vanemate igapäevaautode "väljasuremise" tempo
#21

(03-10-2017, 00:31 AM)Laurts Kirjutas:  Eestlane pole kunagi varem elanud nii hästi kui praegu, mis selles nii halba on kui nüüd ükskord ostetakse uusi säästlikke turvalisi autosid?
Kel pappi on laseb tänagi omale kohvi masinast äsjajahvatatud ubadest Big Grin

Rahapuuduseüle otseselt ei kurda, liisida jõuaks vist suht igat paska (ka paari normaalset autot), mida kohalikud butiigid pakuvad ja gurmeekohvi ostminegi ilmselt kohese pankrotini ei viiks. Lihtsalt põhimõtteliselt ostan eratarbeks vaid autosid, mille omastamiseks ei pea graafikuid joonistama (samas pole mul midagi sellevastu, kui käitisele liisitava uue tarbesõiduki omastamisel osaliselt finantsvõimendust rakendada. pangasektori pakutav raha on ju endiselt naeruväärselt odav). Ja kohvi lihtsalt ei joo.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#22

Kuna igasugustesse suvalistesse ajakirjandusandmetesse tasub suhtuda kahtlusega, siis tegin ligikaudse arvutuse  
kohalike olude põhjal. 
Enamvähem asjakohane võrdlus peaks väljenduma säilinud isendite ja maaletoodud masinate suhtarvuna protsentides. 

Näitlikud kalkulatsioonid siis Audi100 põhjal:
Hetkel (31.07.2017) MNT registris 3000tk Audi100 (C3+C4) erinevaid kerevariante.
Isegi kui oletada, et tarvitamiskõlblikke on tegelikkuses viiendik arvel olevatest, siis oletatav reaaljääk oleks 600tk. 
Tänavapildi ja müügikuulutste järgi vaadates ei tohiks väga palju vähem olla.

Võttes ülaltoodud tabelist aluseks UK parima säilivusnäidiku 0,1%, siis sellejärgi arvutades peaks aja jooksul olema Audi100 meile toodud 600000tk. 
No ilmselt ei ole. 
Isegi 60000 ei ole. Siis oleks terve Pärnu linn või Mustamäe ainult nendega pidanud sõitma.

Seega peab säilivusprotsent olema kõrgem.
Pakuks, et Audi100 säilivusnäitaja on kusagil 3% juures - kui 600tk on alles jäänud, siis umbes 20000tk oleks läbi aegade siia toodud. Võib isegi olla realistlik number.
Oletusi sai küll mitu ühte valemisse, aga isegi kui reaalsed andmed on päris elus paar-kolm-korda siia- või sinnapoole, no mis seal ikka.
Sierra ja Audi80-ga on ad2017 registris umbes sama seis nagu Audi100-ga.
Sierra kohta leidsin 1997nda aasta andmed, et neid oli registris 16000. Mõne järgmise aastaga tuli ilmselt 20000tk täis ka.

Vaatamata numbritele, igapäevasõidukite hulgast kaovad 30+ vanusega masinad mingil hetkel ikka. 
Pikemas perspektiivis jäävad alles need, mida juba täna hobi- või pühapäevasõidukina peetakse.
Vasta
#23

(03-10-2017, 10:17 AM)TeeTL Kirjutas:  Kuna igasugustesse suvalistesse ajakirjandusandmetesse tasub suhtuda kahtlusega, siis tegin ligikaudse arvutuse  
kohalike olude põhjal.
...

Siinkohal peaks sisse tooma numbri nimega Tambovi konstant, mis arvestab nsvl aegdest inimeste leidlikuse, säästlikuse, sissetulekute, nostalgia ja veel 101 pisiasjast koosnevat teguriga.

Kui veel mõned aastad tagasi ehitati nullist uusi sõidukeid, rääkimata mootoreist ja keredest, siis täna on katkine plokikaane tihend, või rooste ukseservas, piletiks lammutusse...
Aja ja inimfaktori hind tõuseb, hinnad muutuvad näiliselt odavamaks ja elu on lill...

.
Vasta
#24

(03-10-2017, 10:17 AM)TeeTL Kirjutas:  Pikemas perspektiivis jäävad alles need, mida juba täna hobi- või pühapäevasõidukina peetakse.
Aamen!
Vasta
#25

Vanade autode säilivus on tugevas sõltuvuses konkreetse riigi maksukeskkonnast ja keskkonna kaitseks võetavatest meetmetest. Uute autode maksustamine, piirangud vanade autode kasutamisele, vanasõidukite metalliks taaskasutamist soodustavad meetmed jne. Kui vaadata Euroopa riikide sõidukite keskmist vanust, siis UK-s ongi teiste riikide võrreldes oluliselt värskem autopark. Soome autode keskmine vanus ei ole Eestist väga oluliselt madalam, küllap uute autode kõrge maksustamine hoiab vanad autod käigus (vt näiteks Toyota Carina i/ii/E SOome tänavapildis - tundub, nagu oleks neid veel päris rasvane % kasutuses).
Vasta
#26

(03-10-2017, 11:49 AM)bom Kirjutas:  Vanade autode säilivus on tugevas sõltuvuses konkreetse riigi maksukeskkonnast ja keskkonna kaitseks võetavatest meetmetest. Uute autode maksustamine, piirangud vanade autode kasutamisele, vanasõidukite metalliks taaskasutamist soodustavad meetmed jne. Kui vaadata Euroopa riikide sõidukite keskmist vanust, siis UK-s ongi teiste riikide võrreldes oluliselt värskem autopark. Soome autode keskmine vanus ei ole Eestist väga oluliselt madalam, küllap uute autode kõrge maksustamine hoiab vanad autod käigus (vt näiteks Toyota Carina i/ii/E SOome tänavapildis - tundub, nagu oleks neid veel päris rasvane % kasutuses).
UK-s peaks olema kindlustuspoliitika odavaid autosi mittesoosiv. Et kui su auto on nt. 1500 eurise turuväärtusega siis ka aastane kindlustus on umbes 1500 euri ning sellega võid sõita ainult sina. Selle tõttu seal vanemad/odavamd autod ongi naljahinnaga ning keegi neid ei taha kuna kindlustus sama kallis kui auto ise ja miks mitte siis sõita juba uuema autoga kuna selle korral kallist kindlustusest rohkem kasu.

Aga meil siin saad 1500 eurisele autole 50 euroga aastaks liikluskindlustuse ning seega tahtjaid ja kasutajaid sellisele masinale ju muidugi rohkem ning leiabki aset "autopargi vananemine".
Vasta
#27

See kindlustuse värk täitsa nii just pole seal uk-s(vanemad autod on juba klassikalised autod ja kindlustus odavam), seal vast teine põhjus miks vanu autosid pole väga. Nimelt puudub suuresti järelturg rhd autodele, seega läheb kõik vanarauda. Ja allesolevad vanemad autod leiavad kasutust romurallidel, kus üle riigi ikka sadu ja sadu autosid iga nädalavahetus ära retsitakse.
 Umbes 10 aastat tagasi oli ka mingi kampaania et tood vana auto ära, siis saad uue 1000 naela odavamalt vms. Umbes 10 aastat tagasi oli ka vanaraua hind uskumatult kõrge - £250 tonn umbes, eks siis tehti ka kõva tühjendus.
Seal ka autoremont kallim kui siin ja keegi mehhaanikuid ei usalda.
Vasta
#28

Pulli pärast toksisin UK online kindlustuskalkulaatorisse Audi 100 '85 andmed sisse ja sain pakkumised 900-2900£ Smile
Vasta
#29

Ma kohe huvi pärast vaatasin palju audi 100(1990 quattro turbo) kindlustus oleks mulle. Sain alates £126-£9500 aasta kohta. Kindlustust ostes tuleb natuke loov olla, ehk nagu poliitikud ütlevad, et on olemas mitu tõde.
 Kõige kallim hind on pakutud £105k aastas, maksta ei saanud jupi kaupa, oleks tulnud kohe kõik maksta. Auto oli 1996(vist) subaru legacy gt(twinturbo), lõpuks sain vist umbes £40-50 kuus.
Vasta
#30

See hääbumine on seotud mitme asjaga,millest maksukeskkond ja seadusandliku poole muutus on vaid üks osa asjast. 
Kuigi ei saa öelda,et viimasel oleks null mõju. Toon mõned oma mõtted siinkohal välja:
- 2013a hakkas vanakeste või nimetame siis Youngtimeri vääriliste autode suurem kadumine.
Umbes samal ajal,otsustas riik kütusemuuladele piirikaubanduses 1:0 teha. 

Tulemusena ,suurte mootoritega ja autod hakkasid kaduma väga suurel kiirusel. Eelkõige puudutas see suurte mootoritega Passat B3 ja B4-sid. Ilmselt vähem Audi 100 C3e. 

- Sundkindlustuse tulemine ja kütuseaktsiisi tõusmised. Need omasid ka oma osa aga,selle suuruse % mina hinnata ei oska.


Mäletan kui sain 2013.a Audi 100 c3,siis 2.a enne seda olid lammutused neid C3 massiliselt täis. Osad viidi või müüdi mingi valemiga ära Valgevenesse(2010-2011 oli aeg kus c3 virutati päris ohtralt ära,et müüa ilmselt SRÜ riikidesse).
2014-15.a C3 põud, mõni üksik toodi lammutusse ja needki olid viimased sarad,kust ei olnud enam muud võtta kui 2 kruvi ja plastmass. 

- Ilmselt inimesed elavad nii hästi,et mingi vanakese igapäeva sõidukina pidamine pole enam in(loe:moekas). Vähemalt suuremates linna äärestes asulates näen ma parklad on uusi täis. Vanakestega sõidavad kas vaesed,penskarid,muidu ontlikud tegelased enamasti. Sekka ka siis mõni entusiast või madal tuuningu fänn. 

- Üldlevinud arvamus,et C3 ja B3 on massides. Tõsi ma ei vaidle vastu,et kui statistikat vaadata nii on. Aga neid,mis ka reaalselt kasutuses on aina vähem. Enamus B3,mis liigivad on kas diiseldatud või 66kw 1,8 mootoriga. Väga harva näeb kas DOHC 2.0 või VR6d. C3 kipub olema samas augus asi. Imelik isegi on see,et paljud arvavad,et lammutused võtavad hea meelega neid B3 ja C3 sisse. Aga reaalsus teine, rääkides mitme prežtiisika lammutuse omanikuga. Siis nende seisukoht on,et "rämpsu" me ei taha. Ja nende vanakeste pealt ei teeni eriti miskit. Tegu rohkem nišhiga,mida täidavad teised asutused. Samuti kus ka võetakse neid sisse,seal ka kõige madalama kokkuostu hinnaga ehk 100eur auto,kui sedagi. Kui uurida,mis asju siis suudetakse müüa lammaris,siis enamus liikuv kraami läheb kohe koos autoga purustisse.Autod on neid vanu pooltelgi ja amorte täis,keegi ei taha. Ostetakse mõni kilp või plastik ja ehk ka soojenduse nuppe aga see suht kõik. Neid nišhi lammareid õnneks on aga kauaks? Seda ei oska keegi ennustada ja ka need kohad tegelevad 2000+ masinatega,mille pealt ka teenib. Vanakeste osade müük on pigem kõrval produkt,mis ei too märkimisväärset kasumit.

NB! Lõuna-osariigi vanakestel massiliselt kilbid puudu. Ma ei tea,kas see on mingi trend või laiskus,et ei viitsita kilpe külge panna.


Vasta
#31

Eks meil käib vast ka ja on käinud sihilik väljasuretamine....ja mõjutamine,et sa ikka oma vanast rosust loobuksid. Kas selline käitumine ka süveneb,ei oska mina prognoosida. Meie õnn on meie vaesus hetkel. Ei saa ju väga nõuda,et vaene inimene kohe uue auto ostaks..... vaeseid liiga palju õnneks. Big Grin 
Muidugi,kui raha oleks,kes siis ei ostaks uue autu... ikka ostaksid. Süsteem on muidugi nii seatud,et inimesel pole aega igasuguse kõrvalise asjaga tegeleda,v.a enda kõhu täitmine ja äraelamine. Wink
Vasta
#32

Mis on Sierral või Scorpiol tänapäeval pakkuda, mis paneks inimesi nendega sõitma ? Vanasti on see kõva üleminek Ladast või Mossest aga tänapäeval, kus garantiiga Skoda saad 200 euri eest kuus, millega ainukesed mured on kord aastas hoolduses käimine või tankimine pole ju eriti apetiitne.

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#33

(03-10-2017, 19:16 PM)kopraonu Kirjutas:  ........

NB! Lõuna-osariigi vanakestel massiliselt kilbid puudu. Ma ei tea,kas see on mingi trend või laiskus,et ei viitsita kilpe külge panna.
Kui kunagi oli sm. Leninil dekreet, et kogu maa tuleb elektrifitseerida, siis vene aeg  sai ennem otsa, kui jõuti kogu maa asfalteerida. Smile Kilbid koguvad pori, aga sõidedakse mööda kruusateid. 
Miskit on veel alles ....   Minu 34 aastasel ,,vanakesel" valuveljed....


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
#34

Kilbid korjavad pori? See on osaliselt õige, pigem on probleem selles,et ei viitsita tagasi panna. Ehk nagu vene keeles öeldakse: не главная часть
Valuvelg on kena asi, kuid vanuritele all ma näen tihti,mingeid tänapäevaseid õudusi,mitte klassikalisi vanakooli valuvelgi. Isiklikult ei ole ei nende poolt ega vastu. Kui auto tuli nendega algselt on hea,kui ei siis korralikult värvitud plekkvelg koos kilbiga on ka sümpaatne.

Mis sellesse vaesusesse puutub. Eestis on piirkonniti erinevusi, Põlva,Valga, Viljandimaal on kõvasti vanem autopark,kui Harju ja Tartumaal. Kus hakkab aina enam uusi autosid ka maapiirkonnas silma. Tegu on ka siis majanduslikult võimekamate kohtadega. 
Kas nüüd mujal on vaesem rahvas? Võibolla küll aga see ei seleta siiski seda,miks vanurite osakaal on suures langustrendis.
Kui võtta üldisemalt siis paljud töötavad päris korralikel töökohtadel ja 100eur liisingut pole ka enam summa,mida maksta ei jõua ka allapoole harju keskmist teenivad kodanikud. Kui ma enda tutvusringkonda vaatan nüüd ja mõtlen 12.a tagusele ajale. Siis kontrast on üpris suur. 12.a tagasi iga mees üritas ise nokitseda,kellel aega polnud viis oma auto remontida mujale. Nüüd aga neid isetegijaid,kui ennast sisse arvata on jäänud vaid miski 5,kunagisest 30 mehest. Isegi,kui ma ei arva sisse neid,kes vanadusest on lahkunud meie seast. Siis ikkagi on trend suuresti languses. Olen arusaanud,et kes on tööl pidevalt. Sul pole vaba aega ega enam huvi seda vana autot parandada ja siis ongi alternatiiv kas moodsam/Kaasaegsem sõiduk. Või kui elu on nii hästi korraldatud ühistransport. 
Teisalt maailm ise ka on muutunud, digi ühiskond igasugu nutiseadmed röövivad ilmselt inimeste tähelepanu. Samuti elu enda korraldus on veidi muutunud ja rohkem soovitakse vaba aega enda jaoks,mitte lagunevate masinate ori olla. Sellised on minu tähelepanekud elust enesest.


Vasta
#35

Vanake ja janune vr. uus ja öko? Vanake on olemas, kalla ja talla. Punkt. Uus tahab liisingut, tahab kaskot, tahab firma hooldust jne. Kui seisab ikka pead liisingut, kaskot maksma. Tänan ei. Bensiini jõuan osta ka mõne liitri rohkem sajale kulutavasse auto paaki.
Vasta
#36

(03-10-2017, 23:03 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Vanake ja janune vr. uus ja öko? Vanake on olemas, kalla ja talla. Punkt. Uus tahab liisingut, tahab kaskot, tahab firma hooldust jne. Kui seisab ikka pead liisingut, kaskot maksma. Tänan ei. Bensiini jõuan osta ka mõne liitri rohkem sajale kulutavasse auto paaki.

Ja see uus ja ökö küsib vahest ülikalleid pulikaid mida vanakesel lihtsalt pole
ntx EGR ja see kogu ökö värk seal küljes.Köik pahed sellest ökost seal minumeelest ju
algavadki Toungue

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#37

Tuleb välja paradoksaalne tõde, et peamine asjaolu, mis Eestis ühtlasi nii kiirendab kui aeglustab vanurliikurite ärakukkumist, on vaesus. 

Vaesus takistab lõputult remontimast vanu autosid mis soola käes möödapääsmatult roostepudiks muunduvad ja vaesus ei luba osta uut.
 
Küsimus, kas vana võiks olla parem kui uus või uus parem kui vana, on põhimõtteliselt mitteasjakohane, sest vana ei saa olla uueta ja uus ei saa olla vanaks saamata Smile
Vasta
#38

Nagu ma ennem olen öelnud,Eestis müüakse kohati kahtlase kvaliteediga kütust. Ja see on lausa avalik saladus nagu ka kehvad ebakvaliteetsed pesupulbrid ja toituained. Samas hinda maksad sa ikkagi selle saasta eest samamoodi,nagu originaal toote puhul.
See,et paar liitrit rohkem osta vanale,sest uus öko ja 100 muud maksu? Sorry ma ei saa sellest suhtumisest aru. 
Ütlen ausalt,ühe vanakese elushoidmine tuleb kokkuvõttes sama välja rahaliselt kui vähe pruugitud auto liisimine.Seda enda praktilistest kogemustest,kus ma panin kulude read kõrvuti. Naaber sõidab 2015a Passat 4Motioniga ja huvi mõttes tegime kõrvutused. Minu kulutused vanakesele olid peaagu samad tema igakuine liising+kasko. Muidugi see,et mõni uuem mudel on kehvem kui tema esiisa see on hoopis teine teema,mida ma lahkama ei hakka.
Ärme unusta,et tihti on need vanakesed ka suht ära peetud ja viimane omanik saab vaid remonti arveid ja vandesõnu tarbida.
Läbisõidud on enamusel valed ja mööda kohati 100-500k km. 

Toitesüsteemi osad varieeruvad nende vanade saksa autode puhul 30-600eur paljud autod pole sedagi väärt,et nende peale keegi peale osade,füüsilist surma,enam hakkaks sinna raha alla matma. Eriti õnnetu on see kui sul hobiautol see detail otsad annab ja siis otsid teinekord aasta otsa seda taga. 
Seega kalla ja talla mentaliteediga ei ole 30.a lähenevate sõiduvahendite puhul mõtet rääkida. 

Vaadake asja nii, arenenud riikides keegi ei ürita sõita 30a vana asjaga igapäevaselt paaniliselt. Selleks puudub praktiline vajadus ja korras asju hoitakse juba eos,mitte siis kui põhi koos istmega välja kukkuma hakkab. Või keegi tark avastab,et krt nüüd on aeg neid kokku korjama hakata. Mujal maailmas auto on kas tarbese,hobi või kulturobjekt.
Meil aga kipub olema asi veidi kõverpeeglis. Kunagi vihatud NL auto on hirmus kultusobjekt,Nostalgia lausa,mis on arusaadav meie oludes. Mingi suvaline lääne käkk...noh käib kuni tüv läbida saab. See on mentaliteet,mida ma päris palju kohtan. Siinkohal ei soovi kellegile silte külge kleepida, tegu on lihtsalt tähelepanekuga elust enesest.


Vasta
#39

(03-10-2017, 23:45 PM)kopraonu Kirjutas:  Mingi suvaline lääne käkk...noh käib kuni tüv läbida saab.

See on oluline asjaolu.tüv mustalt enam ei saa teha, auto vaja korda teha. See maksab kena kopika raha ja siis enamus vanakesi läheb otsejoones veskisse.
Vasta
#40

(04-10-2017, 10:16 AM)raulex Kirjutas:  See on oluline asjaolu.tüv mustalt enam ei saa teha, auto vaja korda teha. See maksab kena kopika raha ja siis enamus vanakesi läheb otsejoones veskisse.

Jah,paljudel lõpeb see "emotsionaalne side" koheselt, kui vaja käed mustaks teha või raha välja käia. Big Grin

T.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne