Gaz 14 Tchaika
Esimesel pildil olev jubin on tuttava loomuga. Kui Sinu oma miskil põhjusel natuke vähe toimetab, siis kruvime mõnelt sõjaväe Zililt teise maha ja katsetame sellega. Võimalik, et isegi seda teist jubinat võib leiduda.
Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
(30-11-2017, 20:06 PM)Mufff Kirjutas: Esimesel pildil olev jubin on tuttava loomuga. Kui Sinu oma miskil põhjusel natuke vähe toimetab, siis kruvime mõnelt sõjaväe Zililt teise maha ja katsetame sellega. Võimalik, et isegi seda teist jubinat võib leiduda.
 Jah, need on täpselt ühesugused, nii sõjaväe ZIL-l, URAL-l, kui ka valitsuse ZIL 4104 ja + mudelitel. Kas sul siis enamlased siit lahkudes jätsid mõned ZIL-d hoovile seisma, kust annab kohe maha keerata.
Vasta
(30-11-2017, 20:31 PM)Formika Kirjutas:
(30-11-2017, 20:06 PM)Mufff Kirjutas: Esimesel pildil olev jubin on tuttava loomuga. Kui Sinu oma miskil põhjusel natuke vähe toimetab, siis kruvime mõnelt sõjaväe Zililt teise maha ja katsetame sellega. Võimalik, et isegi seda teist jubinat võib leiduda.
 Jah, need on täpselt ühesugused, nii sõjaväe ZIL-l, URAL-l, kui ka valitsuse ZIL 4104 ja + mudelitel. Kas sul siis enamlased siit lahkudes jätsid mõned ZIL-d hoovile seisma, kust annab kohe maha keerata.
Las poiss seletab Sulle kuidas asjad on. Tema teab, aga kui vaja on, siis hakkame võluma ja midagi me ikka välja võlume.
Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
Juba paar nädalat pole 14-dast Tchaikast juttu olnud. Niikaua, kui ära käisin sai elektrik oma töödega maha ja kõik vead kõrvaldatud. Suure finaalini läheb veel aega aga selle aastaga peaks joone alla tõmbama. Järgmisel aastal saab Kajakas 35 aastaseks ja siis tuleb kõrge komisjon kohale kutsuda, eks siis saab projektile joone alla tõmmata. Mõned pildid ka problemaatilisematest sõlmedest.
   
   
   
   
   
   
Vasta
Huvi pärast küsin kui võimas aku Kajakal peal on?
Veel pole maha löödud
Vasta
(13-12-2017, 18:57 PM)JaakH Kirjutas: Huvi pärast küsin kui võimas aku Kajakal peal on?
 2 x 60 Ah
Vasta
Huvitav milleks on sellisel autol kasutatud süütesüsteemi veevastast varjestust?
Praktiline otstarve ju puudub.
Vasta
(13-12-2017, 19:31 PM)Janka Kirjutas: Huvitav milleks on sellisel autol kasutatud süütesüsteemi veevastast varjestust?
Praktiline otstarve ju puudub.
 See oli rohkem ette nähtud kaitsmaks süüte süsteemi  väljaspoolsete mõjutuste eest. Näiteks pole võimalik seda süüte süsteemi saboteerida, aga ka tuumarünnaku puhul jäid need autod tööle. Pole füüsikas nii tugev, aga võib-olla on siin tarku, kes oskavad seletada, kuidas aatompommi lõhkemine rikub süütesüsteemi.
Vasta
Tuumapommi plahvatusega käib kaasas EMP (electro magnetic pulse) mis tapab elektriseadmed. Kahjuks jäeti välja mõtlemata kes selle töötava mootoriga autoga (kui see mingi ime läbi võiks juhtuda) edasi sõidab kui kõik elav on molekulideks põlenud. Smile
Kas see süütesüsteemi varjestus polnud pigem selle eesmärgiga et vältida raadiohäireid mida süütesüsteem võis tekitada - pakun et lisaks tavalisele raadiole (mida kõrge ladvik soovis nautida absoluutse helipuhtusega) võis autos olla ka muid delikaatseid ja tundlikke elektriseadmeid alates raadiojaamast kuni tuumakohvrini ning millede tööle polnud erinevad elektrisaastimpulsid teps mitte head. Süütekomponentide tolleaegne kvaliteet polnud ju teab mis kõrge.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
(13-12-2017, 20:30 PM)Walter Kirjutas: Tuumapommi plahvatusega käib kaasas EMP (electro magnetic pulse) mis tapab elektriseadmed. Kahjuks jäeti välja mõtlemata kes selle töötava mootoriga autoga (kui see mingi ime läbi võiks juhtuda) edasi sõidab kui kõik elav on molekulideks põlenud. Smile
Kas see süütesüsteemi varjestus polnud pigem selle eesmärgiga et vältida raadiohäireid mida süütesüsteem võis tekitada - pakun et lisaks tavalisele raadiole (mida kõrge ladvik soovis nautida absoluutse helipuhtusega) võis autos olla ka muid delikaatseid ja tundlikke elektriseadmeid alates raadiojaamast kuni tuumakohvrini ning millede tööle polnud erinevad elektrisaastimpulsid teps mitte head. Süütekomponentide tolleaegne kvaliteet polnud ju teab mis kõrge.
  Teenisin sõjaväes tankipolgu upravlenies, olin aasta aega sidesoomuki juht. Terve masin oli sideaparatuuri täis, aga samas mõlemal 51 mootoril seda varjestust polnud. Küll oli see aga meie rühma tankimis ja varustus Uraalidel, see võis küll olla veetakistuste ületamiseks. Nii, et kurat seda aru saab, miks seda Tshaika ja Zil limusiinidelele topiti. Eriti Tchaikadele, need ei olnud ju kõige kõrgema eliidi autod.
Vasta
Ma arvan küll, et see ekraniseeritud süsteem oli ikkagi kõige rohkem vee kaitseks. Küllalt tuli ette juhuseid, kus läbi sügavama lombi sõites tuli juhtmeid ja jagaja kaane alust kuivatama hakata. Meil ka sõjaväes olid kõigil veoautodel ( GAZ 66, ZIL 131, URAL 375 ) sellised lisad peal. Teatud ettevalmistusega sai nende masinatega küllaltki sügavast veest läbi sõita. Näiteks oli ette nähtud lasta lõdvaks ventilaatori rihm ja panna  spetsiaalsed kummi seibid aku korkide alla ja vist oli veel midagi. Õhu torud olid ju kabiini kõrval. Ühel õppusel tuli endal ka läbi vee sõita Uraliga, nii et munad olid märjad.
Vasta
(13-12-2017, 20:30 PM)Walter Kirjutas: Tuumapommi plahvatusega käib kaasas EMP (electro magnetic pulse) mis tapab elektriseadmed. Kahjuks jäeti välja mõtlemata kes selle töötava mootoriga autoga (kui see mingi ime läbi võiks juhtuda) edasi sõidab kui kõik elav on molekulideks põlenud. Smile
Kas see süütesüsteemi varjestus polnud pigem selle eesmärgiga et vältida raadiohäireid mida süütesüsteem võis tekitada - pakun et lisaks tavalisele raadiole (mida kõrge ladvik soovis nautida absoluutse helipuhtusega) võis autos olla ka muid delikaatseid ja tundlikke elektriseadmeid alates raadiojaamast kuni tuumakohvrini ning millede tööle polnud erinevad elektrisaastimpulsid teps mitte head. Süütekomponentide tolleaegne kvaliteet polnud ju teab mis kõrge.

Ma arvan, et see on puhas jama. 

A miks ma seda arvan ....?  Olin Semipalatinskis põhimõtteliselt katsejäneseks, kes ei tea mis koht see on, siis see oli üks kahest tuumalõhkepeade katsetamise kohast NL-is. Olime polügonil, mis on põhimõtteliselt lõputu stepp, kus ei ole MITTE ÜHTEGI orientiiri silmapiiril. Istusin Gaz66 kongis igapäevasel treeningul, milles oli lühimaa (kuni 700km) ballistiliste rakettide sihikute arvutuskeskus. Kogu aparatuur oli töös ja meie samuti. Antennid värgid, side, kõik mõõtmis ja arvutus seadmed töös. 
Ootamatult saabus stepist Uaazik, major (kes kogu seda operatsiooni dirigeeris) kutsuti välja ja meile anti ebamäärane käsk "valmistuda" aga milleks? seda ei öeldud. Uaazik kõigi ohvitseridega lahkus silmapiiri taha.

Sellisel puhul teeb soldat seda mida ikka tehakse, ehk "kütab massi". Istusin arvuti ees tugitoolis, silm loojas, kui äkki käis selline kõmakas, et jajebuu.. Vist lendasin koos tooliga kummuli, kindel ei ole. Ahi nurgas oli kummuli, korsten otsast lännu, viskasime selle siva üle ukse välja, et kogu kupatus maha ei põleks, sest ahi oli meil määrustiku väline sammkompunn, et persed soojas oleks. Kui esimene paanika möödas istusime maha mõtlema, et mis juhtus ? Kui äkki üks vend vaatab aknast välja ja silmad lähevad suureks. Akna taga on TUUMASEEN kogu tema ilus, täpselt selline nagu koolis raamatus pildi peal, aint et 3D. Vahtisime neljakesi kõik ninad vastu klaasi ja ei uskunud oma silmi. Lõpuks üks vend küsis, et ei tea kas peaks pikali viskama vä ? 

Ma ei mäleta, et arvutite või autode, käekellade või üldse mingi tehnikaga oleks mingit probleemi olnud. Kogu kaadervärgil oli pilt ees enne ja pärast ja ilmselt paugu ajal ka. Ja autod kimasid paremini kui enne a vbl tahtsime ise sealt kiiremini jalga lasta. Kuna ilma orientiirideta maastikul on võimatu öelda kui kaugel meist see matakas oli, siis ma seda ka kahjuks ei tea. Aga ohvitserid nad raisad ikkagi evakueerisid. Meid kaitses dosimeeter taskus, mille näitudest me kunagi midagi ei kuulnud. A täna ma muidugi kammi ei kasuta ka, mitte et ma ei viitsiks, aga lihtsalt kammi ei ole... ja pole vaja ka.

Teine pauk käis umbes 10 mintsa esimesest hiljem ja siis juba teadsime kus suunas vaadata. Nägime kuidas maapind kerkis umbes 1-2 meetri kõrgusele ja tuli meie suunas (nagu merelaine) ainult kordades kiiremini. See oligi see matakas mis nagu laine meie auto alt läbi käis, viskas auto õhku. Täpsustuseks, et arvutuskeskusi oli tegelt kaks, mis töötasid paralleelselt vea vältimiseks ja teine keskus oli umbes 10cm vahega meie kõrval. Autod lendasid õhku ja ka maandusid täpselt sünkroonis, täpilt nii nagu enne olid. Seen keris ennast jälle üles, sama suur kui esimene. Oli aata 1989, arvan jaanuar või veebruar.

Hiljem liikus jutt, et oli toimud kesk- ja lühimaa tuumalõhkepeade hävitamine. No muidugi, .. ikka hävitamine mis muud.

Ja selle pärast ma arvangi, et see tehnika hävimise jutt on jama.
 Sama moodi nagu on jama igasugused "tsiviilõppused". Kui selline matakas käiks täna siis oleks erinevus ainult selles, et juutuubis oleks hetkega mobla viidikud ja need ei oleks mitte filmitud laua alt kõhuli maas, kannad lööklaine suunas, pea kätega kaetud...
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
(13-12-2017, 20:25 PM)Formika Kirjutas: kuidas aatompommi lõhkemine rikub süütesüsteemi

EMP tekitab igasugustes juhtmetes, eriti rullikeeratutes, kordades (kümnetes tuhandetes või miljonites) suuremaid voolusid kui algselt mõeldud. Edasi riketeni mõelda pole vast keeruline.
Kusjuures kroonus leitnant rääkis, et seepärast on raadiolambid siiani kasutusel, need elavad ülepinge-voolu labaselt üle. Raadiotehnikast natu teades tegelikult usun. Kuni kütteniit terve, niikaua raadiolamp töötab.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Koolis ja kroonus rääkisid spetsialistid instruktorid samuti igal sammul, et kõik, mis sisaldab pooljuhte, transistoreid ja mikroskeeme, hävib gammakiirguses või selles elektromagnetlaine läbilöögiimpulsis. Lamptehnika toimib edasi.
Vasta
Kas see jama töötal lampidega või mitte , ei tea.
Aga selle arvuti all oli sahtel, nii umbes meeter lai, milles olid "zaptsasti" ehk miljoooon erinevat raadiotehnika nublakat, mis olid komplekteeritud papp ribade peal ja numbrite järgi rivis, ja nende komplektsust ka vahel kontrolliti. Ühtegi raadiolampi mul seal sahtlis ei olnud ja arvuti sisse pole näinud ega olnud ka mingit huvi vaadata. Aga mulle anti mingil hetkel nimekiri nublakate numbritega ja toodi meeter korda meeter kast, ilmselt siis vanade arvutite või krt teab millelt pärit juppidega ja pidin sealt need tellitud numbrid välja otsima, no mulle sobib hea tubane töö. Nädalaga leidsin vast 10tk. Kui oma leiu majorile üle andsin ütles vana aint "vsjo stoli !! vot suki uze piisdili". Võrdlesin seda nimekirja siis oma sahtlis olevaga ja avastasin ahastusega, et nimetatud numbrid olid kenasti nimekirjas olemas ... aga reaalselt nublakaid- mitte ühtegi, jublakad mis nende numbrite kohal olid, olid täiesti suvalised. Hiljem sain teada, et need pidid sisaldama kulda või hõbedat.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
(14-12-2017, 01:39 AM)spitfire Kirjutas: Ma arvan, et see on puhas jama. 
...
Ja ongi kogu füüsikateooria ühe lausega ümber lükatud. Big Grin
Küsimus ei ole kogu elektroonika vältimatus hävingus tuumaseene kasvamisel, vaid õrnemate komponentide võimalikus ülekoormuspurunemises. Eks teate ise, kui kergesti on võimalik loojakarja lasta süütekommutaator või vahelduvvoolugeneraatori mikropingeregulaator...
Teatud rakenduste puhul ei võetud mingeid riske - asjad lihtsalt PIDID töötama. Ka teemaksoleva auto kuulub nende hulkaWink
Vasta
minu kogemus, samuti vene kroonust, et need varjestatud süütesüsteemid pigem kogusid niiskust ja siis peksis säde üle. Igapäevasõitudeks kasutaud autodel pigem visati see jama esimel võimalusel ära ja asendati tavasüsteemiga.
Vasta
Käsil Gaz 14 komplekteerimine. Kui kellelgi on midagi allolevast komplektist välja pakkuda, laske käia. Eelkõige oleks huvitatud originaalsest tungist.
   
Vasta
Mul vist vedeleb kuskil selline lamp. Aga see vist tavaline Volga lamp?
Vasta
(21-12-2017, 15:18 PM)Taaviw126 Kirjutas: Mul vist vedeleb kuskil selline lamp. Aga see vist tavaline Volga lamp?
 Ma usun, et lamp oli Volgal ja Tshaikal samasugune. Vaevalt neile midagi erinevat tehti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne