[Väravamehaanik]

Pedagoogilise personali kohta ei oska mina midagi arvata. Ega ma kõikides koolides käinud ei ole. Selle väärtuse määramisega on nii ja naa, ühest küljest on hea, et see asi viidi kokkuostu, sest muidu me pole seda leidnud ja taastama saanud hakata, teisest küljest jaguneb veel kolmeks eraldi oleksiks, et mis oleks saanud, siis kui kohalikud poisid oleks taastama hakanud ja mis oleks saanud siis kui terve buss oleks kroomimisse saadetud ja mis oleks veel saanud siis kui oleks tehtud suur oksjon ja bulgaarlased oleks selle soetanud ja sinna sisse elama asunud.

Aga natuke on juba asja kallal nokitsetud. lõikasin katkised katuseplekid maha ja asusin seal all asuvat nelikant torudest ja puidu tükkidega karkassi lappima. Unustuste riiulist sai võetud elektrood keevitus ja üle tüki aja jälle proovitud sellist toredat kogemust. Nimelt asub katus maapinnast veidi kõrgemal ja kogu pleki keevitamise atribuutikaga mingitele alustele ronimine, et keevitama ulataks, on suht tüütu. Elektrii aparaadiga lae all turnida on suhteliselt lõbus. Originaalis oli ka katuse karkass elektroodiga kokku praetud ja umbes sama käekirja oli plaanis ka uuesti proovida. Tegin ka kaks pilti, üks on tehase keevitus ja teine sooritatud randmest pehme parema käega aastal 2017, valige ise kumb on kumb.
Üldse hakkas mulle elektroodiga keevitamine meeldima ja hea oli vanu aegu meenutada kui muud ei olnud ja rehale oli kuidagi vaja vars taha saada.