[unicman]

See täiesti levinud skeem, et kui sa lükkad kellegi külmkappide vahele, olgu see või buss, ja tahad teda veits jõutarvitada, siis sa sellega lehte satud:
https://virumaateataja.postimees.ee/4284...nikumbussi
See on tasuline artikkel ja mina seda lugeda ei näe, aga ilmselt seal samast bussist juttu tehakse. Kuulus buss kui lehes räägitakse.

45 aastat vanatehnikaga tegelenud Rakvere mehel Vello Vilul lõid Kuusakoskis silmad särama. Kas vanametalli kokkuostu on tõesti jõudnud tükike Eesti autotööstuse ajalugu?
Seda, et 1960. aastal Tartu Autoremondi Katsetehasest nr 3 väljunud TA-6 markeeringuga bussi tasub säilitada, teadis Vello Vilu, kes juba üpris varasest lapsepõlvest vanatehnikat putitanud, otsekohe.

“Kui buss oleks Kuusakoskile juba maha müüdud ja müük vormistatud, siis oleks raskem olnud see kätte saada, juba finantsiliselt,” kõneles puksiirauto peal töötav Vilu, kes õnnelikul kombel juhtus oktoobri esimesel nädalal Kuusakoski platsil nägema seda haruldust, mille tema kolleeg oli sinna transportinud. Vilu astus kolleegile ligi, uuris, kust too buss tõi, ja sai vastuseks, et Tamsalu gümnaasiumist. Nüüd asus vanatehnikafänn Tamsalu vallaga läbi rääkima, et buss metallihundi hammaste vahelt päästa.
Tamsalu vallavanema Riho Telli sõnul oli tegemist kunagise koolibussiga, mille EPT omal ajal õppeasutusele ilmselt kasutada oli andnud. Pikki aastaid seisis uunikum kooli õue peal kuuris, kuni gümnaasium sai uue direktori, kes lasi kuuri korda teha. “Muude asjade alt tuli ka buss välja,” lausus Tell, kellel polnud midagi selle vastu, et buss loovutatakse hoopis Eesti Bussiajaloo Seltsile, kes sõidukile nüüd uue elu annab.
Oma esimese elu on buss elanud Tallinna Autobaasis nr 16, sealt on pärit ka riiklik registreerimismärk. Kunagi on sõiduriist saadetud Tamsallu, seal on see veidi ringi vuranud ja viidud aastatel 1985–1986 Tartu tehasesse kapitaalremonti, mille käigus valmistati uus kere ja paigaldati Kuusalus põhjalikult remonditud tehnika. Buss on tehase peainseneri käskkirjaga antud Tamsalu EPT bilanssi poolfabrikaadina ehk elektrisüsteemid on jäänud paigaldamata.
Eesti Bussiajaloo Seltsi eestvedaja Tõnu Piiburi sõnul on tegemist ühe suhteliselt viletsa bussiga, mistõttu jäi see sellisena seisma – elektrisüsteemi paigaldamist ei võetudki ette.

“Tegu on selles mõttes ainulaadse bussiga, et sel on kandiline nina ning gaasipedaal on veel siduri ja piduri vahel. Kereplekid on kinnitatud puidust karkassile kruvidega,” kirjeldas Piibur uunikumi.

Et jutt käib täies originaalis säilinud ajaloolisest liiklusvahendist, ei tohi seda restaureerima hakata ja kõik vajalikud tööd tehakse nii minimaalselt kui vähegi võimalik, et säiliks bussi kõige algupärasem versioon.
Buss jääb museaaliks ja sellega liiklusse ei minda, kui, siis natuke veeretakse mööda hoovi, et oleks näha, kuidas taolised bussid sõitsid. “Kerevigastusi, mille Kuusakoski haarats tekitas, katsun võimalikult autentsete meetoditega parandada ja tuleb leppida teadmisega, et tegu ei ole kahjuks enam täies mahus säilinud isendiga,” nentis Piibur. Kuusakoskisse pukseeriti buss küll väga autentse museaalina, kuid seal haaras ekskavaator katusest ja seinast ning tõmbas sõiduvahendi vastu ülejäänud metallihunnikut, tekitades kerele vigastusi.“Paar kuud nokitsemist ja Eesti 100 aasta juubeliks võikski valmida üks väike kingitus, mis sümboliseerib ühte osa meie tagasihoidlikust autotööstusest Estonia vormelite kõrval,” pakkus Piibur välja idee.