Odessa ader t-25'le
#21
Paneks kõigepealt põka rattad adraasendisse. Ja asi ants  Toungue.
Vasta
#22
(29-09-2017, 10:26 AM)kolz Kirjutas: Paneks kõigepealt põka rattad adraasendisse. Ja asi ants  Toungue.

Lgp hr kolz. 
 Ma vaatasin, et rattad õite laiali aetud (nagu mu oma põkal) , aga kurask seda ma ei taipand .  Oleks nagu päris õige lähenemine asjale ja panen kohe kõrvataha, et enne põkaga kündma hakkan panen rattad kitsaks tagasi.
Vasta
#23
Rattad ilusti paraja laiuse peal, ei hakka neid küll ühe päevase künni pärast ringi sättima. Kui muidu ei saa tuleb ilmselt atra ringi teha. Kõigepealt paigaldan homme originaal tõmmitsa ja siis vaatab edasi mis saab.
Vasta
#24
(29-09-2017, 21:30 PM)grynno Kirjutas: Rattad ilusti paraja laiuse peal, ei hakka neid küll ühe päevase künni pärast ringi sättima. Kui muidu ei saa tuleb ilmselt atra ringi teha. Kõigepealt paigaldan homme originaal tõmmitsa ja siis vaatab edasi mis saab.

Siis ei saa Sa atra jooksma - adra veopunkt peab olema traktori pikiteljel. Palju Sul praegu on rehvi siseservast traktori kestõmmitsa teljeni?



Tõmmitsa vahetamine pole vajalik, see adralaadne toode tuleb künniasendis ülekasvanud aiatraktori külge panna.  Normaalse tõmmitsa paigaldamine teeb elu muidugi lihtsamaksWink
Vasta
#25
(29-09-2017, 21:41 PM)v6sa Kirjutas: Siis ei saa Sa atra jooksma - adra veopunkt peab olema traktori pikiteljel. Palju Sul praegu on rehvi siseservast traktori kestõmmitsa teljeni?
Praegu rehvi tsentrite vahe 140cm.
Vasta
#26
Ei ole vaja hakata nüüd adra tahapanekust raketiteadust tegema ja põkat jälle halvustama, saame üle kompleksidest. 
Ja ei ole vaja neid rattaid ühe päeva pärast hakata ümber tõstma. Tavaliselt on põka rataste vahe seatud parajaks vaheltharimise jaoks. See rataste vahe on selle adra jaoks piisav. Kui selle konkreetse  adra raam eest lühemaks lõigata siis kannatab ader niipalju paremale välja tõmmata et jääb kenasti viilu laius ratta servast tera osani, 35 cm. See ader on nii kerge vedada, et see mõni sent mis ader on keskteljest kõrval ei anna ennast tunda.
Popsipõllupidajal, kes oma 0,2 hektari peal majandab on lihtsam kui asjad on unifitseeritud, et kui agregaate vahetada siis võimalikult ruttu ja lihtsalt.Sellepärast on mõistlik teha mõned ümberehitused enne asja ekspluatatsiooni võtmist. See on muidugi minu subjektiivne seisukoht.
Ise tegin eelpool mainitud adral sellised ümberehitused.
Raam eest lühemaks.Lõikasin maha vahetult adra veovõlli eest. 
Kesktõmmitsa kinnituse adra küljes tegin ca 8 cm pikemaks.  Võib kasutada ka russi tõmmitsat, see on paras pikkuse poolest aga see eeldab jälle lisatööd.
Adra nihutasin veovõllil võimalikult paremale.

Veovõllil on reguleerimisvõimalus. Kui adra tõmbad paremale välja siis annab poltidega atra liigutada nii, et ader jääb pikiteljega paralleelseks.
Samuti annab kalde paika panna nii, et kui veolatid on ühel kõrgusel siis ader on taga umbes 25 cm künnisügavuse jaoks.

Mina näiteks võtan purustaja tagant ära, panen adra taha ja pole vaja mingeid seadistusi rohkem teha saab asuda kohe kündma.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#27
(30-09-2017, 13:25 PM)Daff Kirjutas: Ei ole vaja hakata nüüd adra tahapanekust raketiteadust tegema ja põkat jälle halvustama, saame üle kompleksidest. 
...
Veovõllil on reguleerimisvõimalus. Kui adra tõmbad paremale välja siis annab poltidega atra liigutada nii, et ader jääb pikiteljega paralleelseks.
Samuti annab kalde paika panna nii, et kui veolatid on ühel kõrgusel siis ader on taga umbes 25 cm künnisügavuse jaoks.

Mina näiteks võtan purustaja tagant ära, panen adra taha ja pole vaja mingeid seadistusi rohkem teha saab asuda kohe kündma.

Minul ei ole komplekse. Big Grin Aga on kogemus umbes saja erineva traktori paaritamisest erinevate haakeriistadega pluss teadmised traktori veoteooriast.

Sinu kirjeldatu järel saab selle adralaadse toote mulda serviti lükkama küll. Sõltuvalt mulla kõvadusest ja sidususest ei pruugi nii palju kiskudagi, et sellest probleemi tekiks. Katsetamise asiWink
Vasta
#28
See konkreetne vaidlusalune adralaadne toode on veel sellepärast ainulaadne, et selle raami peal lasti tehasest välja nii ühe kui kahehõlmalisi atru. Raamid on identsed, vaid ühehõlmalisel on vannas veits teistmoodi kinnitatud ning paikneb tagaotsas umbes seal kus kahehõlmalisel teine vannas ja veolatt on raami küljes pisut ebaloogiliselt.
Sellepärast ka see raam eest segab. Ning siin aabitsatarkus ei aita. Tuleb läheneda talupojalikult. Ader pole saanud päris see mis peab.
Künni kvaliteedi üle ma ei nurise. Kui põkal esimese käiguga pooled pöörded hoida siis jääb ilus mure viil nagu klassikalise kultuurhõlmaga kombeks.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#29
Mõtlesin, et tema oma analoogist ka pildid enne, kui lumi peale sajab. Raami on lõigatud ja keevitatud, ülemise tõmmitsa silma modifitseeritud. Miks, kes või kuidas, ei tea. Niipalju kui mina mäletan, on see ader alati selline olnud, pole ükski keevitus järgi andnud. Kaks lehte on küll vastu kivi kõveraks aetud.
       
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#30
venelaste foorumis selle adra kohta üks hea pilt ka
https://fermer.ru/forum/selskokhozyaistv...?page=1118
[Pilt: 675489b7-21c8-4773-837a-f58c68130be7.jpeg]
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne