Vasakkeere
#1
Harutasin täna üht tänapäevast väikelaste jalgratast ja tekkis selline küsimus - miks on vasakpoolne pedaal vasakkeermega? Kas mehhaanika põhitõed on korstnasse kirjutatud, niikaua kuni ma muude asjadega tegelesin? Või koopiat valmistav pilusilm unustas vahepeal ära, kumma poole pedaali teeb? Kui sellest abi on, siis mark või mudel on Spartan ja ilmselt alla 10 aasta vana.
Palun ennetavalt vabandust vanatehnikutelt, aga perekooli kasutajat teha omale ka miskipärast ei taha...
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#2
(27-10-2017, 00:45 AM)Marko Kirjutas: Harutasin täna üht tänapäevast väikelaste jalgratast ja tekkis selline küsimus - miks on vasakpoolne pedaal vasakkeermega? Kas mehhaanika põhitõed on korstnasse kirjutatud, niikaua kuni ma muude asjadega tegelesin? Või koopiat valmistav pilusilm unustas vahepeal ära, kumma poole pedaali teeb? Kui sellest abi on, siis mark või mudel on Spartan ja ilmselt alla 10 aasta vana.
Palun ennetavalt vabandust vanatehnikutelt, aga perekooli kasutajat teha omale ka miskipärast ei taha...

Juba vähemalt 100 aastat on jalgratastel vasak pedaal vända sees vasakkeermega - nagu parempoolne paremkeermega.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni mai keskpaigani oleme avatud kokkuleppel







Vasta
#3
(27-10-2017, 01:20 AM)valdo Kirjutas: Juba vähemalt 100 aastat on jalgratastel vasak pedaal vända sees vasakkeermega - nagu parempoolne paremkeermega.

Miks see nii on? Kas pedaali ringikäimine oma telje laagrite peal võib tõesti pedaali telje kinnituskeeret hakata lahti keerama? Kui nõrgalt see viimane koostatud siis on?
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#4
(27-10-2017, 09:51 AM)Walter Kirjutas:
(27-10-2017, 01:20 AM)valdo Kirjutas: Juba vähemalt 100 aastat on jalgratastel vasak pedaal vända sees vasakkeermega - nagu parempoolne paremkeermega.

Miks see nii on? Kas pedaali ringikäimine oma telje laagrite peal võib tõesti pedaali telje kinnituskeeret hakata lahti keerama? Kui nõrgalt see viimane koostatud siis on?

http://blog.everydayscientist.com/?p=2655
Vasta
#5
Umbes 14  aastat tagasi ostsin UK-s ühe odava(~£100) ratta uuena, ja sellel oli vasakupoole pedaalil keere natuke nihu, kõvemini väntasid siis keris pedaali lahti. Sai ka siis vahitud ja ei olnud vasakukäe keere, ehk siis peabki ennast lahti kruvima. Sõites pidi ikka kontrollima pidevalt et ega ei hakka pedaal eralduma.
Vasta
#6
Mootorrataste väntvõllidel sama teema. Ma panin ühe Salut ratta mitmest rattast kokku ja said mõlemale poole ühe poole vändad ja raisk kruvis koguaeg ühte poolt ise lahti.
Vasta
#7
Tänapäeval on keermete lahtikruvimise vältimiseks mitmeid tehnoloogilisi viise aga ju siis hoiab rattatööstus oma pikaajalistest traditsioonidest kinni.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#8
(27-10-2017, 14:06 PM)Walter Kirjutas: Tänapäeval on keermete lahtikruvimise vältimiseks mitmeid tehnoloogilisi viise aga ju siis hoiab rattatööstus oma pikaajalistest traditsioonidest kinni.

Ei ole see mingi jalgrattameeste rats ,ega traditsioon.Kõik saekettad jne.mis pöörlevad "päripäeva" keeratakse vasakpoolse "vindiga"kinni. SmileEt ennast ise lahti ei kruviks.
Vasta
#9
(27-10-2017, 10:43 AM)Prii Kirjutas: http://blog.everydayscientist.com/?p=2655

Selge pilt!
Lingil olev printsiip on mulle tuttav. Samal põhimõttel keerduvad lahti vasakpoolsed rattamutrid ja laagrisaaled muudavad oma asendit korpustes ja rummudes, ma ei osanud seda pedaalikeermele edasi kanda.
Lisaks häiris põrssapõlves mingist populaarteaduslikust tehnikaraamatust loetu, kus vasakkeere väideti olevat parempoolsel pedaalil.
On ka veel udune mälestus kaugest minevikust, kus ma ei saanud pedaali paika. Appitulnud vanaisa pusis ka tükk aega, samuti tulemuseta. Siis uuris täpsemalt, siis rääkis natuke aega vene keeles miskipärast ja kruttis pedaali oma kohale.
Kaasaegseid rattaid on peres küll, aga siiani pole üheltki vaja olnud pedaale eraldada, nii lasingi vana rasva peal liugu ja tuleb välja, et ebaõnnestusin.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#10
Poe hullu, see on Sul antud teemal alles teine kord, korra võid veel proovida! Ja loe rohkem populaarteaduslikke teoseid!
Aga kuna klassikud on käitumishäiretega kassiraiska eelnevalt juba õpetanud

(18-08-2017, 14:22 PM)Inimeste üle, kes unustavad või ei oska otsingut kasutada, pole vaja naerda! Kirjutas: Parimat!
Marko
vabakutseline analüütik
 
siis jään seekord viisakaks ja korrektseks foorumlaseks.

Oktoober 2014

(07-10-2014, 12:04 PM)kass Kirjutas:
(07-10-2014, 11:56 AM)Marko Kirjutas: Valepidi keermega peaks olema vist ikka parempoolne pedaal?

Vb tõesti, et peaks, aga millegi pärast vist on ikkagi vastupidi! Muide, jalgrattale, vastupidiselt hobusest, tuleb läheneda tagant poolti, tuleb läheneda tagant poolt!
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=37796
Vasta
#11
On ikka sindril mälu!
Kuna uut teemat ei tekkinud, siis on praegune tegelikult ju päris hea ja vajalik. Ja mis peamine, on püsinud raamides. On spetsialistide, teoreetikute ja praktikute arvamusi ja teadmisi, on natuke siristamist, on kräunumist, seega kõik ilusti barlanksis Smile
Teooriast veel: antud mudeli puhul peaks vist lisaks radiaalkoormusele ka teljesuunalist koormust omava koostu puhul keerme alguse ja lõpu eraldiseisvana võtma? Sisetunne küll ütleb, et need jõud summeeruvad ja on samasuunalised, aga ikkagi...
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#12
(28-10-2017, 00:53 AM)Marko Kirjutas: Teooriast veel: antud mudeli puhul peaks vist lisaks radiaalkoormusele ka teljesuunalist koormust omava koostu puhul keerme alguse ja lõpu eraldiseisvana võtma? Sisetunne küll ütleb, et need jõud summeeruvad ja on samasuunalised, aga ikkagi...

Sellest ei saanud kahjuks midagi aru ja jään parem oma liistude juurde... ühtlasi kordan ka endapoolt  siin foorumis juba korra või isegi paar kirjutatut - TPI Energeetika teaduskonnas rõhutasid õppejõud pidevalt, et rumalad te võite olla, aga visad peate olema! Nii et - oled õigel teel!  Cool
Vasta
#13
Milleks siis kirjutada kui küsimusest aru ei saa? Siin kisub praegu raketiteaduseks, asjatundmatutel pole vaja sõna võtta! Iseäranis nendel, kes kooliajal juba paika pandi. 
Vaikimisi loodan, et adminn kirvega ei vibuta.
Minul isiklikult oleks põnev jõuda selle koostu lahtikruttimise täpse põhjuseni. Mingi häma on täitsa kasutu. Kaasfoorumlane Tarko modelleerib siin igasuguseid asju, ehk saab sellegi mingist progest läbi lasta?
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#14
(28-10-2017, 01:21 AM)Marko Kirjutas: Milleks siis kirjutada kui küsimusest aru ei saa? Siin kisub praegu raketiteaduseks, asjatundmatutel pole vaja sõna võtta! Iseäranis nendel, kes kooliajal juba paika pandi. 
Vaikimisi loodan, et adminn kirvega ei vibuta.
Minul isiklikult oleks põnev jõuda selle koostu lahtikruttimise täpse põhjuseni. Mingi häma on täitsa kasutu. Kaasfoorumlane Tarko modelleerib siin igasuguseid asju, ehk saab sellegi mingist progest läbi lasta?
Panen oma nägemuse asjast, võibolla sain asjast valesti aru, eks siis targemad seletavad asja ära.
Polt(pedaal) on alati väiksema läbimõõduga kui mutter(vänt). Väiksema läbimõõduga ese peab sama maapikkuse juures rohkem ringe tegema.
Vasta
#15
Keegi targem võiks seletada küll, sest sellest viimasest teooriast ma aru ei saanud.
Vasta
#16
(28-10-2017, 11:56 AM)woltz Kirjutas: Panen oma nägemuse asjast, võibolla sain asjast valesti aru, eks siis targemad seletavad asja ära.
Polt(pedaal) on alati väiksema läbimõõduga kui mutter(vänt). Väiksema läbimõõduga ese peab sama maapikkuse juures rohkem ringe tegema.
Ei vasta tõele. Poldi  (pedaali telg) välismõõt on sama kui mutri (vända ava) sisemõõt - ehk tavaline ava-võll koost. Keere on seal selleks et see koost koos püsiks ning ekspluatatsiooni käigus oleks lahti võetav, teoreetiliselt püsiks see koost koos ka ilma keermeta (näit. piisava pinguga istu puhul). Eks see keere kipub lahti tulema seetõttu et liide on lõtkuga ning lahtikeerdumine on pedaali ringliikumise toimel läbi laagrite pedaali teljele mõjuv vastureaktsioon e. toimub see mis ülalkirjeldet lingil viidatud.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#17
(28-10-2017, 14:04 PM)Walter Kirjutas:
(28-10-2017, 11:56 AM)woltz Kirjutas: Panen oma nägemuse asjast, võibolla sain asjast valesti aru, eks siis targemad seletavad asja ära.
Polt(pedaal) on alati väiksema läbimõõduga kui mutter(vänt). Väiksema läbimõõduga ese peab sama maapikkuse juures rohkem ringe tegema.
Ei vasta tõele. Poldi  (pedaali telg) välismõõt on sama kui mutri (vända ava) sisemõõt - ehk tavaline ava-võll koost. Keere on seal selleks et see koost koos püsiks ning ekspluatatsiooni käigus oleks lahti võetav, teoreetiliselt püsiks see koost koos ka ilma keermeta (näit. piisava pinguga istu puhul). Eks see keere kipub lahti tulema seetõttu et liide on lõtkuga ning lahtikeerdumine on pedaali ringliikumise toimel läbi laagrite pedaali teljele mõjuv vastureaktsioon e. toimub see mis ülalkirjeldet lingil viidatud.
Vaatasin seda skeemi tükk aega, enne kui aru sain. Jalgratta pedaalile mõjuvat oleks palju lihtsam mõista kui see roheline jõuvektor seisaks paigal (pedaal) , sinine(pedaalitelg) ja punane(vänt) pöörleksid.
Vasta
#18
Miskipärast olid ka vanemate veokate rattapoldid-mutrid juhi pool vasakkeermega. Alles siis kui veljed tsentreeriti rummu istuga, mitte mutri koonusega, loobuti sellest.
Asendades vasakkeermega poldid, parempoolsetega, oli õige tihti vaja kontrollida ja pingutada. Ka uuematel, kus parempoolne keere, kippusid mutrid lahti tulema, kui velg tsentris ei olnud, või soe-külm ilm vahetusid. Ja kui rattad jooksu panid, siis ikka juhi, ehk teepoolsed. Vaesed vastutulijad...
Vasta
#19
Seda protsessi kirjeldabki lingil olev modelleerimine. Pedaaliga on keerulisem, seal muutub asi ruumiliseks. Seepärast arvangi, et valemis peaks keerme algus- ja lõpuotsa eristama.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#20
Selle pulli lugemise peale tuli meelde ,et sügaval vene ajal sai mossele treitud igale rattale nn.vasak polt,mutter.Ideaalne vargavastane asi oli.Kui salamärki poleks olnud ,istuks isegi lolli näoga ratta kõrval. Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne