjuks , meeleldi loeks nende kogemuste kohta .

Õhk-õhk pumpa kasutanud 10 kuud. Suurim kulu on siiani olnud 40.- kuus, muidu 25-30.-  talvel, muulajal väljas. Pinda 120m2 kaks korrust kokku. Üles läheb läbi trepi augu. Reguleeritud 23° peale. Maja korralikult soojustatud, enne kulus kaminaga küttes 10 ruumi puid kolme talvega.  Pump ise odavapoolne, koos paigaldusega oli 800.-  Siiani veel töötab, loodetavasti pikki aastaid veel. Ilgelt mugav on ka, stabiilne soe igal ajal. Naine ka rõõmus, et tolmu pole enam. Kunagi ei vitsi enam puudega möllata  Smile    Enne ei osanud tahta, a nüüd oleks nõus isegi kordi rohkem maksma.
Vasta
#9
Pelletitest ei tea ma mitte muhvigi aga ...

Maaküte on super, kui kõik on õigesti rehkendatud ja paigaldatud. Aga tavaliselt ei ole. 2 tuttaval on maaküte ja mõlemal pidevalt mingi kamm, kuna mingeid korralikke arvutusi ja korralikku projekti ei tehtud. Ühed viskasid torud õue, teised tuppa ja kolmandad panid katla. Ja tulemus... Külma ilmaga (alla -20) katel välja ei vea ja kui elektri- või ahjuga juurde ei aita, siis toas 16 kraadi. Plussi. Paar korda aastas peab väliskontuuri täitma, kuna rõhk langeb alla millegi pärast, leket pole leitud. 10 aasta jooksul on üks pump sisse kärsanud (kindlustus maksis kinni 2500,-). Aga kui asi funkkab siis on OK, aga ei ole see elu nii ilus kui müügi kalad jutustavad, arved on väiksed aga hooldusarved ja muu jebla juurde  paar korda aastas, kui sisteem jupsib siis paned paar päeva või nädala elektriga ja ega need joped sul esimese kõne peale kohale ei lenda ka. 

Naabril on Õhk-vesi soojuspump, maksis mega pleki ja õnneks taipas lepigu teha, paigaldas eraldi arvesti vahele mis mõõdab ainult kütet. Kütte kulu kalkull oli lepingu üks osa, mis oli pakkumuses. Väga nutikas. Ja mis siis selgus? Naaber fikseeris iga päev samal ajal arvesti näidu ja tõesti üle päeva vastas näit prognoosile. Aga mis toimus igal teisel päeval ? Siis oli kulu topelt ! Pumbal on mingid sulatus tsüklid, kui ta võtab toast sooja ja kütab õue osa, ja pump teeb seda olenemata vajadusest, sest see vajadus oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest ja millest kurat teab veel aga pump ei suuda seda välja selgitada. Ehk siis need sulatustsüklid ei ole selle kasuteguri sisse arvestatud millest müügi kalad jutustavad. Mis siis sai ? Paar kuud jooksid joped ümber maja ja progesid asja ümber, iga korraga läks asi paremaks. Aga mitte see mis lubati. Ühel päeval olid japsid kohal (Jaapani seade), läpakad näpus ja jälle progevad seal midagi. Pool aastat mässati ja lõpuks saadi suht lähedane tulemus sellele mis paberile joonistati. Kahjuks ei tea kas neid teadmisi ka teiste kundede juures rakendati. Kahtlen. Sellest loost selgus, et küsimus ei ole mitte niivõrd pumba kasuteguris või võimsuses, vaid tema kohandamises eesti oludele. Aga sellega tavaliselt keegi ei tegele. Samuti on tal pump 2x ! sisse kärsanud, väidetavalt voolu kõikumiste tõttu aga mõlemal korral kindlustus maksis selle pulli kinni.

Mul on õhk-õhk ja olen väga rahul. 180m3 ja kütab juba 10 aastat. Puhastada tuleb ainult filtrit. Mul muidugi maja väga sobilik selleks, õhk ringleb vabalt. Kui temp kukub õues järsult, siis kütan kaminaga juurde, aga kuna mul kamin ja pump on kõrvuti siis pump läheb lebosse samal ajal kui kamin kütab. Arved oli viimane talv 160-180, suvel on 60. Ehk siis puhas küte on umbes 110.- euri talvel. Talve jooksul veel +2m3 puid juurde, aga sel aastal ju talve polnud. Soe vesi tuleb öise tariifiga läbi 1100 l akumulatsiooni paagi. Lisaks ringleb vesi põrandaküttes (mida ma ei küta, kuigi võimalus on. Kasutan ainult siis kui õues läheb pikalt alla -20C) ja see kuigi palju siiski ühtlustab tubade temperatuuri, eriti märkan seda suvel. 
Õhk-Õhk soojuspumba valikul peaks olema kõige olulisem kriteerium mitte kasutegur vaid sooja hulk (kW) mille ta suudab välja anda näiteks -20C juures. Mis tolku on teadmisest, et +7 juures on kasutegur 6, ja  -20C on kasutegur 4, kui ta annab siis ainult 0,5kW sooja ? Mul on siis vaja 10kW, olgu või kasutegur 2.
Kui on sopiline maja siis soovitan panna pigem kaks eraldi pumpa. Need suht odavad enivei. Suvel kuivatavad õhku ja toimivad konditsioneerina. Miinus muidugi on, et kui talvel soe läheb üles tubadesse ka, siis suvel külm konditsioneeritud õhk ei lähe üles mingi nipiga.

Mis puutub sooja tarbevee ringlusesse, siis mina lülitasin selle pumba lõpuks välja. Ja põhjuseks oli liigne kulu. Ilmselt vesi jahtub seal tsirkulatsioonis ja võtab pidevalt kuuma juurde, ja see ju jahvatab olenemata kas on keegi kodus või mitte. Nüüd tuleb sooja vett pisut oodata aga see ei ole nagu probleem.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
#10
Imelik,välikontuuris pole ju rõhku.
Vasta
#11
vesi põranda küte,  9 KW Starleveli el.tenn katel, mis kütab ka sooja vett läbi boileri siugtoru. paigaldatud 2006 aastal. Ridaelamu 100 m2. Aasta keskmine el kulu kuus 160 euri (kogu maja elekter).  Alg investeering katel+tsirkupumbad+boiler u. 10000.- krooni e. 650 euri. Kogukulu 10 aasta peale ligikaudu 20000.- euri.

maasoojuspump kui on maad (mida mul pole) investeering tol ajal oleks olnud 650000.- krooni e. 41666 euri ja oleks tarbinud elektrit keskmiselt 3 korda vähem. Tänaseks oleks tulnud vahetada kompressor või terve pump. Küsiti ju tol ajal rämedat raha nende eest. Täna oleks korralik pump 6000.- maakontuur 3000.- automaatika ja paigaldus 2000.- ja elektrit läheks vähem umbes 4 korda seda juhul kui on hea maa, kuid aasta keskmine tootlus ikkagi kuskil 3-3,5. 10 aasta pärast ikkagi jälle vahetus ja kap rem.

Kui tahad kohe vähe maksta, tuleb sitaks investeerida e. tasuvusest ei saa rääkida saab rääkida laenust ja igapäevasest kulust.
Vasta
#12
See eelnev läheb juba soovmõtlemise valdkonda.
Pole elu sees kuulnud, et tavalisele majale sobiv msp koos kõigega oleks nii palju maksnud. Kümme aastat tagasi oli keskmine hind ehk 12-15, no 20 tuhat ehk maksimum mingi ekstra-ekstra asja eest. Tuttav paigaldas torusid ja neid jutte sai kuulatud igasuguseid, 41000 oleks kindlasti meelde jäänud.
Vasta
#13
(14-06-2017, 19:26 PM)alfredo Kirjutas: See eelnev läheb juba soovmõtlemise valdkonda.

Ma mäletan samuti maakütte hindu umbes 150 000 krooni ümber. Otsisin isegi mingi teema välja aastast 2007 http://www.aripaev.ee/uudised/2007/04/01...ud-maakute
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#14
Mina ise olem plaaninud tulevikus mingi 20-40kw katla garaazi panna ja halge alla ajama hakata. On garaaz soe ja pole prahti toas, samas katel kütaks ka ventilatsiooni kaloriiferit ja soojus tuleks tuppa läbi vent torude mitte läbi põrandakütte. Ahjud jäävad ikkagi ka, kui pole elektrit ükskord enam siis teen ikka nende samade halgudega tule ahju alla ja pliidi peal keedan kaerahelbe putru kui muud enam pole...
Vasta
#15
(14-06-2017, 21:07 PM)viplala Kirjutas:
(14-06-2017, 19:26 PM)alfredo Kirjutas: See eelnev läheb juba soovmõtlemise valdkonda.

Ma mäletan samuti maakütte hindu umbes 150 000 krooni ümber. Otsisin isegi mingi teema välja aastast 2007 http://www.aripaev.ee/uudised/2007/04/01...ud-maakute

Räägime aastast 1996 näiteks? Või sajandivahetusest tegelikult, kus MSP Eestisse jõudis. Tuttavatel/Kohtunikel on Eesti üks vanemaid MSP'sid Sauel ja see oli tol ajal röögatult kallis! Korralikud 400-ruuduse maja kütteks mõeldud masinad maksid koos paigalduste, lisavidinate jms ehk kogu küttelahendus 300-400K eeku. Täna 20-30K euri ära kulutada tänases mõistes üliöko-lahendustega, kus on maakütte, Päike, nende kombineerimine puuküttega katelpliidiga jne, pole ka üldse probleem. Aga sellised elektroonikat täis automaatselt toimivad küttesõlmed näevad välja ka kui kosmoselaevad Big Grin 

Näiteks siis teema pealkirjas oleva ühe seadme kombiversioon gaasi-kondensaatkatlaga ehk Atlantic Hybrid Duo Gas. Atlanticul ka kütteõliga sama hübriid olemas. Siit ka minu pakkumine: võimalusel ristata erinevaid lahendusi, milledes üks peaks olema autonoomselt elektrivabalt iseküdemis-suuteline tahkeolluse ahi-katel-pliit.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#16
(14-06-2017, 21:19 PM)maisalup Kirjutas: Mina ise olem plaaninud tulevikus mingi 20-40kw katla garaazi panna ja halge alla ajama hakata...

Kas ikka garaasi võib sellist asja panna ...
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#17
(14-06-2017, 19:26 PM)alfredo Kirjutas: See eelnev läheb juba soovmõtlemise valdkonda.
Pole elu sees kuulnud, et tavalisele majale sobiv msp koos kõigega oleks nii palju maksnud. Kümme aastat tagasi oli keskmine hind ehk 12-15, no 20 tuhat ehk maksimum mingi ekstra-ekstra asja eest. Tuttav paigaldas torusid ja neid jutte sai kuulatud igasuguseid, 41000 oleks kindlasti meelde jäänud.
Täitsa võimalik. Alles tellitud (paigaldatud veel pole)  450m2 majale kogu komplekt 40 000 euri.
Vasta
#18
(15-06-2017, 00:00 AM)klemm Kirjutas:
(14-06-2017, 19:26 PM)alfredo Kirjutas: See eelnev läheb juba soovmõtlemise valdkonda.
Pole elu sees kuulnud, et tavalisele majale sobiv msp koos kõigega oleks nii palju maksnud. Kümme aastat tagasi oli keskmine hind ehk 12-15, no 20 tuhat ehk maksimum mingi ekstra-ekstra asja eest. Tuttav paigaldas torusid ja neid jutte sai kuulatud igasuguseid, 41000 oleks kindlasti meelde jäänud.
Täitsa võimalik. Alles tellitud (paigaldatud veel pole)  450m2 majale kogu komplekt 40 000 euri.

Lugesin kukalt kratsima pannud koha uuesti üle ja et veel 100 ruudusele ridaelamuboksile kuuesajatuhandene pump aastal 2006......boksid maksid tollal umbes sama raha, või vähe peale, olenevalt asukohast. Muidugi mugav lahendus, naabrid kütavad veel kahelt poolt pool elamist ära : )
Vasta
#19
Maja suuruse järgi küttesüsteemi valiku kohta soovitusi anda ei ole võimalik. On väga palju detaile, mis otsust mõjutavad.
Vasta
#20
Kõigepealt peaks valmis mõtlema kui palju on võimalik/kui palju oled nõus oma aega panustada küttesüsteemi töösse. Siis peab mõtlema rahalise kulu peale, kui palju on vastuvõetav kulu nii ühekordse investeeringuna kui ka hiljem igakuiselt. Võib esmase tasuvuse ära arvutada (kas üldse on mõtet mingit udupeent süsteemi soetada või kütta otse elektriga) ka näiteks niimoodi, et kui palju maksaksid aastas kütmise peale elektriradiaatoritega (või el. põrandaküttega, olulist vahet pole küttekulu poolest) küttes (üsna väike alginvesteering) ja siis võrrelda sellega kui palju mingi muu süsteem maksab ning palju selle iga-aastane kulu tulema peaks. Näiteks kui el.radikatega küttes tuleb aastas kütmise kulu 1000 eur ning 10 000 eur alginvesteeringut nõudva süsteemiga hakkab iga-aastane kulu olema 350 eur, siis esimesel juhul maksad 15 aastaga kokku 15 000 eur, teisel juhul 5250 eur jooksvaid kulusid + 10 000 algmaksumus ehk kokku 15 250 eur ja asi hakkab ära tasuma alles 16 aastaga... eeldades et pole vahepeal vaja suuremat remonti... elektriradikad ei maksa eriti midagi võrreldes maa- või õhkvesi-soojuspumba kapitaalse remondiga... Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne