20-09-2019, 00:42 AM
No mis see 2+2 siis ikka niiväga on? Loogikas 2, samamoodi koolis hindena. Tekstina on 22. Kui meil oleks kummalgi käel ainult kaks sõrme, siis oleks 10. Kui salvestada arvutisse reaalarvuna, siis võib mõnedel juhtudel olla õige pisut suurem või väikesem kui 4. Inimsuhetes on vaja teada tausta ja asjaolusid. Stirlitzi puhul sõltub sellest, mida arvab keskus, ja et kas Müller teab või mitte. Eesti põhimaanteedel on see märg unistus. Kas mul läks mingi variant meelest?
Pakun vahelduseks omalt poolt ausa ja puhta matemaatikaülesande. Pärineb see ajast, kui koolis alustati tekstülesannete lahendamist võrrandite abil. Minu uhkustamise peale pakkus isa välja sellise:
"Kolmel ränduril oli ahvipärdik ja kotitäis ploome ja kus uni, seal öömaja.
Öösel üks ärkas üles. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Natukese aja pärast ärkas teine. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Natukese aja pärast ärkas kolmas. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Hommik. Naljakas lugu, kõik oleks nagu oma osa kätte saanud, aga kotis on ploome veel küll. Aga ei maksa üle mõelda. Jagasid võrdselt ära. Aga ei jagunud, raisk! Üks jäi üle, selle andsid ahvile.
Mitu ploomi ahv sai? Nali (neli)! Õige küsimus on: kuipalju neid algul kotis oli?“
Sähke sulle siis võrranditega lahendamist.
PS! Nuputamisülesannete puhul ei ole mõnede arvates niivõrd oluline õige vastus vaid mõttekäik. Näiteks lambist-mõistatuse puhul oleks tahtnud hommikul esitada täiendavaid küsimusi: „Õige lüliti tuleb tuvastada PÄRAST ukse avamist? Lisaks nägemisele võib kasutada ka muid meeli? Tegemist on hõõglambiga?“ ja kui vastuseks kolm „jahh“-i siis on asi selge, aga noh, jõuti ette.
Pakun vahelduseks omalt poolt ausa ja puhta matemaatikaülesande. Pärineb see ajast, kui koolis alustati tekstülesannete lahendamist võrrandite abil. Minu uhkustamise peale pakkus isa välja sellise:
"Kolmel ränduril oli ahvipärdik ja kotitäis ploome ja kus uni, seal öömaja.
Öösel üks ärkas üles. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Natukese aja pärast ärkas teine. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Natukese aja pärast ärkas kolmas. Mõtles et sööb oma osa ploomidest ära. Jagas kolme hunnikusse. Hästi ei jagunud, üks jäi üle. Selle andis ahvile, oma osa sõi ära, ülejäänud pani kotti tagas ja keeras jälle magama.
Hommik. Naljakas lugu, kõik oleks nagu oma osa kätte saanud, aga kotis on ploome veel küll. Aga ei maksa üle mõelda. Jagasid võrdselt ära. Aga ei jagunud, raisk! Üks jäi üle, selle andsid ahvile.
Mitu ploomi ahv sai? Nali (neli)! Õige küsimus on: kuipalju neid algul kotis oli?“
Sähke sulle siis võrranditega lahendamist.
PS! Nuputamisülesannete puhul ei ole mõnede arvates niivõrd oluline õige vastus vaid mõttekäik. Näiteks lambist-mõistatuse puhul oleks tahtnud hommikul esitada täiendavaid küsimusi: „Õige lüliti tuleb tuvastada PÄRAST ukse avamist? Lisaks nägemisele võib kasutada ka muid meeli? Tegemist on hõõglambiga?“ ja kui vastuseks kolm „jahh“-i siis on asi selge, aga noh, jõuti ette.