Kas õhk-vesi soojuspump või pelleti katel?
#41

(25-08-2018, 19:55 PM)olli Kirjutas:  Elekter - 90-130 eur/MWh olenevalt paketist, öö/päev jms erisustest

See on siiis otsekütte korral. Pumbaga, tuleb kasuteguriga läbi jagada.
Vasta
#42

Tervist.

 Minuga samas külas ühel elamul oli mitu aastat vedelgaasimahuti ões , nüüd viimased 2 aastat on gaasimahuti kadunud ja asemele on tekkinud puuriidad , mis põhjusel ei tea .
 Pelleti hind on julmalt tõusnud , samamoodi ka küttepuude hind , eks oma osa on siin selles , et puitu kallatakse elektrijaamade ahjudesse taastuvenergia osakaalu suuremana näitamiseks , gaasi aktsiis ka kas juba tõusis või on alles tõusmas , kõik energiakandjate hinnad tõusevad , küll on põhjuseks põhjala jõgede vähene veehulk , kehv ilm metsatöö teostamiseks , oehh , kas tuumajaam tagaks odava ja küllaldlase energiaga kindlustatuse ?
 Sakslased eelistavad mingil põhjusel venemaa gaasi tuumaenergeetikale , mitu tuumajaama neil seal konserveeritud on ?
 Vedasin teema laiemaks , ehk saan tulevikuenergeetikast rohkem teada.
Vasta
#43

(25-08-2018, 18:32 PM)veix__ Kirjutas:   kondensatsioonikatla kasutegur 108 %
Kas energia jäävuse seadus ei kehti enam? Katel annab rohkem sooja kui kütusest võtta oleks....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#44

(25-08-2018, 20:18 PM)Marko Kirjutas:  
(25-08-2018, 18:32 PM)veix__ Kirjutas:   kondensatsioonikatla kasutegur 108 %
Kas energia jäävuse seadus ei kehti enam? Katel annab rohkem sooja kui kütusest võtta oleks....


Traditsiooniliselt arvestatakse kasutegurit kütuse alumise kütteväärtuse järgi - otsene soojus, mis vabaneb põlemise käigus. Selle hulka ei loeta kondensaatenergiat - energia, mis vabaneb siis kui 100C veeaur kondenseerub 100C veeks (veeaurus liiguvad osakesed väga palju kiiremini kui vees, olgugi et mõlema temperatuur sama). Et kondensaatkatla kasutegur oleks võrreldav traditsiooniloste kateldega, kasutatakse siis seal samamoodi alumist kütteväärtust. Mõistagi jahutatakse kondensaatvett veel enne kanalkasse ära juhtimist veelgi, mis aitab samuti kasutegurit tõsta.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kütteväärtus
Vasta
#45

(25-08-2018, 20:13 PM)Raivo Kirjutas:  
(25-08-2018, 19:55 PM)olli Kirjutas:  Elekter - 90-130 eur/MWh olenevalt paketist, öö/päev jms erisustest

See on siiis otsekütte korral. Pumbaga, tuleb kasuteguriga läbi jagada.

Just, samamoodi pelleti, gaasi ja kõige muu puhul vastavalt katla andmetele. Alles siis saab tegeliku kütte hinna teada.
Vasta
#46

Suitsugaase kondenseeritakse ka teisi kütuseid põletades, mitte ainult gaasi, aga muud kütuste korral on see veidi keerukam ja ilmselt kallim ning kasutatakse suurte katelde korral. Niisket hakkepuitu põletades annab see väga hea effekti- vahet ei ole kas on kuiv hake või 50% niiskusega, saab sama kasuteguri. Rolleyes
Vasta
#47

Ometi mingi auru kondenseerumine ei saa tõsta kasutegurit üle 100%. Ma saaks veel aru kui harilik põletamine annab näiteks 60% ja kondensaadiga põletamine annab veidi kõrgema, nt. 70%. Siis oleks see usutav. Mitte millestiki ei saa midagi tekkida, igiliikurit pole veel ehitatud aga tunne on, et reklaamiks kõlbab ka igiliikuri idee. Harimatute jaoks kõlbab äriideena küll, mõni isegi usub. Ärge ostke konkurendi käest sest minu ahi annab 108%. Miks siis auru kondenseerimine auruveduri kasutegurit üle saja ei tõstnud?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#48

Ega siis auruveduri aur ei tule katlasse loobitud kivisöe niiskusest. Big Grin
Vasta
#49

(25-08-2018, 21:58 PM)aavu Kirjutas:  Ometi mingi auru kondenseerumine ei saa tõsta kasutegurit üle 100%. Ma saaks veel aru kui harilik põletamine annab näiteks 60% ja kondensaadiga põletamine annab veidi kõrgema, nt. 70%. Siis oleks see usutav. Mitte millestiki ei saa midagi tekkida, igiliikurit pole veel ehitatud aga tunne on, et reklaamiks kõlbab ka igiliikuri idee. Harimatute jaoks kõlbab äriideena küll, mõni isegi usub. Ärge ostke konkurendi käest sest minu ahi annab 108%. Miks siis auru kondenseerimine auruveduri kasutegurit üle saja ei tõstnud?

Mis moodi puutub siia auruvedur mille kütuseks mu teada kasutati valdavalt kivisütt, mille põlemisel veeauru olulisel määral ei teki? Üldiselt soovitaks aga mu postitust või viidatud wiki lehte uuesti lugeda. Asi taandub puhtalt kütteväärtuse mõistele. Kuna gaasi põlemisel on veeaur reaktsiooni otsene saadus, siis seda lihtsalt (kokkuleppe järgi) ei loeta kütteväärtuse osaks - kõik mis sealt kondensaatkatlas tänu kondenseerumisele tagasi võetakse, on puhas boonus. Kui kasutegurit arvestataks ülemisest kütteväärtusest, siis oleks olukord teine...
Vasta
#50

Mis siin imelikku on? Kui ahju kasutegur ligineb 99 prossa juurde, siis tuleb korstnast sama temp välja mis toas parasjagu on. Juhul kui ahju kasutegur ületab 100 prossa, läheb korsten lihtsalt jäässe. Miinuseid annab toota aga mitusada kraadi. Seega on võimalik teoreetiliselt ahju kasutegur viia 270 protseni juurde.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#51

Palun jätkake,läheb huvitavaks!
Vasta
#52

Hetkel pole arutelu teemaks enam see kasutegur, mida füüsikatunnist mäletame, vaid müügimeeste loodud kujund....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#53

(25-08-2018, 22:45 PM)Marko Kirjutas:  Hetkel pole arutelu teemaks enam see kasutegur, mida füüsikatunnist mäletame, vaid müügimeeste loodud kujund....

Eks võib vist nii kokku võtta küll. Aga mu meelest see siiski on üsna hea viis et erinevaid kütteviise võrrelda. Näiteks soojuspumba 200+% kasutegurist saavad juba üldiselt kõik aru. Ehk siis oluline ongi mõista, mida see tegelikult tähendab ning selle põhjal kaalutletud otsuseid teha.
Vasta
#54

Tsitaat:Mis moodi puutub siia auruvedur mille kütuseks mu teada kasutati valdavalt kivisütt, mille põlemisel veeauru olulisel määral ei teki
Kõigi orgaaniliste kütuste (puit,kivisüsi, gaas, põlevkivi, bensiin, toiduõli jne.) põlemisel tekib kaks komponenti - veeaur ja süsihappegaas. Lisaks igasugu jääkaineid nagu tahm,tuhk vingugaas jne. Kivisüsi pole ometi mineraalne aine vaid orgaaniline aine. Ja selle õige auruveduriga rongis olen sõitnud Tartu-Tallinn liinil lapsena küll, suitsu keerutas avatud aknast vagunisse.

Just punasele osale tsitaadis vaidlen vastu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#55

Seda auruveduri katlas kütuse põlemisel tekkinud veeauru ju ei kondenseeritud. Katel kütab vett, mis muudetakse auruks ja see aur küll jah kondenseeritakse, hoopis eraldi asi. Kütuse põlemisel tekkinud aur ja kuum gaas läks korstnast välja ja seetõttu kasutegur oli kaugel 100-st. Rolleyes
Vasta
#56

täpselt uuemaid arenguid ei tea aga jah soojuspump on hea vaid põrandakütete tarvis kus vajalik madal temperatuur soojuskandjale
kõrgema temperatuuri tarvis kasutasid soojuspumbad lisaküttekeha mis oli elektriline samuti sooja vee saamiseks olid tennid sees ka boileris

paigaldus on lihtsam ja ei vaja niipalju pabereid kui gaasisüsteem


ise istun gaasi trassi otsas juba kümmekond aastat ja ega ta nüüd päris muretu ei ole
on katel vajanud selle aja jooksul ventilaatori vahetust ja soojusvaheti on ka vahetatud kuna ummistus ära
aga need polnud kõige kallimad osas võrreldes soojuspumpades kasutatavate osadega  

ja üks hea omadus on see, et kui oled olnud kodust ära ja küte väljas saad minna dušši alla juba max 10 minuti pärast peale katla sisse lülitamist.
Vasta
#57

Ehk siis hoopis katlale toeks poiler el. küttekehaga.Tundub lihtne kuid kasutegur vast väike?
Vasta
#58

Teema ehk minu jaoks lõppenud. Tänud kõigile kes kaasa mõtlesid.
Vasta
#59

(27-08-2018, 08:45 AM)MeelisV Kirjutas:  täpselt uuemaid arenguid ei tea aga jah soojuspump on hea vaid põrandakütete tarvis kus vajalik madal temperatuur soojuskandjale
kõrgema temperatuuri tarvis kasutasid soojuspumbad lisaküttekeha mis oli elektriline samuti sooja vee saamiseks olid tennid sees ka boileris
kui ca 55..60 kraadi on sooja veena piisav, siis on el tennid boileris vaid varuks või abiks etteantud aegadel bakterite hävitamiseks.
mu pump on nt kahe aasta jooksul el tenne kasutanud kokku 5h. Enamus ilmselt kas vanniskäigud või iganädalase legionelld functioni (mul 60 kraadi) lõpuosa abistamine.
boiler keldris, 55kraadi ja 200l. On muidugi tarbevee tsirkulatsioon - kellel ei ole, võib kuumemat vett vajada, et mitte väga pikalt kraani juures "passida".

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#60

(27-08-2018, 08:45 AM)MeelisV Kirjutas:  täpselt uuemaid arenguid ei tea aga jah soojuspump on hea vaid põrandakütete tarvis kus vajalik madal temperatuur soojuskandjale
kõrgema temperatuuri tarvis kasutasid soojuspumbad lisaküttekeha mis oli elektriline samuti sooja vee saamiseks olid tennid sees ka boileris

Proovib kuidas töötab ... (vähemalt planeerin, vaatab millal eelarve selle paigaldada lubab) ja insenerid on selle ka läbi joonistanud.
Õhk vesi soojuspump ja kütame radiaaatoreid 30/40c veega (tõsi radiaatorid on ~2xsuuremad, kui kõrge vee temperatuuriga)
Millele lisaks tuleb siis (15...20KW) pliidiga köetavad akumulatsioonipaagid (2x500l) ja tarbevee paak on 200l
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne