Abi puulõhkuja ehitamisel
#21
Mina sain soovituse teha hardox400 ja paksuseks 12mm aga lõppkokku võttes ise tehes midagi ei võitnud võrreldes poe kiiluga, kuna hardox maksis hulga raha pluss freespingis lasin teravuse freesida
Vasta
#22
tm-is on esimene ette jäänud ristkiil 24 raha.
küllap leiab mujalt ka odavamaid ja/või paremaid.
kas on väga mõtet leiutamisel?
ja vast saab ise tehtud 6mm pehmest rauast kirvega ka lõhutud,
eriti kui viitsida terad selgelt eri joonele panna.
Vasta
#23
see selline nikerdis kiil, korralikud on alates 50 mis on nagu jappa kiilud
Vasta
#24
(29-11-2017, 11:35 AM)diesel Kirjutas: tm-is on esimene ette jäänud ristkiil 24 raha.
küllap leiab mujalt ka odavamaid ja/või paremaid.
kas on väga mõtet leiutamisel?
ja vast saab ise tehtud 6mm pehmest rauast kirvega ka lõhutud,
eriti kui viitsida terad selgelt eri joonele panna.

olleneb masssinast,mulle tm kiilud ei sobinud,espakis täpselt see mis vaja,20 oli jämmedalt hind.
Vasta
#25
On kellegil kogemusi kuidas töötab spetsiaalne halumasina jagaja. Kas sellega saab kangi natuke liigutades ka aeglaselt toimetada, või on selline tegevus keeruline ja toimib ainult lõpuni lükatud asendis? 
Nimelt projekteerin oma halumasinale palgitõstukit. Kunagi mingil halumasinal nägin, et tõstukit liigutas lõhkumissilinder kuhu külge haagiti see tõstuk kui tõsta vaja. Sai sellega ise ka tööd tehtud, kuid see silinder liikus ikka väga äkiliselt ja kippus palk maha tagasi kukkuma ning kui hästi ei läinud oli seal palgi all veel enda jalg ka. Ei olnud kuigi ohutu kuid tunduvalt soodsam oleks kui saaks jagajast 1 sektsiooni võrra kokku hoida pluss 1 silinder vähem ja voolikuid ka vähem pluss ehitus lihtsam. 
https://www.youtube.com/watch?v=0hZgXD_psO0     Sellist tõstukit mõtlen aga pole eraldi silindrit tõstmiseks nagu siin on
Vasta
#26
No nii, nüüd tuli ilmutus milline peab halumasin saama ja leidsin lõpuks detaili mis mul puudu oli ja mida siiani leidnud e olnud. 
Halumasina projekt algas uuesti algusest, vana projekt läks tükkideks ja sellest sai kasutada ainult kiilu, mootorit ja saeketast kuigi ketas võiks ka suurem olla, siis hetkel jätan vana ketta ja teen võimaluse kasutada kuni 900mm ketast(hetkel on 780mm)
Pilti ka, võibolla on kellelegi inspiratsiooniks
Siia maale jõudmiseks kulus 3 päeva pakast trotsida ning 3,1meetrine IPE360 tala ja 3,3 Meetrine IPE220 tala pluss peotäis polte ja kümmekond elektroodi


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#27
Tere tulemast klubisse.
Ka mul on lõhkuja-saagija millel 900mm ketas/15 kW elektrimootor.  Ei ole palju, ei ole sellisele kettale (mis mul oli naela otsa jäänud saeraami pidamise ajast)

Esimene soovitus, saag peab üsna kaugele eest ära liikuma, sest kuna läbi lõikab (minul) mõnuga kuni 40 cm siis arvestama peab igasugu kõverike ja oksalistega.  Kui lõikab 40 ja saag tõuseb ka 40. siis jääb üsna suur osa masina võimekusest kasutamata.

Mul sae tõstmine hüdraulikaga, abiks on ka vastukaal.  Eraldi hüdraulika: üks ring on sae liigutamine, palgi kinnitaja ja etteanne, teine ring on lõhkuja hüdraulika.  

Etteanne:  pool asja maapinnalt renni saada, teine asi palki piki renni nihutada: mul hüdromootor+2 tolline kett (oli jälle kuskilt olemas)  + peale keevitatud kaasavedajad.  Mul on väike estakaad kõrval kuhu üks kärutäis + peale mahub. Sealt veeretad käsitsi ketirenni, edasi hüdraulika.

d30-40 cm noti saele ette lükkamine ei lähe enam käsitsi mitte. Isegi mitte plekist siledat renni mööda.

Ei mäletagi, kas siia kuskile minu selle masina pildid ja jutt on, praegu lumehang katte peal, ei viitsi pilte teha. Aadress... mail.
Äge masin on, mingi paar rm puid saagida-lõhkuda... nagu möödaminnes, ei mingit higistamist, ei kummardamist.
Edukas mõõt on sellele masinale on alates sellisest, mida 3m enam käsitsi tõsta ei jaksa, kuni 40 cm.
Vasta
#28
Kas ma näen pildilt õigesti ,et halu lõhkumine toimub saeketta all?

Mu väiksel japa masinal on juhtunud kordi kümneid, kui liiga oksarikas puit end kiilu vahelt püsti tõstab ja silinder seda rõõmsalt edasi surub, kas sellisel juhul see su ketast kõveraks ei lükka? Japal on lahendatud asi nii ,et peale puu lõikamist lükatakse halg lõike organist eemale.
Vasta
#29
(26-02-2018, 16:49 PM)Raigo Kirjutas: Kas ma näen pildilt õigesti ,et halu lõhkumine toimub saeketta all?

Mu väiksel japa masinal on juhtunud kordi kümneid, kui liiga oksarikas puit end kiilu vahelt püsti tõstab ja silinder seda rõõmsalt edasi surub, kas sellisel juhul see su ketast kõveraks ei lükka? Japal on lahendatud asi nii ,et peale puu lõikamist lükatakse halg lõike organist eemale.

Ei toimu ketta all, jäi veidi palju ruumi, kuid lõhkumine peaks algama kettast mõni cm eespool ja kui lõhkuda 50 cm puid siis 15cm eespool. Silindri ja kiilu vahe jääb 65cm(oleneb lükkaja plaadi ehitusest võibolla mõni cm rohkem) ja silindri käik on 630cm. Ketas on talast 40cm kõrgemal ning maks puu mis lõhkujasse mahub on 60 cm kuid ketas võtab max 33 cm, keerates saab ka 40 cm puu läbi, kuid ise mõtlen kuni 30 lõhkuda selle sae abil ja üle 30 lõikan mootorsaega ning madalamale küljele tuleb tasakaalu raskuseks ipe360 talast laud et parlanksis oleks, tõstan lauale ja lükkan küljepealt sisse. Otse sisse ei tõsta sellepärast et arvestuslikult peaks saekettast tagapool olema sild ees, kuid töölaud tuleb poritiiva äärde esimese plaani kohaselt, kuid silla panen siis alla kui kogu kupatus koos ja on näha tasakaalu punkt. 
Edasiveo kohapealt ei tea mul enamus lepamets ja esialgu hooldusraied, iga aasta üle 35 cm jämedusi on 5-10 3m notti, kuid mõte oli küll kas hammastega ratas 2tk hüdromootoriga või siis mingi kett põhja. Olemas mul pole mitte midagi, kogu ehituseks mineva materjali ostan kokku kas metalliettevõttest või börsi kaudu. 
Ketas üles alla ei liigu, on kreissae moodi ja ketta võlli otsa tuleb 25cm3 hammasrataspump mis peaks 180 at ja 45 liitrit/min välja andma maks pööretel. Muidu oleks võibolla isegi suurema pannud, kuid siis peaks kindlasti juba lätist tooma 20hp bensiinimootori senna ketast ringi vurritama. Kui kiirus tulevikus lahjaks jääb ja ketas väikeseks siis ilmselt nii lähebki, kuid esialgu arvan, et omatarbeks ei jää. Arvestuslik silindri väljaliikumine peaks olema 5,2sek ja tagasi 1,5 sek umbes max rõhu juures, millest tundub maa ja ilm, sai videos hakkipilke silindrit loetud ja see oli samas suurusjärgus kiirusega.
Üldiselt eeskujuks võtsin hakkipilke oh60 ja midagi sellist oli plaanis teha. Lähedalt muidugi masinat näinud pole kuid kaugelt nähtu põhjal ja loogiliselt mõeldes on sellised mõõdud saadud ning ütlen ausalt, et 1:1 joonise tegin saepuruplaadile. Sealt pealt oli ilusti näha kas mahub või ei ning hiljem tala tükeldamiseks lõikasin žabloonid ka sellest samast joonisest välja.
Vasta
#30
Oi raisk,tundub hirmus värk Smile
Vasta
#31
Nii mehed, nüüd ehitus nii kaugele jõudnud, et vaja etteande küna külge monteerida kuid küsimus on süsteemis.
Hakkipilkedel on nn kreissae laadne küna liikumine kus videotes näha, et osad mehed punnivad seda lükata higimull otsaees, kuid ehitus ja kinnitus minu süsteemile lihtsam. 
Teine variant mida olen eiteagi mis masinal näinud, aga küna liigub laagritel ette-taha. Nii oli tehtud ka mu eelmisel halumasina projektil ja isegi 40cm läbimõõduga puude korral ei nõudnud puu kettasse liigutamine erilist vaeva. 
Miinus on see, et kitsale kesktalale toetuva süsteemi puhul on alusraami ehitus keerulisem ja mul pole head mõtet kuidas seda lahendada, kuid aitaks kõvasti higi kokku hoida pikas perspektiivis.
On kellegil rohkem võrdlusmomenti erinevate süsteemide puhul? Ma ise pole selle nn kreissae tüüpi etteandega ültse kokku puutunud ja tööd teinud. 
Kas see lihtsam variant on nii palju rohkem vaevanõudvam või on videotes nähtavad mehed lihtsalt nõrga lihasega ja pole mõtet ülearu palju oma pead vaevata keerulisema süsteemiga?
Vasta
#32
Katsetasin oma nahal järgi, see lihtsam variant ei sobi ikka kiireks puutegemiseks suuremates kogustes. Sai tehtud nurgaga ja lausa terve plekk sisse diagonaalide asemel keevitatud, aga horisontaalselt ette-taha jäi ikka töllerdama kui 45cm läbimõõduga 3meetrine kuuse jurakas peale läks. Ei hakanud hellitama, kui juba katsetada, siis kõige jõhkramal viisil, kui vastu ei pea, siis pole sobiv.
Järgmistele  teadmiseks, et ikka siinidel laagritega liikuv variant on vähemalt poole kergem liigutada edasi-tagasi ja ei töllerda mitte kuskile suunda.
Lihtsam variant sobib pigem kergete pinnujuppide ja ahjupuude pliidipuuks saagimisel.
Vasta
#33
Et teema väga monoloogiks ei jääks, siis minu kaadervärgi pilt. Tõenäoliselt on kuskil teemades juba olnud ka:

   

Süsteem veidi teistsugune, 900 mm ketas hüdraulikaga üles-alla,  näha kahetollise keti ja lisadega ettevedu, hüdromootor veab. Silindriga kinnihoidja,  paremal teise ringi hüdraulikaga lõhkuja silinder, mis pooleks (või ristkiiluga neljaks) lükkab.  Ma tavaliselt lükkan pooleks ja siis lõhun hooratta-masinaga üle, siis tõstmist tükiviisi vähem.

Edu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne