[Janka]

Mina vaataks oma piiratud arusaamises kõiki valitsusi, kui käpiknukke nukujuhi sõrmede otsas. Ja omakorda neid nukujuhte veel kellegi sõrmede otsas käpiknukkudena. Kui sügavale selline asi ulatub ja kes on siis see tõeline master of puppets - jumal ise teab.

Nii olen ka mina aru saanud ja võin kinnitada, et me pole ainsad.

Kui istusin kahe aasta eest Murmanski linna piiril "Veski" nimelises hotellis sellesama hotelli omanikuga vastakuti õhtusöögilauas ja meie mõlema pilk kinnitus mõneks minutiks seinal mänginud teleriekraanile, kust järjekordselt lajatati ports rindeuudiseid Ukrainast, ütles mu vestluskaaslane sõja ja üleüldse meievahelise rahvusvaenu laienemise kohta, et see on vältimatu juhul, kui rahvas laseb end omas rumaluses valitsusel ära rääkida. 
Mees on muide Debaltsevest pärit. Rändas välja koos vanematega Murmanskisse, mis enamjaolt koosnebki sinna nõuka ajal parema elu ja suurema raha otsinguile siirdunud väga kirju seltskonna järeltulijaist.
Kandis uhkusega autol koloraado linti, veendunud rahvuslane.
Mul seevastu rippus kaelas juba traditsiooniliseks saanud hõbedane Lauburu ja vasaku käe nimeta atsi oli ehtimas sellesama sümboliga kaunistatud sõrmus.
Saime vaatamata oma päritolule sõbralikult kõik jutud räägitud. Kinnitan veelkord, et slaavi külalislahkus on imetlustväärt ja piiritu. Leidub muidugi ka bõdlosid, aga eks neid on meilgi siin eestlaste seas jalaga segada.