Õigejalatrepp
#21
Eespool juba kõik oluline öeldud, nii trepi valemi kui liimpuidu kohta. Tore vaadata, et noorem põlvkond nii erinevates valdkondades tegus on
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#22
Üks teistsugune tähelepanek. Palju on lõunamaa puhkepaikades treppe, mille aste on tunduvalt pikem inimese tallast. Seal on ohutu astuda allatulekul varbajagu üle ääre. Kui varbad jäävad astmele, võib kergesti komistada ja pea ees alla lennata.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#23
(25-08-2017, 13:43 PM)Marko Kirjutas:
(25-08-2017, 13:39 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Praegu võite oma liimikäkerdisi kiita,räägime paarikümne aastapärast edasi. Big Grin
...

PVA-ga tehtud ühendus on puidust endast tugevam. See läbipaistev tatt, mida tootmises kasutatakse, ei kannata mingit kriitikat.

Tjah, eks kolmkümmend aastat liimpuittaladega hooneid Soomes on veel vähe tõesti, võrreldes umbes viie tuhande aasta massiivpuidu kasutuskogumisega. Eks aeg näitab. Big Grin Siinkohal on oluline meeles pidada, et liimpuit ei ole grammigi ilmastikukindlam, kui samasuguse katte/immutusega massiivpuit. Nagu näitas hiljutine sillafiasko : kui ikka kruvidega niiskustõkkekiht immutamata puidult lõhkuda, on kõdu kohal. Puit on puit.

Muide, neid liime on kaunikesti erinevaid ja PVA ei ole teps mitte kõige ägedam kaup. Küll kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega, rõhuasetusega odavusele. Ning erinevalt mitmst sünteetilisest sideainest, kõlbab PVA ka ahju pista ilma, et korstnast möödalendav suitsupääsuke lendloheks muteeruks.
Vasta
#24
Vineeri kasutuspraktika on vist vähe pikem, kui paarkümmend aastat.
Vasta
#25
(25-08-2017, 14:42 PM)stretch Kirjutas: Vineeri kasutuspraktika on vist vähe pikem, kui paarkümmend aastat.

Vineeri küll, kuid mitte kandvate talade, milleks säärasel viisil kokkuliimitud astmed liigituvad. Nagu ka sõrmliited. Erinevus koormuse jaotuses ja liimliite pindalas.
Vasta
#26
Antud trepi astmetel töötab liimitud liide koormusega risti, seda ei saa liimpuidust lihttalaga, milles puidukihid on pikisuunas, niimoodi võrrelda. Vineer on lihtsalt näiteks, et liimpuitu kui sellist kasutatakse juba päris ammu ja ei ole see midagi "puha kaka".
Vasta
#27
mina tean täpselt mis parem on sul
tööd teed sa hästi kuid aju on null
puitu ära liimi vaid kirvega löö
ürgajast tean, ainus õige see töö
sina oled loll ja mina olen tark
mu puujala asemel liimpuidust kark
treppe ei salli ja redeli jaoks laisk
oleks pappi siis kargutaks liftitga raisk
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28
Trepiastme kõrgus sai 174 mm, kuna kahe korruse kõrguste vahe on 2610 mm ja selle sai kenasti 15-ga jagada. Astme sügavus üles minnes on 250 mm, alla tulles paar senti vähem.
Kuna mul ülejäänud valikuteks teisele korrusele pääseda olid parkuur, köis, ronimissein, redel ja treppredel, siis otsustasin õigejalatrepi kasuks, et ei peaks oma nr 47 lestadega väga siputama ja õllepekist kere ilmselgelt aladimensioneeritud makaronide otsas tulutult riputama.
Vasta
#29
(25-08-2017, 13:43 PM)Marko Kirjutas: PVA-ga tehtud ühendus on puidust endast tugevam. See läbipaistev tatt, mida tootmises kasutatakse, ei kannata mingit kriitikat.

Tösi. Olen näinud juhust, kus puit murdus ise, aga liimitud koht hoidis kinni.

Ilus on vaadata head tööd !
Eriti lahe, kui see niimoodi videona kokku pandud on (soovitati ju ka mul videod teha oma metallinokitsemistest, aga mul pole kaameratki).
Trepi kriitikat ju alati vöib tulla, inimesi on erinevaid. Kuid aru on ju saada, et vastav lahendus leiti vastavasse olukorda, ning kui omatarbeks siis harjub nende omapäraste astmetega.
Kadestama pani natukse see, kui lihtne see köik tundus teha.
Omale küll nii ei olnud.
Omal läks kaks aastat aega trepiga, kuna esimine kord ehitada vötab ikka rohkem aega.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne