Kas õhk-vesi soojuspump või pelleti katel?
#61

Tundub et maaküte läheb kaubaks.
Vasta
#62

maakütte puhul tuleb kindlasti panustada maakontuuri kvaliteeti
korralik toru korraliku paigaldusega
sealt kokku hoida -  ei grammigi !!!
samuti õige pikkus õigesse kohta paigaldada
Vasta
#63

(03-09-2018, 20:45 PM)MeelisV Kirjutas:  maakütte puhul tuleb kindlasti panustada maakontuuri kvaliteeti
korralik toru korraliku paigaldusega
sealt kokku hoida -  ei grammigi !!!
samuti õige pikkus õigesse kohta paigaldada

Savise maa korral ma teeksin sellestsamast savist segumasinas segu  Smile  mille siis kraavi põhja toru ümber paneksin. Ilmselgelt on kõige olulisemad esimesed sentimeetrid toru ümber soojusülekande võtmes.
Kuivas liivas (Nõmmel näiteks) on kasutegur kardetavasti sitavaata....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#64

(03-09-2018, 21:21 PM)Marko Kirjutas:  
(03-09-2018, 20:45 PM)MeelisV Kirjutas:  maakütte puhul tuleb kindlasti panustada maakontuuri kvaliteeti
korralik toru korraliku paigaldusega
sealt kokku hoida -  ei grammigi !!!
samuti õige pikkus õigesse kohta paigaldada

Savise maa korral ma teeksin sellestsamast savist segumasinas segu  Smile  mille siis kraavi põhja toru ümber paneksin. Ilmselgelt on kõige olulisemad esimesed sentimeetrid toru ümber soojusülekande võtmes.
Kuivas liivas (Nõmmel näiteks) on kasutegur kardetavasti sitavaata....

Mitte ainult maapinna ehitus vaid ka kontuuri asukoht Päikese/varjude suhtes! Sest soe tuleb taevast, mis siis suvel maapinda akumuleeritakse ja talvel välja võetakse. Kui on märg maa ja vesi tuleb "mujalt", siis otsene kontuuri ala suvine "kuumutamine" nii oluline polevat. Aga et vältida igikeltsa teket ja kevadist kaua jääs/lumist maad, on kontuuri asukoht vägagi oluline. Igaüks on vast proovinud õhksoojuspumba välisosa ees seista: täpselt samamoodi "külmutab" maakontuur maad enda ümber! 

Mis suurt osa Nõmmet puudutab, siis meil kasutegurit samahästi kui pole Big Grin Aga rabade äärtes madalal soisel alal võib see väga kõrge olla, näiteks Rebase/Raba uulits või hoopis Trummi bassude ümbrus, ka ju Nõmme. Mõnes kohas on märg küll aga kohe paas vastas - jälle ikaldus. Ehk tuttavad maakütjad ongi jagunenud kahte: ühed elavad Türil suure tiigi servas, teised Kiilis niiskemal maal ja on maaküttega gigarahul. Efekt on meeletu. Teised Sauel pae peal või siinsamas Nõmmel liivahunniku otsas ei ole nii rahul - elektrit kulub ikka metsikult. Ehk eks see üks peen värk ole!
Vasta
#65

(05-09-2018, 14:34 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Mis suurt osa Nõmmet puudutab, siis meil kasutegurit samahästi kui pole Big Grin Aga rabade äärtes madalal soisel alal võib see väga kõrge olla, näiteks Rebase/Raba uulits või hoopis Trummi bassude ümbrus, ka ju Nõmme. Mõnes kohas on märg küll aga kohe paas vastas - jälle ikaldus. Ehk tuttavad maakütjad ongi jagunenud kahte: ühed elavad Türil suure tiigi servas, teised Kiilis niiskemal maal ja on maaküttega gigarahul. Efekt on meeletu. Teised Sauel pae peal või siinsamas Nõmmel liivahunniku otsas ei ole nii rahul - elektrit kulub ikka metsikult. Ehk eks see üks peen värk ole!
See elektri tarbimine sõltub ikka seadme häälestusest - pahatihti ei osata seda meil teha. Müüa osatakse aga paigalduse ja järelhooldusega on probleeme. Ühe käe sõrmedel võib kokku arvata maakütte spetsid Eestis.
Põrandakontuurid üle 30 kraadist vett eriti ei vaja, no niisked ruumid ehk veidi enam (radikakütte jaoks on maaküte selge möödalask) ja selle tempi saab ka Nõmme liivasussi pealt kenasti kätte. Lage plats on muidugi kontuuri jaoks vajalik, mändide vahele maakontuuri ikka ei paigalda. Kümmekond aastat pumbaga mässamist annab piisava kogemuse (ja mässamist seal on - ei toimi see seade midagi osta-ja-unusta reziimis).

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#66

Minul tulebki möödalask täielik.Hakkan katlasüsteemi radikaid kütma maaküttega ja seda veel Raplamaa metsade keskel. Olin ka kunagi kõva mees ja loopisin palkke kuid vaat kuuekümneselt enam ei jaksa.Passi jõllitamine ei aita,sooja on vaja,iga õlekõrs aitab edasi. Tänud.
Vasta
#67

(06-09-2018, 11:29 AM)Sm.Autojuht Kirjutas:  Minul tulebki möödalask täielik.Hakkan katlasüsteemi radikaid kütma maaküttega...

Ära selle möödalasu pärast pöe. Naise onul Kuusalus sama olukord. Pani lihtsalt maakütte katla teise puidukatla kõrvale. Radikad samad malmkärakad, mis 50 aastat tagasi pandi. Mõningaste probleemide (algul oli katel liiga lahja) lahendamise järel on asjaga rahul. Maja soe ilma tööta. Päiksepaneelid katusel annavad suve jooksul niipalju energijat võrku, et talvel saab sellega hakkama.
Vasta
#68

Kunagi võibolla tahad ka radiaatorid välja vahetada ja siis saad panna suurema küttepinnaga, mis vajavad madalamat temperatuuri. Cool
Vasta
#69

Lisaks saad soojusvahetid katusele panna keskkütet toetama.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#70

(06-09-2018, 13:03 PM)Walter Kirjutas:  Lisaks saad soojusvahetid katusele panna keskkütet toetama.

suvel lased kontuuri tühjaks?
Vasta
#71

Asun lepigut sõlmima, väga raske teema ikkagi.
Vasta
#72

Mul naabrimees pani ka maakütte küttma põrandakütet mis enne käis puude pealt. Katlamajas kaks agregaati kõrvuti.

Maaküte ühendati akupaaki ja see kütab 1600 L paagi ülemist 1/3 osa millest tuleb väljavõte põrandaküttele.  Ja füüsika toimib. Ülemine osa soe ja 2/3 all on vesi 20 kraadi ringis.
Kui on soovi puudega kütta viskad halud alla, lülitad pumba sisse ja asi toimib nagu ennemuiste. Maaküte tunneb, et vesi soe ja lükkab ennast välja.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#73

(06-09-2018, 23:08 PM)Sm.Autojuht Kirjutas:  Asun lepigut sõlmima, väga raske teema ikkagi.


Kui suur küttekulu on olnud varasemalt?
Vasta
#74

(06-09-2018, 23:08 PM)Sm.Autojuht Kirjutas:  Asun lepigut sõlmima, väga raske teema ikkagi.

Äki on enne lepingu sõlmimist hea teada.
Onul oli probleemiks liiga väike kompressor (töötas ilma puhkepausideta). Panijad süüdistasid, et maja on liiga külm. Onu muidugi vastu, et maja oli siis juba olemas, kui nad pakkumise tegid. Peale mõningast kauplemist tulid ja vahetasid suurema kompressori vastu. Loomulikult nõuti vaheraha onu käest sisse. Olukord aga ei paranenud karvavõrdki, sest nüüd jäi kontuur väikseks. Kontuuri suurendamisega oli suuremaid probleeme. Lõpuks ometi sai ka kontuuri suuremaks ja nüüd on asi OK.
Vasta
#75

(07-09-2018, 08:02 AM)Daff Kirjutas:  Mul naabrimees pani ka maakütte küttma põrandakütet mis enne käis puude pealt. Katlamajas kaks agregaati kõrvuti.

Maaküte ühendati akupaaki ja see kütab 1600 L paagi ülemist 1/3 osa millest tuleb väljavõte põrandaküttele.  Ja füüsika toimib. Ülemine osa soe ja 2/3 all on vesi 20 kraadi ringis.
Kui on soovi puudega kütta viskad halud alla, lülitad pumba sisse ja asi toimib nagu ennemuiste. Maaküte tunneb, et vesi soe ja lükkab ennast välja.

See kõik on tore, aga mina ei ole kohanud installatsiooni, kus soojuspump ka akupaagi vahelise tsirkulatsiooni välja oskaks lülitada kui akupaak piisavalt soe on. Seetõttu keerutab soojuspump enda sisse 90 kraadist vett, mille jaoks ta teps mitte mõeldud pole. Muidu endal gaasikatel täpselt samal põhimõttel ja toimib küll väga hästi. Ainult pandud lisa termolüliti otse akupaagi külge, mis tagab selle et kuuma veega gaasikatel kunagi seda suurt kuumust endale sisse ei tõmbaks. Aga ega sedagi "spetsialistid" teha ei mõistnud. Tuhlasin ise service manalist kogu info välja. Vastav sisend katlal täiesti olemas.
Vasta
#76

(06-09-2018, 22:06 PM)taavi Kirjutas:  
(06-09-2018, 13:03 PM)Walter Kirjutas:  Lisaks saad soojusvahetid katusele panna keskkütet toetama.

suvel lased kontuuri tühjaks?
Neis ringleb ju külmumisvastane vedelik mitte keskkütte vesi - lahutatud kontuurid.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#77

(07-09-2018, 08:23 AM)motamees Kirjutas:  Panijad süüdistasid, et maja on liiga külm. Onu muidugi vastu, et maja oli siis juba olemas, kui nad pakkumise tegid.


Mingid amatöörid siis. Kõigepealt ikka arvutatakse välja maja küttevajadus ja siis selle põhjal saab hakata seadmeid valima. Amatöörid valivad m2 järgi. Rolleyes
Vasta
#78

(07-09-2018, 08:49 AM)veix__ Kirjutas:  Mingid amatöörid siis...

No raha küsimise ajal on kõik suured proffid ja ülejäänud könnid. Tegelik asi selgub hiljem. "Kaua võib" aitas seekord kontuuri suurendada. Saatesse asi ei jõudnudki, kuna saate mainimisel jooksid kohe kohale. Ennem ei suvatsenud enam telefonilegi vastata.
Ma ütleks nii, tegijatel juhtub ikke. Terad eraldab sökaldest aga vea likvideerimise asjaajmine. Seal hakkab selguma firma tõeline pale. Korralik tegija likvideerib oma apsaka ja vabandab - kõik OK.
Vasta
#79

(07-09-2018, 08:30 AM)Walter Kirjutas:  
(06-09-2018, 22:06 PM)taavi Kirjutas:  
(06-09-2018, 13:03 PM)Walter Kirjutas:  Lisaks saad soojusvahetid katusele panna keskkütet toetama.

suvel lased kontuuri tühjaks?
Neis ringleb ju külmumisvastane vedelik mitte keskkütte vesi - lahutatud kontuurid.
jah, seda kindlasti, aga suvel mis sa selle soojusega teed, lihtsalt on soojus ja mis siis ikka? Või mis kasu sellest üleliigsest soojusest saab?
(07-09-2018, 09:01 AM)motamees Kirjutas:  
(07-09-2018, 08:49 AM)veix__ Kirjutas:  Mingid amatöörid siis...

No raha küsimise ajal on kõik suured proffid ja ülejäänud könnid. Tegelik asi selgub hiljem. "Kaua võib" aitas seekord kontuuri suurendada. Saatesse asi ei jõudnudki, kuna saate mainimisel jooksid kohe kohale. Ennem ei suvatsenud enam telefonilegi vastata.
Ma ütleks nii, tegijatel juhtub ikke. Terad eraldab sökaldest aga vea likvideerimise asjaajmine. Seal hakkab selguma firma tõeline pale. Korralik tegija likvideerib oma apsaka ja vabandab - kõik OK.

kas pumba üledimensioneerimine on väga paha lugu? Olen endal ka valimas just umbes taolise asja vahel, aga kaalukauss kipub ikka pumba peale minema, sest ma ei taha kaotada ruumi. pellet vajab eraldi katlaruumi (mul tuleks see siis nt leiliruumist ehitada, kaotades leiliruumi üldse ära), samuti kivikorsten ei sobi, peab panema kas hülsi olemasolevasse lõõri või eraldi lõõri/korstna tegema. kuna mul maja suht väike (110m2, küttevajaduseks kogu majal olen arvestanud 8,1kW), siis pumpasid olen vaadanud 7,5-8kW kanti, kuid olen mõelnud ka 10kW panna, igaks juhuks. Põrandaid üles ei kisu, panen radikad, neile on kohti 2. korruse kaldlae nurkades piisavalt. Samas mul on olemas ka ahjud, mille kütmisest tahangi lahti saada, aga võin seda ühe nädala aastas teha ka, kui temp alla -15 kraadi öösel langeb.
Vasta
#80

(07-09-2018, 08:49 AM)veix__ Kirjutas:  Mingid amatöörid siis. Kõigepealt ikka arvutatakse välja maja küttevajadus ja siis selle põhjal saab hakata seadmeid valima. Amatöörid valivad m2 järgi. Rolleyes
...ja kust võtavad küttevajaduse arvutamise sisendandmed "mitte-amatöörid"? Projektist ja teostusdokumentatsioonist? Smile
point: päris-elus on vanal (ja kohati ka uuel) majal nii materjali- kui ehituskvaliteedi tambovit liiga palju, et "targa näoga arvutama hakata". Tulem on sama "täpne", kui lihtsalt m2 ja tambov - lihtsalt (rumalat) tööd on rohkem.

...ja kui on soojapidav maja, kehtib pumpade m2 kenasti - selleks see number ongi.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne