Räägiks pisut pisimopeedide liikluskorraldusest
#1
Tervist. Võtaks sõna natukene meie liikluses veel vähelevinud pisimopeedide teemal. Ma ei tea, kas see foorum on muidugi õige koht niisuguseks aruteluks, aga kirjutan siiski.
Antud teemat ajendasid mind tegema praeguse Liiklusseaduse need osad, mis puudutavad jalgrattateid ning pisimopeedide liiklemist nendel teedel.
Kehtiva liiklusseaduse kohaselt on pisimopeed vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis.
Kes uurib seadust täpsemalt, näeb ära ka selle tõsiasja, et pisimopeed ei ole mootorsõiduk ning seega registreerima ega kindlustama pisimopeedi ei pea. Niisuguse sõidukiga võib sõita alates 14-aastaselt jalgrattalubade olemasolul ning üle 16-aastaselt ühtegi luba ei nõuta, samuti ei pea valgel ajal põlema tuled.
Tegin selle teema selleks, kuna näen, et antud klassi kuuluvatele sõidukitele ei ole liikluses ohutut kohta:
Liiklusseaduse § 32 lõige 2 näeb ette, et jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
Seadusest võib välja lugeda, et jalgratta-ja jalgteel pisimopeediga liikuda ei tohi, mis leiab vaieldamatut kinnitust, kui lugeda Liiklusseaduse alguses olevat mõistet:
Jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud.
Kus siis pisimopeediga liigelda tohib? Kehtiva seaduse kohaselt täpselt sealsamas kus mopeedigagi, ainult et kui sõit toimub sõiduteel, tuleb hoida võimalikult parema serva lähedale.
Puhtaid jalgrattateid, kuhu jalakäijatel asja ei ole ja kus pisimopeediga minemine on lubatud, kohtab Eesti Vabariigis haruarva- kui kuskil räägitakse kergliiklusteest, siis ikka ehitatakse nad kõnniteega kokku, seaduse järgi siis jalgratta-ja jalgteena. Ja kui kergliiklustee on valmis ehitatud, siis on kõrval valminud sõiduteed nii kitsad, et suurte rekade rattad veerevad kohati servajoone peal. Teepeenart pole üldsegi olla, on plekiriba või kohe kraav.
Milles siis küsimus täpsemini seisneb?
Leian, et Liiklusseaduse § 32 muudab pisimopeediga liiklemise ebavajalikult ohtlikuks ja vajaks väikest parandust. Mopeedi puhul on täiesti tervitatav et neid jalgratta-ja jalgteele ei lubata- tegemist võib olla nii rolleri kui ka autosuuruse ja 425-kilogrammise tühimassiga mootorsõidukiga mis seaduse järgi liigub kuni 45 km/h (reaalselt siiski 55+)
Pisimopeed tohib aga liikuda kuni 25 km/h ja selle võimsus võib olla kuni 1 kW. Seega pole ohtu, et nii väikese võimsusega sõiduk ka tüüpiliset võrrist väga palju suurem võiks olla.
Minul isiklikult pisimopeedi (veel) pole. Tööl käimiseks kasutan jalgratast või ühistransporti, kuid viimasel ajal kaalun ühte projekti, et võiks omale niisuguse pilli ehitada. Elan ja töötan Tallinnas ja ning hetkel kasutan liiklemiseks jalgratast. Tundes meie liikluskultuuri üksikasju, kasutan ma rattaga sõites võimaluse korral alati kergliiklusteed. Ei meeldi võtta mõttetuid riske. Praegu mõtlen, kas sellel higi säästval projektil on üldsegi mõtet, sest kergliiklusteel nendega liigelda ei tohi ja tiheda liiklusega sõiduteel on nad jälle ohtlikud ja ühtlasi suuremat sõidukit kasutavale kaasliiklejale lisaohtu tekitavad. Näitena võib tuua marsruudi Järvelt Ülemistele või Lasnamäele: Kas tõesti peaks pisimopeedijuht riskima eluga ja sõitma 25 km/h tunnis liikuva asjaga 70-alas läbi Ülemiste tunneli, samas kui kõrval paikneb ilus ja üsna inimtühi kergliiklustee, kuhu ta lihtsalt LS § 32 tõttu minna ei tohi? Analoogseid kohti jagub veelgi ja kuna see postitus läheks liiga pikaks, ei hakka ma neid rohkem välja tooma. Mind huvitab, et mis on antud ebaloogika taga? Kas on niisugused sõidukid lihtsalt liiga haruldased ja seega ära unustatud või psühholoogiline vastuolu? Saan aru, et jalgratta-ja jalgteel jalutavad küll lapsevankriga emad ja vanainimesed, aga seal kehtivad samad kiiruspiirangud, mis kõrval oleval sõiduteel. Kõige tugevam argument ongi, et trenni tegeb jalgrattasportlane tohib seal vändata kasvõi 50 km/h aga pisimopeediga seal isegi 25 km/h täristada ei tohi. Eeldades, et kehamassid on võrdsed, näitab lihtne 8. klassi füüsika, et ohu korral on sportlase nii pidurdusmaa kui kokkupõrkeenergia pisimopeedijuhi omast 4 korda suurem. Mitte et mul midagi sportlaste vastu oleks, vastupidi- vabal ajal tegelen ka ise jalgrattaspordiga, vaid lihtsalt leian, et niisugune korraldus tekitab rohkem ohtu ja peletab inimesed alternatiivsetest transpordivahenditeks (Taanis ja Hollandis pidid kuni 25 km/h liikuvad mopeedid olema väga populaarsed) lihtsalt eemale. Kuna pisimopeed pole mootorsõiduk ja kulgeb jalgratta kiirusel, peaks ta ka olema lubatud kõikjal (va kõnnitee) kus on lubatud liigelda jalgrattaga, sh jalgratta- ja jalgteed. Kuhu pöörduda, et esitatud argumente kaalutaks ka ametlikul tasemel? Ei saa olla ju reaalne, et inimene peaks trahvi hirmus eluga riskima ning samas ärritama autojuhte, kes ei pruugi aru saada, et miks see „sääreväristaja” siin tolkneb, miks ta rattateele ei lähe.
Vasta
#2
(09-09-2017, 14:40 PM)Sassen Kirjutas: Pisimopeed tohib aga liikuda kuni 25 km/h ja selle võimsus võib olla kuni 1 kW. Seega pole ohtu, et nii väikese võimsusega sõiduk ka tüüpiliset võrrist väga palju suurem võiks olla.

Aga kust sa leiad sellise? 

Ok, ehitad ise midagi taolist:

[Pilt: img_sportsman_flyer.jpg]

...keerad tal kraanid kinni v. paned taha ilgelt suure hammaka, käid näitad ette, mõõdetakse gps-iga 25km/h max kiirus, aga kes on kindel, et sa pärast ülevaatust neid kraane uuesti lahti ei keera?
ja, üleüldse tuunima ei hakka, et ta sul 60 - 100 välja jookseb. (pole vist keeruline, teine kolb ja pütt peale ja korras)
Ja, minuarust, sihukesed sõidavad kõik miinimum 40km/h, isegi omaaegsed vene omad. Ok, alla 100kg pead kaaluma... Cool

Bensukaid ju reaalses elus nii väikese liikumiskiirusega nagu 25km/h pole?
Ja siis paned mõnele kõnniteel tuigerdavale titele otsa ja pärast seletad, et sõitsid 25ga?

Elektrikad on ja sellepärast neid ka lubatakse kõnniteele.
Ok, mingid bensukatega tõukerattad on ka, aga sellest ilmselt jutt ei käi.

Jalgrattasportlane 50km/jah, nõus. Rohkemgi veel.
Minusugune paks suudab ainult loomaaia mäest alla sõites hoogu võttes veloga 45 saavutada, samal ajal kui miski vend oma plastmass MNT-ga mööda paldiski maanteed väntab must mööda nagu postist....
Aga nad ise ei kaalu nii palju kui mina ja nende rattad on üldse mingis grammikaalus.
Ja laste vahele need hullud ei kipugi kihutama.
Mida ei saaks öelda 14-20 aastaste mopeedituunijate kohta...

.
Vasta
#3
Reaalsus on see, et "pisimopeed"il peavad olema sõidu ajal kaasas paberid ning enamus noored prindivad e võltsivad need paberid saksa koopiate järgi ja võtavad tavalisel mopeedil/rolleril nrid küljest ja saab justkui ilma lubadeta sõita.

Tean isegi kuidas "tuunitud" 100cc rollerid lasevad minimopi paberitega ringi ja ilma lubadeta.
Vasta
#4
(09-09-2017, 16:25 PM)müttaja Kirjutas: Reaalsus on see, et "pisimopeed"il peavad olema sõidu ajal kaasas paberid ning enamus noored prindivad e võltsivad need paberid saksa koopiate järgi ja võtavad tavalisel mopeedil/rolleril nrid küljest ja saab justkui ilma lubadeta sõita.

Tean isegi kuidas "tuunitud" 100cc rollerid lasevad minimopi paberitega ringi ja ilma lubadeta.

Endal on vanast ajast jäänud 2 originaal saksa pisimopeedi passiga rollerit mille tippkiirus tuunituna oli 70cc-na 120 ja üles. Peale sai pandud elektrooniline pöörete piiraja, mis ajas masina vajadusel nii jubedalt puterdama, et vaevukohalt liikus ning tippu 25km/h läks. Pööretepiiraja sisse/välja lülitus nupp oli kenasti ära peidetud, et saaks seda "vajadusel" märkamatult sisse lülitada.
Kui kohe telefonile ei vasta/telefon on väljalülitatud, siis võtan ise esimesel võimalusel ühendust.
Vasta
#5
(09-09-2017, 15:13 PM)stihl Kirjutas:
(09-09-2017, 14:40 PM)Sassen Kirjutas: Pisimopeed tohib aga liikuda kuni 25 km/h ja selle võimsus võib olla kuni 1 kW. Seega pole ohtu, et nii väikese võimsusega sõiduk ka tüüpiliset võrrist väga palju suurem võiks olla.

Aga kust sa leiad sellise? 

Ok, ehitad ise midagi taolist:

[Pilt: img_sportsman_flyer.jpg]

...keerad tal kraanid kinni v. paned taha ilgelt suure hammaka, käid näitad ette, mõõdetakse gps-iga 25km/h max kiirus, aga kes on kindel, et sa pärast ülevaatust neid kraane uuesti lahti ei keera?
ja, üleüldse tuunima ei hakka, et ta sul 60 - 100 välja jookseb. (pole vist keeruline, teine kolb ja pütt peale ja korras)
Ja, minuarust, sihukesed sõidavad kõik miinimum 40km/h, isegi omaaegsed vene omad. Ok, alla 100kg pead kaaluma... Cool

Bensukaid ju reaalses elus nii väikese liikumiskiirusega nagu 25km/h pole?
Ja siis paned mõnele kõnniteel tuigerdavale titele otsa ja pärast seletad, et sõitsid 25ga?

Elektrikad on ja sellepärast neid ka lubatakse kõnniteele.
Ok, mingid bensukatega tõukerattad on ka, aga sellest ilmselt jutt ei käi.

Jalgrattasportlane 50km/jah, nõus. Rohkemgi veel.
Minusugune paks suudab ainult loomaaia mäest alla sõites hoogu võttes veloga 45 saavutada, samal ajal kui miski vend oma plastmass MNT-ga mööda paldiski maanteed väntab must mööda nagu postist....
Aga nad ise ei kaalu nii palju kui mina ja nende rattad on üldse mingis grammikaalus.
Ja laste vahele need hullud ei kipugi kihutama.
Mida ei saaks öelda 14-20 aastaste mopeedituunijate kohta...

.

Kasutaksin ikka vene võrrimootorit, mis on alla 1 kW, millele teeksin elektronsüüte. Või häda korral ka hiinakat. Taha paneksin 60-hambalise hammaka või piiraksin gaasitrossi käiku. Kas ma pean pisimopeedi kellelegi üldse ette näitama? Ma ei leidnud ühtegi seadust, mis seda kohustaks. Kuna tegemist ei ole mootorsõidukiga, siis neid registreerima ei pea ja rohelist või mõnda muud värvi regisrinumbrit keegi neile ei väljasta. Mis puudutab tuunimist, siis selle eest pole keegi kaitstud. Kes ütleb, et sa ise homme ralliautoga tänavale ei ilmu. Endal tuunimise iga juba ammu läbi, tahaks rahulikumalt kulgeda, B-katt isegi olemas, aga auto pidamist ei pea otstarbekaks.
Nagu ma aga mõlemast vastusest aru saan, siis võib omavalmistatud pisimopeediga sõitmine minna juriidiliselt veelgi raskemaks kui ma arvasin. Ehk kuna niisugusi pille Eestis praktiliselt ei sõida, siis politsei ei pruugi ka neist midagi teada ja temale ei pruugi niisugune iseehitatud aparaat meeldida. Isegi kui ma ütlen, millega tegu, ei pruugi ta mind uskuda ja võib saata masina ekspertiisi? Aga kui ekspertiis tõestab, et ei lähegi üle 25? Kas siis surutakse kätt ja lastakse edasi sõita, kuni tuleb järgmine patrull, kes numbri puudumist märkab? Ehk siis sõitmine pisimopeediga (kas omavalmistatud või välismaalt kasutatuna toodud) nõuab pidevat valmisolekut kohtuprotsessideks?
Vasta
#6
Mopeede, millel kahtlustatakse tuunimist-forsseerimist, kontrollitakse kohapeal. Politseionu sõidab kahes suunas radarisse ja siis otsustab. Kahes suunas tuule mõju välistamiseks.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#7
Kui kohapeal katsesõit tehakse, siis ei tohiks tõesti probleeme tekkida, eriti kui näiteks d6 mootori peal on ilusasti kirjas ka, et tegemist on alla 1 kW mootoriga. Aga algne küsimus oli siiski pisimopeedide lubatavuses/mittelubatavuses jalgratta- ja jalgteele. Siin toodi välja argument, et kui ma või keegi teine ette tuiavale titele otsa sõidan, siis kes see tõestab hiljem, et ma üle 25 ei sõitnud?
Kahtlemata õnnetusi juhtub ja 25 km/h ei ole isegi mitte sportlase kiirus, ise kulgen rattaga kah kiiremini. Ainult ei tööle on higise seljaga halb mõnikord minna. Usun, et teepeal oleva lapsega on kaasas tema ema, kes põrinat kuuldes juba aegsasti vaatab ja lapse teepealt ära kutsub. Elektriratas ja ka tavaline jalgratas on lastele otsasõidu suhtes seega ohtlikum kui pisimopeed. Kui ka õnnetus juhtub, siis kutsutakse politsei ning see saadab pisimopeedi ekspertiisi ja teeb kindlaks, kui palju see masin välja võtab. Kui läheb üle lubatu, siis saab tuunija täie rauaga. Selline lahendus siis.
Vasta
#8
Noor emme istub nägupidi telefonis, klapid peas. Ei temal tite jälgimiseks aega ole.
Mis puudutab neid eeskirju, et jalgrattateel pisimopiga kulgeda ei või, siis saa aru, inimene, hetkel kehtivad eeskirjad on juba kõvasti L-Euroopa maigulised ja aina rohkem seda olema hakkavad. Ise ju kirjutad ka, et Taanis ja kus-veel on need mutukad popid. Eesti keskkond ja maastikumuutused ei jõua mopiteede puudumisega muule maailmale nii kiiresti järele.
Nõuka ajal linastus film pealkirjaga "Mees ja mänd". Seal oli vahva tsitaat, et "Astu parteisse ja nõua!". Täna võid sama teha. Astu parteisse ja paigalda oma seadus Big Grin.
Vasta
#9
Siin on üks nüanss veel.

Kui need nupust kiirusreguleeritavad võrrid nüüd jalgratastega võrdsustada, siis muutuks see hoobilt populaarseks napsutajate seas.
Tegu ju jalgrattaga ja kui vahele jääd, siis B lube ära võtta ei saa ja maksad vaid trahvi...

Või kuidas praegu selle napsutamise ja velovärgiga praegu täpselt ongi?
(ei ole ise kahjuks kursis, kuna napsuse peaga on Q-takso juhiga tagarattalaagri vahetuse üle mugavam vaielda, kui vokiga öösel koju pressida...  Big Grin )


.
Vasta
#10
Noor emme ja nägupidi telefonis? Täiesti õige, mõnikord käivad kahekaupa lapsevankriga ja lobisevad. Tulen jalgrattaga, pean vasakult mööda muru mööda sõitma. Siis ehmatavad. Annad enne kella, siis ehmatavad veelgi. Või jalutavad paremas sõidutee servas mulle vastu, kuigi tegu pole asulavälise teega. Tekib tõesti küsimus, et kas nad ei ole koolis käinud. Samas kas seal ikkagi on vahet, kas ma lähenen nendele emadele jalgratta või pisimopeediga, sest kiirus on sama ja mass enam vähem sama. Päris parteisse ma nüüd selle jutuga ka astuma ei hakka, kuna parteis pead sa olema parteisõdur ja läheb ikka väga väga kaua aega, et "kindraliks" saada. Enne tüdined ära või visatakse välja.
Kogu asi saigi tegelt alguse sellest, et kunagi, nii 10 aastat ja veidi vähem tagasi tegelesin võrridega. Vahepeal huvi kadus, aga nüüd mõtleksin taas, et võiks omale midagi ehitada. Kuna päris mopeed on juba 6 aastat mootorsõiduk, siis selle isevalmistamine enam nii lihtne pole. Kõik need tüübikinnitused ja muud asjad. Pisimopeed oleks ainuke, mida veel saab vabalt teha, kuna ta ei pea olema arvel. Ühe mõttena oleks ehitada nö talivõrr- fatbike raamile paigaldatud suurema ülekandega võrrimootor, millega saaks liigelda ka talvel. Sõidakski kiirusel 20-25, rohkem polekski võimalik. Hea näiteks poodi sõita, kalal käia vms. Maal lausa ideaalne, aga pealinnas läheb kitsaks. Autoteele, va Nõmme või Järve väiksed tänavad, sellega ma ei roniks- ise ei taha ja austatud kaasfoorumlased kindlasti ka ei taha. Aga kuna kergliiklusteedele sellega asja pole (isegi kui need on talvel inimtühjad ja pole suusaradadeks muudetud), siis jääb mul talivõrr ilmselt ehitamata. Midagi ei ole teha. Selle pärast ma antud teema tegingi, lootuses, et äkki on siin foorumis keegi, kes ise parteis ja asja kõrva taha paneb. Kui surnud hiire häält teha, siis ei juhtu teatavasti midagi.
Kahjuks ei ole ma kursis, mismoodi on pisimopeediliiklus korraldatud näiteks Soomes või Saksamaal. Nad on populaarsed, aga tõesti ma ei tea, kus nad seal sõidavad. Äkki keegi on käinud ja teab?
Vasta
#11
Tsitaat:Noor emme ja nägupidi telefonis? Täiesti õige, mõnikord käivad kahekaupa lapsevankriga ja lobisevad. Tulen jalgrattaga, pean vasakult mööda muru mööda sõitma. Siis ehmatavad. Annad enne kella, siis ehmatavad veelgi. Või jalutavad paremas sõidutee servas mulle vastu, kuigi tegu pole asulavälise teega. Tekib tõesti küsimus, et kas nad ei ole koolis käinud. Samas kas seal ikkagi on vahet, kas ma lähenen nendele emadele jalgratta või pisimopeediga, sest kiirus on sama ja mass enam vähem sama.

(5) Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.

§ 33.  Juhi üldkohustused

 (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

Sa siis ei kavatsegi kiirust vähendada jalakäijate läheduses? No siis ise süüdi kui ratta ja lapsevankri kahjud kinni pead maksma.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#12
(09-09-2017, 23:10 PM)aavu Kirjutas:
Tsitaat:Noor emme ja nägupidi telefonis? Täiesti õige, mõnikord käivad kahekaupa lapsevankriga ja lobisevad. Tulen jalgrattaga, pean vasakult mööda muru mööda sõitma. Siis ehmatavad. Annad enne kella, siis ehmatavad veelgi. Või jalutavad paremas sõidutee servas mulle vastu, kuigi tegu pole asulavälise teega. Tekib tõesti küsimus, et kas nad ei ole koolis käinud. Samas kas seal ikkagi on vahet, kas ma lähenen nendele emadele jalgratta või pisimopeediga, sest kiirus on sama ja mass enam vähem sama.

(5) Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.

§ 33.  Juhi üldkohustused

 (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

Sa siis ei kavatsegi kiirust vähendada jalakäijate läheduses? No siis ise süüdi kui ratta ja lapsevankri kahjud kinni pead maksma.

(5) Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.

Millisest maast alates algab ohutamine ja vahetus lähedus? Kui kergliiklustee on piisavalt lai ja minu ees on jalakäia ja ma möödun temast rattaga näiteks 2 m kauguselt kaks korda kiiremini, siis kas see on ohustamine? Ülekäigurajal ei sõidagi, või kui sõidan, siis tõesti 5 km/h, sest ees on ohutussaared ja nende äärekivid.

Keegi pole öelnud, et ma kiirust ei vähenda. Muidugi vähendan, kui palju, sõltub konkreetsest olukorrast. Ilmselt sai mu lause sõnastus pisut vale- "mass ja kiirus sama" all ei tahtnud ma öelda, et kellestki 25ga mööda vuhisen, pidasin silmas seda, et kui ma sõidan jalgrattaga ja ma näen (50 m kauguselt on ju ka lähenemine), et ees on jalakäija, siis pean olema tähelepanelik ja vajadusel ohu vältimiseks pidurdama. Kui ma aga pidurdan, siis pidurdusmaa tuleb enam vähem sama pikk nagu pisimopeedi puhul, sest kineetiline energia on sama. Tahtsin öelda, ei ole vahet, kas sa sõidad jalgratta- ja jalgteel rattaga või pisimopeediga, risk on sama. Jalgratta poolt tekitatav oht veel suuremgi, sest puudub kümneid meetreid ette hoiatav põrin ja keegi võib astuda täiesti ootamatult ette. Aga sellest hoolimata on pisimopeed keelatud.
Vasta
#13
(09-09-2017, 23:58 PM)Sassen Kirjutas:
(09-09-2017, 23:10 PM)aavu Kirjutas: ...
Aga sellest hoolimata on pisimopeed keelatud.

Keelatud ju ei ole. Lihtsalt lubatud selgesõnaliselt ka mitte. Rolleyes
Vasta
#14
Toon välja ka kineetilised energiad. Natuke tõde, natuke nalja. Valem mv2/2, kus m on mass ja v on kiirus.

1) Jalgrattur, sportlane, kehamass 80 kg, ratas 10 kg = 90 kg. Kiirus 35 km/h. KE: 4251 J

2) Jalgrattur, mittesportlane, kehamass 100 kg, ratas 15 kg = 115 kg. Kiirus 20 km/h. KE: 1771 J

3) Elektrirattur, vahet pole kes, kehamass 90 kg, ratas 30 kg = 120 kg. Kiirus 25 km/h. KE: 2890 J

4) Jalakäija, keskmine eesti mees, 95 kg, kingad 1 kg = 96 kg. Kiirus 5 km/h. KE: 91 J

5) Pisimopeedijuht, vahet pole kes, kehamass 75 kg, võrr 35 kg= 110 kg Kiirus 25 km/h. KE: 2649 J

6) Naabrinaine ratta ja lapsetooliga, naabrinaine 65 kg, laps 15 kg, ratas 15 kg = 95 kg. Kiirus 18 km/h KE: 1187 J

7) Lapsevankriga ema, 65 kg, laps 10 kg, vanker koos toidukotiga 20 kg = 95 kg. Kiirus 5 km/h KE: 90 J

8) Patustav naga rolleriga, 60 kg, roller 90 kg, kaassõitja 60 kg= 210 kg. Kiirus 45 km/h. KE 16400 J

Tegelikult ei ole siin midagi naljakat, sest rolleriga patustaja hoog on kõige suurem. Aga pisimopeedi puhul näeme kohe, et selle energia on samas suurusjärgus elektriratturi omaga ja oluliselt väiksem kui sportlasel. Kõik sõltub muidugi massist ja kiirusest. Antud näitajad on laest võetud ja võivad reaalsuses erineda tunduvalt, sest inimeste kehakaalud on erinevad. Elektriratta ja pisimopeedi puhul on võetud lubatud maksimumkiirus.
Vasta
#15
Tegelikkus on see, et tänav pole sporditegemise koht. Kuskil jalakäijate vahel kimada pole õige. Väikeste laste puhul sa ei saa vastutust ainuüksi vanema peale panna. Ratta roolis oled sina - järelikult vastutad oma tegevuse eest ka sina. Kui tahad kiirelt sõita, mine tee seda autotee servas. Sa ju ka ei tahaks, et mingid sportlased hakkavad risti kergliiklusteed kätekõverdusi või "käru" tegema?

Ma ennustan, et varem või hiljem seadus muutub ja alates mingist võimekusest elektrijalgrattad lähevad ka mopeedi klassi - lihtsalt kiirused-võimsused lähevad suureks ja "jalg" osa muutub vaid formaalseks.

Mopeedautode puhul ma juba tükimat aega ootan, et mõnest rekka üle sõidab ja kui mitte muud, siis neile taguotsa peale kohustuslik aeglase sõiduki märk tekib. Praegu on maantee peal suht paha üllatus, et see eesliikuv julk ei olegi fiat 500. 110 alas keset teed 50kmh "parkiv" mopeedauto on päris ohtlik ja äkkpidurdust nõudev sündmus, kui kõrvalrada täis on ja rada vahetada ei saa. Mopeedauto peaks tagantvaates selgelt tuvastatav olema.
Vasta
#16
(12-09-2017, 14:25 PM)Mahno Kirjutas: Tegelikkus on see, et tänav pole sporditegemise koht. Kuskil jalakäijate vahel kimada pole õige. Väikeste laste puhul sa ei saa vastutust ainuüksi vanema peale panna. Ratta roolis oled sina - järelikult vastutad oma tegevuse eest ka sina. Kui tahad kiirelt sõita, mine tee seda autotee servas. Sa ju ka ei tahaks, et mingid sportlased hakkavad risti kergliiklusteed kätekõverdusi või "käru" tegema?

Ma ennustan, et varem või hiljem seadus muutub ja alates mingist võimekusest elektrijalgrattad lähevad ka mopeedi klassi - lihtsalt kiirused-võimsused lähevad suureks ja "jalg" osa muutub vaid formaalseks.

Mopeedautode puhul ma juba tükimat aega ootan, et mõnest rekka üle sõidab ja kui mitte muud, siis neile taguotsa peale kohustuslik aeglase sõiduki märk tekib. Praegu on maantee peal suht paha üllatus, et see eesliikuv julk ei olegi fiat 500. 110 alas keset teed 50kmh "parkiv" mopeedauto on päris ohtlik ja äkkpidurdust nõudev sündmus, kui kõrvalrada täis on ja rada vahetada ei saa. Mopeedauto peaks tagantvaates selgelt tuvastatav olema.

Me kõik vastutame. Tegelikult ei pea ma tänaval tehtavast rattaspordist rääkides silmas iseennast. Ise harrastan ikka rohkem maastikurattasõitu metsas, linnatänavatel vaid töösõidud. Kulgen 20-25 km/h, sest tööriietega pole mugav kihutada. MNT ratast mul polegi. Sportlase tõin mängu sellepärast, et neil pole keelatud jalg ja jalgrattateel 40ga kihutada (kuigi see pole ilus) samas kui pisimopeedile see tee mõeldud ei ole.
Pisimopeedi kergliiklusteele lubamisel ongi peamised argumendid:

1) Nende valmistajakiirus 25 km/h on samas klassis keskmise jalgratturi kiirusega ja jääb alla isegi treenitud rulluisutaja kiirusele. Seega on nende põhjustatud risk rulluisutaja või jalgratturiga sama. 25 on täiesti OK jalgratta- ja jalgtee jaoks, üle selle juba liig (va juhul kui tee on inimtühi).

2) Asulavälisel teel või asulasisesel teel kus on tihe liiklus või kõrgendatud kiiruspiirang (70 km/h) põhjustavad nad ohtlikke möödasõite ja muid olukordi- eriti siis, kui kõrval on kergliiklustee olemas, pisimopijuht seaduskuulekas, aga autojuht eeldab, et kõik "putukad" peaksid olema sõitma seal.

3) Uued maanteelõigud, kuhu on samas projektis ette nähtud kergliiklustee (millegipärast alati jalgratta- ja jalgtee), tehakse sõidurada kitsas ning teepeenar peaaegu olemata- seda sel põhjusel, et projekteerija eeldab, et kergliiklejatele on ette nähtud oma tee.

4) Pisimopp tohib sõita sama kiiresti kui 250W elektriratas, mis on lubatud jalgratta- ja jalgteele.

Olen näinud kätekõverdusi ja igasugu kärusid kergliiklustee kõrval murul. Ja koguni mingeid imelikke jõuseadmeid.

Teisele halva soovimine aga tuleb soovijale endale tagasi! Mina küll kellegi surma või vigasaamist ei oota, aga sellega olen ma sinuga nõus, et need mopeedautod tekitavad tõesti ohtlikke olukordi, eelkõige maanteel, kus autojuht ei pruugi osata hinnata ees liikuva mopeedauto kiirust ja paneb talle tagant sisse. Tuttav pidi järsku pidurdama ükskord, ta rääkis mulle sellest üsna pikalt. Aeglase sõiduki tunnus võib parandada arusaamist.
Hea pluss on see, et nad on suured ja erinevalt pisimopist/jalgrattast, ei hakata ilmselt neist mööda pressima ja möödasõidutuulega nad ka kraavi ei lenda. Näiteks Haljalas enam ei saagi neist mööda, sinna pandi kummipostid ja kui ette juhtub mopeedauto, tulebki kümnel rekkal ja bussil ning viiekümnel sõiduautol see 7 km ära venida. Närvi ajavad küll ja erinevalt pisimopist ei ole terve mõistusega teguviis lubada mopeede jalg ja jalgrattateele.
Läheb küll pisut OT, aga huvitab oleks üldse küsida, et miks siis mopeedid üldse tänapäeval lubatud on? Kiirus 45 jääb alla iseg linnakiirusele ning maanteest pole üldse mõtet rääkida. Ei ole liha ega kala. Vanasti oli asi teine, sest liiklus oligi aeglasem ( ei anna pead, aga vist oli enne sõda linnades 25 ja maanteel 55) ning autosid vähe, siis oli OK, praegu tekitavad vaid jamasid. Miks siis lubati veel autosuurused mopeedid, kui EL oma direktiividega rõhub vastupidi turvalisusele? Eelmine, Eesti oma liikluseeskiri mopeedautosid ette ei näinud. Või on see hoopiski EL plaan inimesi nende mutukatega harjutada, kuna tulevikus keelatakse keskkonnahoiu mõttes/liiklusohutuse tõttu/terrorismi tõkestamise ettekäändena/ruumipuuduse tõttu tavalised autod/rekkad/bussid ja üldse igasugu 90 km/h liikumine väljaspool rööpaid ära? Elame näeme.
Vasta
#17
Ma ei taha "ässitaja" olla, aga ma soovitaks seda teed minna, et kätte võtta, ära teha ja vaadata, mis saab. Elektrimootoriga oleks asi eriti lihtne, sest selle puhul ei saaks keegi aru, kas su abimootori jõul sahiseval "jalgrattal" on vändad ka küljes või pelgalt jalatoed. Teemaalgataja soovi kohaselt sisepõlekaga põristades võib ilmselt tõenäolisemalt küsimusi tekkida, kuid siis on alati võimalik vastaspoole seisukohale enda argumenteeritud arvamusega vastata. Paraku antud juhul ei tundu tõepoolest seadusandlikke argumente eriti olevat, ainuke variant on näidata käega Järvevana teele ja öelda, et "no vaadake, mind ju sõidetaks seal hetkega märjaks plekiks"

Kui eeltoodud argument siiski ei tööta, siis terendab sõltuvalt eriarvamuse esitajast kas kergemal juhul pisuke (finants)näpuvibutus või halvemal juhul väljamaakeelne sõim ning ridikülipeks. Esimesel juhul on võimalik viisaka suhtlemisega karistust ehk kergendada, teisel juhul mitte eriti Wink
Vasta
#18
Kõik Eesti seadus andlused saavad alguse euroliidu määrustest. 

Seaduse silmis on pisimopeed kahe või enam rattaline sõiduriist mille võimus on kuni 1Kw ja max kiirus 25km/h
(Pisi)mopeedi voldik  nii on selles kirjas. Seega võib olla ka mopeed auto vabalt pisimopeed olla kui valmistaja kiirus on 25km/h (olgu tänatud et neid liikluses pole). Ühtpidi peaksid teised liiklejad selliste sõidukitega arvestama sest need on ka liiklus reeglistiku järgi samasugused liiklejad nagu kõik teised aga samas ütleb teine liiklus seaduse punkt et sa ei tohi takistada teisi liiklejaid. Pisimopeediga liigeldes peaks sellega arvestama.


Mopeedi valmistaja kiirus peab olema 45km/h ,paljud sellised sõidukid aga on suutelised kiiremini liiklema ja peaksid kuuluma hoopis kergmootorratta klassi(Eestis pole vist selliseid liikureid registreeritud). Liiklusjärelvalvele on asi lihtsaks tehtud registreerimis tunnistusel on kirjas suurim lubatud kiirus 45km/h, sõidad radarisse kiiremini saad kiiruse ületuse eest trahvi.

Küsimus on pigem selles kui valmistad ise pisimopeedi, siis sina oled valmistaja ja kinnitad sõiduki vastavust nõuetele või on see vaja kusagil veel kinnitada?
Samas kui masin sõidab kiiremini kui 25km/h siis pole ta ju enam pisimopeed.

Kui kasutada pisimopeedil tuntud D mootoreid mis ametlikult on jalgratta abimootorid suurima kiirusega 40km/h (välja loetav tehase manuaalist)
Hiina "võrri"motoriga on lihtsam nendel puudub kindel klasifikatsioon( andmed raskemini kontrollitavad)

Pisimopeed on selline "vanainimese" liikur kellel on  vaja jõuda punktist A punkti B, jalad hästi ei kanna ja ka reageerims aeg pole enam see kui noortel. 

Tegelikult on kõigil koht päikese all.
Vasta
#19
(14-09-2017, 10:50 AM)genn Kirjutas: Kõik Eesti seadus andlused saavad alguse euroliidu määrustest. 

Seaduse silmis on pisimopeed kahe või enam rattaline sõiduriist mille võimus on kuni 1Kw ja max kiirus 25km/h
(Pisi)mopeedi voldik  nii on selles kirjas. Seega võib olla ka mopeed auto vabalt pisimopeed olla kui valmistaja kiirus on 25km/h (olgu tänatud et neid liikluses pole). Ühtpidi peaksid teised liiklejad selliste sõidukitega arvestama sest need on ka liiklus reeglistiku järgi samasugused liiklejad nagu kõik teised aga samas ütleb teine liiklus seaduse punkt et sa ei tohi takistada teisi liiklejaid. Pisimopeediga liigeldes peaks sellega arvestama.


Mopeedi valmistaja kiirus peab olema 45km/h ,paljud sellised sõidukid aga on suutelised kiiremini liiklema ja peaksid kuuluma hoopis kergmootorratta klassi(Eestis pole vist selliseid liikureid registreeritud). Liiklusjärelvalvele on asi lihtsaks tehtud registreerimis tunnistusel on kirjas suurim lubatud kiirus 45km/h, sõidad radarisse kiiremini saad kiiruse ületuse eest trahvi.

Küsimus on pigem selles kui valmistad ise pisimopeedi, siis sina oled valmistaja ja kinnitad sõiduki vastavust nõuetele või on see vaja kusagil veel kinnitada?
Samas kui masin sõidab kiiremini kui 25km/h siis pole ta ju enam pisimopeed.

Kui kasutada pisimopeedil tuntud D mootoreid mis ametlikult on jalgratta abimootorid suurima kiirusega 40km/h (välja loetav tehase manuaalist)
Hiina "võrri"motoriga on lihtsam nendel puudub kindel klasifikatsioon( andmed raskemini kontrollitavad)

Pisimopeed on selline "vanainimese" liikur kellel on  vaja jõuda punktist A punkti B, jalad hästi ei kanna ja ka reageerims aeg pole enam see kui noortel. 

Tegelikult on kõigil koht päikese all.

Noh, loodame, et auto suurusi pisimopeede tõesti meie maal liiklusesse ei tule. Vaevalt, et 1 kW jõuab ka niisugusi vedada. Kuigi Saksas vist, nagu ma pildi järgi aru saan, on: http://schlagzeilenkaefer.blogspot.com.e...autos.html
Samas huvitaval kombel pisimopeedile 50cm3 piirang ei kehti, lihtsalt eeldatakse, et nii väike mootor ei saa suurem olla. Maailma esimene auto Benzi mootorvagun oli 954 cm3 ja 0,67 kW ning liikus edasi 16 km/h. Selle jaoks poleks tänapäeval lube vaja, samuti kuuauto, millega ameerilased Kuu peal ringi sõitsid, oleks Eestis pisimopeed, elektriline, igal rattal 186,4 W ja kiirusrekord Kuul 18 km/h (Maa kohta ei oska öelda, kuna külgetõmme 6 korda suurem + õhutakistus). https://airandspace.si.edu/exhibitions/a...llo-15.cfm
D mootori kasutamise üle pisimopeedi peal on kusjuures vaieldud. Tehasemanuaal ütleb tõesti, et sellega saab saavutada 40 km/h, aga ainult siis, kui kasutatakse tehase ülekannet ehk siis näiteks d4 mootoriga kaasas olevat hammakat, mis paigaldatakse meesteka 28" tagarattale Suurema hammaka korral või väiksema tagaratta korral, näiteks kokukas, enam tehase arvutused ei kehti ja kiirus langeb tunduvalt. 60 hambalisega jääbki sinna 25 kanti. Rohkem selline tõlgendamise asi, kuigi vaevalt, iga politseinik D mootori manuaale lugenud on, neid raamatuid suht vähe alles ja neil on tähtamatki teha. Hiina mootoriga on muidugi lihtsam, teiseks on neil ka parem süüde. Vene mootor pidavat olema jällegi kauem kestma.
Vanainimestel olen näinud elektrilisi 4-rattalisi. Need on veel eraldi klass sõidukeid, 20 km/h piirang, sisepõlekaga pole näinud, aga päris pull oleks ette kujutada, kuidas mingi sajane papi, kunagine insener, kes oma aparaadi ära on tuuninud, läheb selle "tugitooliga" 110 alas 120 km/h nahkmüts peas ja lenduri prill ees. Ise nii vanaks saan, siis võib olla teeks ka, kui sisepõletid ära ei keelata vahepeal. OK, see oli nali.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne