[viplala]

Ja jõudsimegi siia, et siis kõikidest maailma autodest saavad klassikud.

Ilmselt nii ongi. Nii nagu tänasel päeval on iga alles olev ennesõjaaegne auto klassik, nii saab igast tänapäevasest autost 100 või rohkema aasta möödumisel klassik. Mõnest isegi varem.

Eks inimestel on erinev arusaam klassikust kui sellisest. Minu jaoks muidugi klassik seostub pigem nooremana kui 100 aastat, peale seda on need autod juba antiik või muu nimetusega ese. Opel Käpitanist ei saa iialgi klassikut. Olgu tal ükskõik kui ilus värv seljas. Kunagi saab sellest ehk kena vana auto aga mitte kunagi klassikut. Samuti ei saa enamus tänapäeva mõttetutest auto laadsetest toodetest klassikut. Need võivad ju muutuda haruldusteks tänu huvitavale omadusele ka kuivas garaažis olematuks roostetada, kuid klassikuks...never ever. Klassik algab suure tähega. Vaz'id, Zaz'id, peugeotid ja muud kotid saavad vaid kirjapildis endale suure tähe ette. Seevastu näiteks 8 seeria bemm (E31) on kindel klassik tulevikus. Klassikul peab olema väärtus, seda nii rahaliselt, ajalooliselt kui ka inimeste ihaluse objektina. Väga raske on ette kujutada nende kriteeriumite alusel näiteks mosset või Renault Laguuneb klassiku nime all näiteks 50 aasta pärast. Aga nagu ma enne ka mainisin, siis inimeste arusaam klassikust on erinev.