Eesti Vabariik 100
#41
Antud hekte säilitamine koos metallihundi haaratsitega katuses on päris hea mõte.


Sellega saaks eksponeerida bussi 4 etappi korraga:

1. Buss , nagu ta peale remonti just kui valmis sai

2. Unustamine kuuri alla

3. Leidmine ja teekond hävitusse

4 . Päästmine
Vasta
#42
Kas järgmine aktsioon on selle "hävitajakopa" päästmine vanametalliplatsilt hullude Kuusakoski tegelaste käest? Vaene kopp,mida kõike see masin on pidanud läbi elama..... Big Grin 

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#43
Ega kopp ja nuu-pagadii seal sangas milleski süüdi pole, las ta olla. Ta teeb oma tööd ja vahest tuleb see hästi välja ja vahest nii nagu alati.

Aga kopa lõugade vahelt sõna otseses mõttes buss välja tõmmata... no see on juba ise-enesest väärt lugu. Kui need haavad ära lakkuda siis jääbki ainult lugu, kas usud või ei usu, oli- või ei olnud. Mine võta kinni. Üks asi on kuulda lugu ja hoopis teine asi on seda näha oma silmaga. Kui ma õigesti aru saan siis see võib olla ka vabalt viimane (peaaegu)valminud TA ?
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
#44
Huvilistel kiibitsejatel on veel üks küsimus tekkinud. Kusagilt on jäänud kõrva, et Tartus oli 80-ndatel tavaks kap-remondi käigus vanad TA6 bussid appgreidida TA6-1 versioonile, nii et algmaterjalist jäi alles ainult numbrimärk. See konkreetne eksemplar on samuti uuesti sündinud, aga ilma versiooniuuenduseta.
Huvitav, millest see omal ajal sõltus? Erinev hind või mingid muud asjaolud?
When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.
Vasta
#45
(24-10-2017, 19:02 PM)Marcello Kirjutas: Huvilistel kiibitsejatel on veel üks küsimus tekkinud. Kusagilt on jäänud kõrva, et Tartus oli 80-ndatel tavaks kap-remondi käigus vanad TA6 bussid appgreidida TA6-1 versioonile, nii et algmaterjalist jäi alles ainult numbrimärk. See konkreetne eksemplar on samuti uuesti sündinud, aga ilma versiooniuuenduseta.
Huvitav, millest see omal ajal sõltus? Erinev hind või mingid muud asjaolud?
1987 tuli ju TA 6-1, aga see buss ju 1985 niiet TA-6 ja kõik korrektne.
Vasta
#46
(23-10-2017, 14:03 PM)Väravamehaanik Kirjutas: On selle Kuusakoskiga nagu on, meie sellest ennast heidutada ei lase. Takkajärgi lugedes on muidugi skeem jube keeruline, aga tegelikult oli asi poole tunniga tehtud. Loomulikult võiks otsida süüdlast, et kes lõhkus ja kes vedas, aga ma parem hoian madalat joont, sest oluliselt suurem eesmärk on see bussikene nüüd toimivaks museaaliks seada. 
Vahepeal on selgunud, et see on see sama bussi eelmine elu, mis avaneb siin http://kodu.pri.ee/ta/?action=vanadfotod&cat=24&ID=644
Kunagi aastal 1960 valmis ilusam versioon TA 6-st ja siis ta sõitis Tallinna Autobaasis nr 16 ja anti edasi Tamsalu EPT-le. Seal veidi töristati ringi ja saadeti buss kapitaalremonti. Kapitaalremondi käigus jäi ilmselt alles ainult TA 6 raam, mis on veidi pikendatud ja igasugu keevitatud lisadega. Vähemalt nii tundub, et raam on rohkemate korrosioonikahjustustega kui kere, see tähendab, et kere pole peaaegu üldse korrosiooni tunda saanud. Aastal 1985 valmistati bussile täiesti uus kere, koos sisu ja muu tehnikaga, ehk siis ikkagi uus buss, mille identiteet ja registreerimisnumber ulatub aastasse 1960.
Nagu allpool pildil ka näha on numbril varem olnud poldiaugud, millega kinnitati number stange kohale ja kaks auku, millest kinnitati number otse stange külge, keskele. Numbri märgi all on kriidiga kirjutatud bussi vin kood. See on sellest ajast kui bussi tehases ringi veeretati ja reg numbrit veel küljes ei ole. See on selge viide, et buss just väga sõitnud ei ole, sest kriidiga kirjutatud asjad tulevad suurema vihmaga üldjuhul maha.
 

Palume ka huviliste abi: meie laos on igast nodi ja üldjuhul on kogu varuosa majandus olemas, millega seda bussi sõidukorda seada, puudu on aga üks punane klaasike. Tegu on levinud GAZ 51 gabariidi tule kopsikus kasutatava vähe levinud punase klaasiga, mis on identne läbipaistva klaasiga, aga lihtsalt punane. Neid kasutati bussidel tagumistes gabariidituledes ja ilmselt kusagil veel, kas invaliidiautodel taga või jumal teab kus kohas. Esimesed gabariidituled on levinumad läbipaistvad klaasid ja neid ikka liigub. Kui see tuli on tiiva peal, siis see on sellise nurga all ja kui see kinnitatakse katuse serva gabariidituleks, siis toksitakse seest valts lahti ja keeratakse tule korpus jala suhtes vastupidi, siis jääb tuli horisontaalselt. Sinna sobivad ka RESPO kärude kummipulkade otsas olevad  punased plastikust tuled, aga neil on ots veidi lapikum ja nad on ikkagi plastikust, kuna meil on käsil umbeuhke originaali taastamine, siis oleks ikka hea kui oleks klaasist. Üks on olemas, aga üks on puudu, sest kokku on neid vaja kahte. Kas kellelgi lugejatest on või on lihtsalt jäänud silma, kus oleks ja kust võiks sellise hankida?

Soovis üks samasugune tuli pakkuda.

http://soov-ee.postimees.ee/3728166-moot...tails.html
Vasta
#47
(23-10-2017, 19:48 PM)Väravamehaanik Kirjutas: Teine teema on Kuusakoski kahjustuste likvideerimine. Kopa nahka on läinud katuseplekk, seinte plekk, seina ja katuse karkass, sisemised kattematerjalid, millest on kõige suurem kahju insulac plaadist, mida enam ei toodeta ja mille saamiseks ma olen ilmselt sunnitud ostma korteri Tamsalus, kus köögi ja vannitoa seinas on sobivas suuruses tükk seda kunagi levinud materjali.


Mis värvi ja mustriga Insulaci seal kasutati? Kui suur tükk?
Vasta
#48
(23-10-2017, 19:48 PM)Väravamehaanik Kirjutas: Teine teema on Kuusakoski kahjustuste likvideerimine. Kopa nahka on läinud katuseplekk, seinte plekk, seina ja katuse karkass, sisemised kattematerjalid, millest on kõige suurem kahju insulac plaadist, mida enam ei toodeta ja mille saamiseks ma olen ilmselt sunnitud ostma korteri Tamsalus, kus köögi ja vannitoa seinas on sobivas suuruses tükk seda kunagi levinud materjali. Puruks on paar puust liistu ja nendest koopiate valmistamine on kõige keerulisem, sest ma ei oska jalgadega höövlit ja freesi kasutada ning kätega tehes tuleb liiga hea. Välja tuleb vahetada ka mõned vasaku külje klaasid, aga see on lihtne üritus, sest sirget triplexi lõigatakse kusagil ikka ja kummist tihendid on jäänud terveks. Hunnikusse tõstmisega on puruks laamendatud ka tagumise otsa tuled ja ülemised gabariidid ja kaks sisemist laetuld, Kõveraks on väänatud mütsiriiul ja sisemised lae plekid. Hetkel ei ole veel teada, kas alumise serva lömmi vajutatud plekke saab taastada nii, et originaal värv peale jääb. Neid on plaanis kahe villase teki vahel toksida, kas õnnestub, anname teada. Kopp on teinud ka paari sentimeetri suuruse augu originaal kardinasse, mis iseenesest on ka veits jama, sest kõik kardinad olid alles ja trippidega ühte värvi ja praktiliselt pleekimata. Ilmselt tuleb selle auguga leppida.

Kujutava kunsti teoste ennistamist on tänapäeval kombeks vormistada sedasi, et puuduolevate asemele lisatud uued detailid ja pinnad oleksid lähivaatlusel originaalist selgelt eristatavad, samas kui eemalt vaadates peavad nad visuaalselt tervikusse sulama nii, et ei segaks teose nautimist. Et pealiskaudse turisti jaoks oleks kõik ilus, samas süvahuvilistel ja ka tulevastel ennistajatel oleks kohe selge, mis on originaal ja mis mitte. Äkki tasuks ka kõnealuse liikurtaiese puhul säärast lähenemist kaaluda? Seda enam, et  kunsti konserveerimise filosoofia esmane - minimaalse sekkumise - printsiip on juba nagunii aluseks võetud.
When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.
Vasta
#49
(25-10-2017, 11:06 AM)Marcello Kirjutas: Kujutava kunsti teoste ennistamist on tänapäeval kombeks vormistada sedasi, et puuduolevate asemele lisatud uued detailid ja pinnad oleksid lähivaatlusel originaalist selgelt eristatavad, samas kui eemalt vaadates peavad nad visuaalselt tervikusse sulama nii, et ei segaks teose nautimist. Et pealiskaudse turisti jaoks oleks kõik ilus, samas süvahuvilistel ja ka tulevastel ennistajatel oleks kohe selge, mis on originaal ja mis mitte. Äkki tasuks ka kõnealuse liikurtaiese puhul säärast lähenemist kaaluda? Seda enam, et  kunsti konserveerimise filosoofia esmane - minimaalse sekkumise - printsiip on juba nagunii aluseks võetud.
Needsamad printsiibid on kasutusel ka muuseumiesemete ennistamisel (museoloogia põhitõed), nii et tuld ...
Vasta
#50
(25-10-2017, 00:52 AM)onemanband Kirjutas: Mis värvi ja mustriga Insulaci seal kasutati? Kui suur tükk?

Puudu on kolm detaili mõõtudega 980 X 1350 ja värviks on külma tooniga hästi hele sinine ilma mustrita. Sarnase välimusega materjali saab proplastik.ee , aga sisu poolest on siis tegu homogeense pvc tootega, mitte ei ole pressitud pinna peal lakilaadset kihti, nagu seda on insulac plaadi puhul.

Punaste tuledega hakkab juba looma ja vist saab senisele TA 6-1 le ka õiged klaasid gabariitidesse. Veidi vaja kannatust.

Eks need parandused näha jäävad ja spetsialist saab alati aru, kus on parandatud ja kus on originaal. Kuna tegemist on ikka ennekõike kunstitaiesega, siis teeme ka eraldi galerii just nendest kohtadest, mis näitavad, et tegu on just kunstiga.
   
No ütleme, et puhas kunst: noored avangardistid, Pallase koolkond, kaheksakümnendate keskpaik, autor teadmata. Materjalid: email, plekk, pihusti, ajaleht Edasi.
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#51
Tere.
Kas KAVZ bussi küljeklaasid ei sobi antud bussile, kui sobivad siis neid oleks pakkuda.  Ei ole endal hetkel aega neid võrrelda, kuna arvuti ei ava pilte mul ja on igasugu viirusi jne. täis...
On tavalisi ja lahti käivaid.
Tervitustega Allan.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#52
Selle pildi kohta sobiks öelda :Big Grin 80date töökultuur ja suhtumine töösse.
http://www.kodu.pri.ee/ta
http://www.kolhoos.pri.ee/
http://www.talleks.pri.ee/
https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

Oodatud on kõigi Elva EPT endiste töötajate mälestused,pildid ,seose maaparandustöödega või muidu erinevate juhtumistega tööpostil!
Vasta
#53
Kultuur oli meil ikka kenam teistest kuid lai pintsel sai otsa lihtsalt! Toungue
Vasta
#54
(25-10-2017, 13:39 PM)aksel73 Kirjutas: Tere.
Kas KAVZ bussi küljeklaasid ei sobi antud bussile, kui sobivad siis neid oleks pakkuda.  Ei ole endal hetkel aega neid võrrelda, kuna arvuti ei ava pilte mul ja on igasugu viirusi jne. täis...
On tavalisi ja lahti käivaid.
Tervitustega Allan.

Vana ninaga KaVZiga, ehk GZA 651 mudeli bussiga on tal samad esiklaasid, seal hulgas kumerad klaasid, mis on õnneks terved. Ülejäänud küljeklaasid on täiesti tavalised sirged tripleksid, mille servas on U kujuline kummikant. Umbes nagu triiphoonel.
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#55
(25-10-2017, 20:24 PM)Väravamehaanik Kirjutas:
(25-10-2017, 13:39 PM)aksel73 Kirjutas: Tere.
Kas KAVZ bussi küljeklaasid ei sobi antud bussile, kui sobivad siis neid oleks pakkuda.  Ei ole endal hetkel aega neid võrrelda, kuna arvuti ei ava pilte mul ja on igasugu viirusi jne. täis...
On tavalisi ja lahti käivaid.
Tervitustega Allan.

Vana ninaga KaVZiga, ehk GZA 651 mudeli bussiga on tal samad esiklaasid, seal hulgas kumerad klaasid, mis on õnneks terved. Ülejäänud küljeklaasid on täiesti tavalised sirged tripleksid, mille servas on U kujuline kummikant. Umbes nagu triiphoonel.

Ok. siis need kahjuks ei sobi mul kandilise ninaga ehk 80 a. lõpu - 90 a. omad.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#56
Mul tekkis seoses selle bussi vanarauda sattumisega hoopis teine küsimus. Kes kurat meil valdades ja koolides ometi toimetavad???? Juhid ja pedagoogid peaks meil ju see helgem/parem osa ühiskonnast olema  Sad Kas tõsti kellelgi neist ei tekkinud tunnet, et äkki on sellisel museaalil pisut suurem väärtus kui pudelikorkideks saamine?
Vasta
#57
(26-10-2017, 13:42 PM)taxopets Kirjutas: Mul tekkis seoses selle bussi vanarauda sattumisega hoopis teine küsimus. Kes kurat meil valdades ja koolides ometi toimetavad???? Juhid ja pedagoogid peaks meil ju see helgem/parem osa ühiskonnast olema  Sad Kas tõsti kellelgi neist ei tekkinud tunnet, et äkki on sellisel museaalil pisut suurem väärtus kui pudelikorkideks saamine?

Ma vastan: inimesed, nagu Sina ja mina. Inimesed, kelle hobiks ilmselgelt ei ole vanatehnika. Inimesed, kelle jaoks see bussilaadne toode oli lihtsalt üks vana ebamugav ja mitte toimiv kosu.

Kas Sina oskaksid ära tunda mõne Eesti kunstniku senitundmatu teose muu pööninguprahi hulgast?
Vasta
#58
(26-10-2017, 17:37 PM)v6sa Kirjutas:
(26-10-2017, 13:42 PM)taxopets Kirjutas: Mul tekkis seoses selle bussi vanarauda sattumisega hoopis teine küsimus. Kes kurat meil valdades ja koolides ometi toimetavad???? Juhid ja pedagoogid peaks meil ju see helgem/parem osa ühiskonnast olema  Sad Kas tõsti kellelgi neist ei tekkinud tunnet, et äkki on sellisel museaalil pisut suurem väärtus kui pudelikorkideks saamine?

Ma vastan: inimesed, nagu Sina ja mina. Inimesed, kelle hobiks ilmselgelt ei ole vanatehnika. Inimesed, kelle jaoks see bussilaadne toode oli lihtsalt üks vana ebamugav ja mitte toimiv kosu.

Kas Sina oskaksid ära tunda mõne Eesti kunstniku senitundmatu teose muu pööninguprahi hulgast?

Ise ei oskaks. Aga kindlasti küsiks enne targematelt. Ennegi nii miljoneid minema visatud.
Vasta
#59
Pedagoogilise personali kohta ei oska mina midagi arvata. Ega ma kõikides koolides käinud ei ole. Selle väärtuse määramisega on nii ja naa, ühest küljest on hea, et see asi viidi kokkuostu, sest muidu me pole seda leidnud ja taastama saanud hakata, teisest küljest jaguneb veel kolmeks eraldi oleksiks, et mis oleks saanud, siis kui kohalikud poisid oleks taastama hakanud ja mis oleks saanud siis kui terve buss oleks kroomimisse saadetud ja mis oleks veel saanud siis kui oleks tehtud suur oksjon ja bulgaarlased oleks selle soetanud ja sinna sisse elama asunud.

Aga natuke on juba asja kallal nokitsetud. lõikasin katkised katuseplekid maha ja asusin seal all asuvat nelikant torudest ja puidu tükkidega karkassi lappima. Unustuste riiulist sai võetud elektrood keevitus ja üle tüki aja jälle proovitud sellist toredat kogemust. Nimelt asub katus maapinnast veidi kõrgemal ja kogu pleki keevitamise atribuutikaga mingitele alustele ronimine, et keevitama ulataks, on suht tüütu. Elektrii aparaadiga lae all turnida on suhteliselt lõbus. Originaalis oli ka katuse karkass elektroodiga kokku praetud ja umbes sama käekirja oli plaanis ka uuesti proovida. Tegin ka kaks pilti, üks on tehase keevitus ja teine sooritatud randmest pehme parema käega aastal 2017, valige ise kumb on kumb.
Üldse hakkas mulle elektroodiga keevitamine meeldima ja hea oli vanu aegu meenutada kui muud ei olnud ja rehale oli kuidagi vaja vars taha saada. 
         
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#60
No alumisel pildil peaks siis ikka olema värsket. 

Aga seda keevitust ei saa ennem originaaliks pidada,kui otsid omale ka ülemuse,kes tänitab ja surub tähtaegu peale. Samuti vaja paar joomameest,kellega koos peeti panna töö ajal ja siis veidi udusena lased need tükid larinal kokku. Vaat siis kukub välja nagu vanasti ja on täisoriginaal.... Big Grin  Kaine peaga ei kuku sellised ilusad õmblused kunagi välja,sest kaine mehe käsi väriseb ka keset päeva...  Big Grin 

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne