Keevitamine selgeks
#21

(28-11-2017, 20:16 PM)veix__ Kirjutas:  Õmbluse välja tulemist võib kodus oma tarkuse põhjal hinnata vaid selle põhjal kui ilus silmale paistab ja kas keevitatud asi kohe oma silme all kokku ei vaju.

Ilus asi silmale ei pruugi veel pidada. Kui ikka ise oled lasknud mõne asja kokku siis tead mis vooluga keevitasid ja kogemuse baasil võid ka kindlalt väita,et jääb kindlalt pidama. Neid ilusaid õmblusi ka ennem nähtud mis lahti lähevad. Seda ei maksa eriti tõsiselt võtta.
Vasta
#22

naabrimees käis just tthk keevitajate kursustel. euroliidu rahade eest. päris õhtune asi polnud. tunnid algasid vist kella kolmest päeval ja kestis äkki kaheksani. ja vist oli kolm päeva nädalas ja kokku paar kuud. paar õhtut teooria ja seejärel puhas praktika. lõpetuseks eksam ja mingi paber ka.
töötukassa koolitab oma raha eest samuti ja kui ise on soov maksta, siis läeb kursuste valik palju laiemaks.
Vasta
#23

Minu keevitamine sai alguse ehitusel kui oli tarvis keevitada armatuurterast kuid kohapeal polnud ühtegi inimest kes teeks. Võeti kokku kari poisse, kõigile keevitus kätte ja kekllel kõigeparemini välja kukkus see hakkas tegema. Paarimehelt sain õpetussõnad, et jälgi metalli värvi, kui on kirsipunane siis on õige kuumus, heledamaks ei tohi minna muidu sulab auk sisse ja kui pole piisavalt punane ei jää kokku ja nii ma keevitama hakkasin. Praegu olen juba käinud mõned altuurad teinud aitäh eest kus on kunagiste kolhoosikeevitajate õmblus lagunenud ning on tulnud see ära parandada. 
Mul on kasutada mingine hiina 180A inverter, kõige väiksem kaitse millega sai keevitada oli 10A aga siis oli elektroodi maksimum 2,0mm hetkel on voolu 25A ja alajaam 500meetrit keevitab täitsa ilusti 4mm elektroodi. 
Ise pead olema ka ikka tegija ning ega inverter sinu eest tööd ära ei tee, youtube videod paha ei tee kuid tasuks mõne pädeva keevitaja juures näpunäiteid ja kogemusi koguda
Oma koduses maa majapidamises on keevitus oskus hea asi kui ei pea iga pisiasja pärast mööda ilma keevitajat taga ajama
Vasta
#24

nt veetorusi keevitades vaatan õmbluse järgi kas jäi pidama või mitte,vahel traat hakkab tatistama vot siis tuleb küll maha käiata ja uuesti.lisaks nt survemahuti mis vett peab pidama siis lased ju nagu ikka jupi kaupa.jupi lõpetan väikse madala kaatetiga õmblusega ja uut juppi laskma hakates alustan mitte seal kus lõpetasin vaid ca 1 sm eelmise õmluse peal,saan kuumuse üles ja siis liigun edasi.lisaks punktitakse alati tugevama vooluga kui keevitad.
Vasta
#25

(29-11-2017, 00:07 AM)diesel Kirjutas:  naabrimees käis just tthk keevitajate kursustel. euroliidu rahade eest. päris õhtune asi polnud. tunnid algasid vist kella kolmest päeval ja kestis äkki kaheksani. ja vist oli kolm päeva nädalas ja kokku paar kuud. paar õhtut teooria ja seejärel puhas praktika. lõpetuseks eksam ja mingi paber ka.
töötukassa koolitab oma raha eest samuti ja kui ise on soov maksta, siis läeb kursuste valik palju laiemaks.

Tahtsin ka sinna minna aga jäin hiljaks: kohad olid täis.
Siia maani olen täitsa ise õppinud. Pole keegi näpunäiteid jaganud ega muud materjaali uurinud.
Tööjuures saan juba täitsa kenasti hakkama. Ülemus juba lõõbib, et mis kuradi kursustele sa veel minna tahad. Siia maani pole veel ükski keevitus järgi andnud ega detail kokku laskmata jäänud. 

Ma ei tea kas mini kiiks, või kõige paremini jooksevad roostevaba eletroodid Big Grin

Mäletan ka esimesi kordi, ei saanud kuidagi aru kuidas selle elektroodiga toimetada, kogu aeg oli metalli küljes kinni Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#26

kunagi haret metallis salaja keevitasin alul(luba oli punktida),siis hiljem juba põhikeevitajad olid peale palgapäeva audis ja magasid peatäit välja,aga jobude pärast ei saanud ju tootmine seista ja pandigi lukksepp keevitama konteinereid.mõni aeg hiljem tuli igaaastane sertifitseerimine ja keevitajad pidid proovi keevitust tegema ja siis aparaadiga vaadati.joodikud põrusid,aga kahetsen siiani,et ise ei proovinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne