Ahjupottide puhastamine värvist?
#21

Telliseid saab väga hästi tavalise liivapritsiga puhtaks. Tubastes tingimustes peab küll ala hoolikalt ära piirama ja isegi siis jagu seda liiva pärast tervesse elamisse, aga tulemus on seda väärt. Pottidega pole proovinud, aga savi peaks seal vast suht samasugune olema nagu tellistel?
Vasta
#22

Õhtust

Mul omal sama katsumus ees, kui kellegil veel lisada, siis ootan huviga. Esialgu igasuguse kõrgel pöördel tolmutamise jätaks ära. 

Samas ehk teemaalgatajal müür puhas ja saab nõu anda, kuidas see ka juhtus. Big Grin

Indrek

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#23

Õhtust!

Talvel oli siin nii palju aega, et käisin ühe ahju lausa käsitsi liivapaberiga üle. Jämedam paber, 40 oli vist. Värvi ei olnud aga ajaga lihtsalt määrdunud. Kuna iga päev katsutakse, kas ahi soe, jätab see aastakümnetega oma jälje...
Kuna pottkivi ahju kivid ikkagi ei ole ühel joonel, siis ei ole ilus mingi lihvijaga kõike siledaks ajada, ei paista nagu loomulik välja. Kui aga ühe kivi kaupa üle käid siis tuleb täitsa ehe. Higistada sain ikka kõvasti. Paari õhta jooksul sai asi tehtud. Välja näeb nüüd nagu vanasti. Värskem.

T.
Vasta
#24

Kui ahi on inimese moodi tehtud, siis peaksid potid ühel joonel küll olema.
 Kas ebaloomulikum on jämme liivakaga kumeraks nühitud servadega ja loperguse pinnaga potid või suure käiakiviga tasapinda lihvitud, on mõistagi maitse asi.
 Nii nagu maitseasi oli seegi omal ajal, kas potte värvida üle õlivärvi või pentaftaaliga.
 Mina puhastasin kinni paagatanud värvi suures osas ühelt poolt teravaks käiatud pahtlilabidaga, käiasin suure kiviga soemüüri üle, õlitasin Mira klinkeri õliga ja seisab 15 a nii nagu tehtud sai.
Vasta
#25

(25-08-2020, 22:16 PM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust

Mul omal sama katsumus ees, kui kellegil veel lisada, siis ootan huviga. Esialgu igasuguse kõrgel pöördel tolmutamise jätaks ära. 

Samas ehk teemaalgatajal müür puhas ja saab nõu anda, kuidas see ka juhtus. Big Grin

Indrek
Vahepeal mitu aastat möödunud ja kogemusi tulnud. pliidi truup, mitu kihti õlivärvi, korraliku krundiga. kohati koorunud ja lahti, samas seal kus kinni, eriti jahedamad kohad, jäädki ennast lihvijatega vaevama. Keerlevad lihvijad (relakas, poleerija) teevad veel miskit, lintlihvija hetkega umbes. infrapuna kiirgur toimis, aga aeglaselt. Kivid võtsid sooja sisse, ei "föön" ega väike gaasipõleti jaksanud kuuma anda.
Lahenduseks ikkagi  bensiinil töötav leeklamp, enne pahtlilabidaga lahtine kiht maha, "reaktiiv" peale paari poti jagu soojaks ja kiirelt jälle sulanud mass maha. Kui ära kivistus, siis hullem kui enne. Tolmu ei ole, aga krdi hais ja vine eeldavad väga head ventilatsiooni ja kui elad samas majas, siis ei soovita.


Vasta
#26

(26-08-2020, 08:24 AM)vant Kirjutas:  Kui ahi on inimese moodi tehtud, siis peaksid potid ühel joonel küll olema.
 Kas ebaloomulikum on jämme liivakaga kumeraks nühitud servadega ja loperguse pinnaga potid või suure käiakiviga tasapinda lihvitud, on mõistagi maitse asi.
 Nii nagu maitseasi oli seegi omal ajal, kas potte värvida üle õlivärvi või pentaftaaliga.
 Mina puhastasin kinni paagatanud värvi suures osas ühelt poolt teravaks käiatud pahtlilabidaga, käiasin suure kiviga soemüüri üle, õlitasin Mira klinkeri õliga ja seisab 15 a nii nagu tehtud sai.
Kui ahi on tehtud üle neljakümne aasta tagasi siis osad potid on reast kõrvale nihkunud.... Ja miks peaks neid poti nurki kumeraks nühkima? Ka käsitsi tehes saab kasutada abivahendeid nagu neljakandiline plekitükk jne. aga lihvimine käib ikka käsitsi, iga ahjupott eraldi Big Grin  Aga ma ei pea ka seda õigeks, et peab võtma suure käiakivi ja põrutan terve ahju sellega üle, üleni ahju lihvides jääb mõnel potil paksust hulga vähemaks...
Vasta
#27

No ega mu jutt ei pretendeerigi absoluutsele tõele.
 Igaüks võib oma ahju nühkida, millega ja kuidas iganes. Nühkimine on vaba.
 Minu jutu eelduseks oli, et potid on sirgelt laotud ja pole kuskile välja vajunud. Pottkivi puhul, olgu ta siis lihtpott või glasuur, on minu silmale ilus, kui nad on korralikult mõõtu lihvitud ja sirgelt loodi laotud.
Vasta
#28

(26-08-2020, 10:20 AM)vant Kirjutas:  Pottkivi puhul, olgu ta siis lihtpott või glasuur, on minu silmale ilus, kui nad on korralikult mõõtu lihvitud ja sirgelt loodi laotud.
Igal juhul nõus. Kahjuks tihtilugu tegelikkus, võimalused või kivide kvaliteet dikteerivad hetkeolukorra.
Mäletan poisikesena kui sai Häädemeeste potitehases vanematega koos kivide järel käidud. Juba siis sai kuulda, et hulga potte olid praagid ja üldse kehva kvaliteediga. Nägin ka, kuidas mehed ajasid pikki mädanenud haavapalke ahju. Täitsa rämps paistis mulle. Kas see ka kvaliteeti mõjutas, ei mõista öelda. Big Grin
Vasta
#29

Õhtust.

Ma siis mõtlesin, et paneks kirja millega ma katsetasin.

  • Kustutatud lubja ja rohelise seebi segu - ei teinud midagi
  • Teravaks aetud laasimiskirves - hakkas lubama.
  • Nitromors keemia - nagu kätepesuseep ja värvile ei teinud midagi. Aroom oli päris ebameeldiv.
  • Taldlihvija + liivapaber - natukene aeglasevõitu ja pigem ei hammusta läbi mitmest kihist värvist.
  • Pahtlilabidas - pehmeks jäi
  • Relaka otsas lamell - see võtab kole hästi ja ei saa kuidagi kontrollida kõrgust ning oht on maru sygav vagu kratsida.
  • Peitel - sellega olen usinalt kratsinud ja toimetab hästi, aga aeglaselt.
  • Gaasipõleti - koosmõjus peitliga saab suurema kihi maha ja hiljem kannatab liivapaberiga lõpuni teha.
Viimane variant on see mis toidab, aga proovin kuumaõhufööni ka ära. 

Üldiselt väga tüütu tegevus.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#30

(07-12-2020, 01:12 AM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust.

Ma siis mõtlesin, et paneks kirja millega ma katsetasin.

  • Kustutatud lubja ja rohelise seebi segu - ei teinud midagi
  • Teravaks aetud laasimiskirves - hakkas lubama.
  • Nitromors keemia - nagu kätepesuseep ja värvile ei teinud midagi. Aroom oli päris ebameeldiv.
  • Taldlihvija + liivapaber - natukene aeglasevõitu ja pigem ei hammusta läbi mitmest kihist värvist.
  • Pahtlilabidas - pehmeks jäi
  • Relaka otsas lamell - see võtab kole hästi ja ei saa kuidagi kontrollida kõrgust ning oht on maru sygav vagu kratsida.
  • Peitel - sellega olen usinalt kratsinud ja toimetab hästi, aga aeglaselt.
  • Gaasipõleti - koosmõjus peitliga saab suurema kihi maha ja hiljem kannatab liivapaberiga lõpuni teha.
Viimane variant on see mis toidab, aga proovin kuumaõhufööni ka ära. 

Üldiselt väga tüütu tegevus.
võtad käiaketta ja kukud nühkima ja töö saab valmis,tehtud ja testitud lihtpotil.fööniga tekitab korraliku lebra tuppa ja muidu saab ka tehtud.
Vasta
#31

(07-12-2020, 09:19 AM)muska71 Kirjutas:  
(07-12-2020, 01:12 AM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust.

Ma siis mõtlesin, et paneks kirja millega ma katsetasin.

  • Kustutatud lubja ja rohelise seebi segu - ei teinud midagi
  • Teravaks aetud laasimiskirves - hakkas lubama.
  • Nitromors keemia - nagu kätepesuseep ja värvile ei teinud midagi. Aroom oli päris ebameeldiv.
  • Taldlihvija + liivapaber - natukene aeglasevõitu ja pigem ei hammusta läbi mitmest kihist värvist.
  • Pahtlilabidas - pehmeks jäi
  • Relaka otsas lamell - see võtab kole hästi ja ei saa kuidagi kontrollida kõrgust ning oht on maru sygav vagu kratsida.
  • Peitel - sellega olen usinalt kratsinud ja toimetab hästi, aga aeglaselt.
  • Gaasipõleti - koosmõjus peitliga saab suurema kihi maha ja hiljem kannatab liivapaberiga lõpuni teha.
Viimane variant on see mis toidab, aga proovin kuumaõhufööni ka ära. 

Üldiselt väga tüütu tegevus.
võtad käiaketta ja kukud nühkima ja töö saab valmis,tehtud ja testitud lihtpotil.fööniga tekitab korraliku lebra tuppa ja muidu saab ka tehtud.
Fööniga on lihtne värvi maha saada (kui ei ole kaasaegne vesilahustuv vms) puidult vms kehvalt soojust juhtivalt materjalilt, kivi või metalli pealt eemaldamisel neelab materjal kõvasti sooja ja föönist võib väheks jääda. Igasugu mehhaanika, liivapaber, kettad on head, kuniks värviga kinni mätsivad ja pinna vigastamine tõenäoline. Ise olen lihtpotile lintlihvijaga augu sisse saanud.


Vasta
#32

Omal oli sama teema 20 aastat tagasi , aitas algselt jämedakoeline käiakivi, edasi peenem kivi , kui aus olla, siis seda tööd enam ei teeks, sai muidugi suht ok. Kuid naistele ei meeldinud glasuurimata pott ja sai uus ahi tellitud Pärnu pottidest. Hetkel veel ilus (3 aastat) ja soe , ei saa kätega ka väga määrida, lased lapiga üle ja korras. Soojapidavuse kohta niipalju, et pottide sisse ja taha ka kivid lisatud ja väga pro. See puhastamine lõppes sellega, et voodilinad olid ka 2 korrusel roosad. Eelmine pottahi oli 1969 ehitatud.
Vasta
#33

Tolm ongi see kõikse ebameeldivam. Haisu vastu saab hakkama. Lihvijal on õnneks äratõmme ja tolmu suurt ei lendle.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne