idee - puugaasil keskküte
#61

Puugaas tuleks elumajadest ja eriti eluruumidest ikka nii kaugel hoida kui võimalik. Tegemist on MÜRGISE gaasiga (NB! CO on mürgine, erinevalt metaanist/ propaanist).
Minuteada gaasiohutuse seadus (või misiganes selle seaduse praegune nimi on) otseselt keelab generaatorgaaside (puugaas on generaatorgaas) kasutamist elumajades.
Ehk siis raju oma puud halgudeks või pressi pelletiteks ja põleta niisama Smile
Vasta
#62

Niisama puitu põletades tegelikult põleb samuti puugaas, ainult et halgude vahel mitteoptimaalses põlemiskambris.
Vasta
#63

Nii , tirin vana soiku jäänud teema ekraanile , kas hetke elektrihind sütitab ise ja omale elektrit tootma ?

 Natuke utoopiat ka käivituseks : Kas mõnd väikse töömahuga bensiinimootorit , miks mitte muruniitja oma , oleks võimalik läbitöötanud õliga töötama meelitada ?
 Keegi siin foorumis üritas muruniitja mootorit veega "jooksutada" , vist ei läinud käima , rääkimata sörkimisest , või läks ?
Vasta
#64

Ottomootorit vast mitte, aga diiselmootoris pole suurt vahet, millise õliga seda sööta, kuniks see on nõus pihustist läbi minema. Heitgaasid läbitöötanud õliga on muidgi huvitavad ja ega toitesüsteemgi ilmselt selle üle eriliselt rõõmusta.

Haiseb, aga käib! Vähemalt D-243.
Vasta
#65

Kui ma veel Fordi omanik olin siis , prooviks tankisin diiselmondeo paaki biodiislit , oi kui uimaseks masin jäi ning tossas nagu Ikarus buss sossi mäest üles sõites . Vanemad VW ja MB d sõidavad vana õliga küll , minagi oma Passatiga viimased sõidud sõitsin läbitöötanud mootoriõliga .
Vasta
#66

bensukas ei taha käia jah, maksimum mis on õnnestunud sisse sööta, see on petrool. Sellega oli käivitamine problemaatiline aga töötas normaalselt. Mõne aja järel tuli äkilisema bensiiniga tahm kolvilt maha põletada. 
Diisel sööb kõike, kui toitesüsteem liig moodne pole. Mu kiviaegse konstruktsiooniga hiina trakatsi mootor sai 2 suve vaid Ukrainas toodetud päevalilleõli, mille hind Maxima poes oli alla 1€/l. Ainuke efekt oli pannkoogilõhn külma mootoriga töötades, kuumalt polnud vahet.
Vasta
#67

(22-09-2021, 22:18 PM)edvard Kirjutas:  Nii , tirin vana soiku jäänud teema ekraanile , kas hetke elektrihind sütitab ise ja omale elektrit tootma ?

 Natuke utoopiat ka käivituseks : Kas mõnd väikse töömahuga bensiinimootorit , miks mitte muruniitja oma , oleks võimalik läbitöötanud õliga töötama meelitada ?
 


Siis peab esmalt füüsika alustalasid kõigutama.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#68

[Pilt: 15d2ce62687a7f73a9b140f96e15ca9e.jpg]
Kui plaanida keskküttest, elektrist, koostootmisjaamast jne jne  Ega juhtumisi pildil olevatega sarnast aurukatelt ei leidu? Seal aegunud KB kuulutuses kirjas, et Rootsi sõjaväe aurukatlad.  Mõlgutaks aurumasina mõtet, seal kõige keerulisem on mitte aurumasin ise vaid just boiler.   Edasi automaatne kütuse etteandmine, generaator, elekter, jääkaurust küte jne
Vasta
#69

(22-09-2021, 22:18 PM)edvard Kirjutas:  Keegi siin foorumis üritas muruniitja mootorit veega "jooksutada" , vist ei läinud käima , rääkimata sörkimisest , või läks ?
Kütuseaurudega https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=57129

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#70

(23-09-2021, 10:02 AM)pkmp Kirjutas:   Mõlgutaks aurumasina mõtet, seal kõige keerulisem on mitte aurumasin ise vaid just boiler.
 Kas boileriks vene co balloon ei sobiks?
Vasta
#71

Mõlgutan siin ka mõtteid kuidas saaks lisaks puiduga toa soojaks saamisele ka elektrit.
Auruga teema. 
Ilmselt need rootsi sõjaväe aurugeneraatorid selleks ei sobi, kuna auruturbiin vajab vast ikka kõrgesurve auru.
Aga samas oleks auruteema vist lihtsam kasutada ja käitamine nõuaks vähem tööd-
Puugaasi teema.
Töömahukas. Kuigi mul on olemas nii puiduhakkur kui puidutükeldaja.
Võrku ühendamine:
Selline mõte oleks, kui puugaas käitaks nt 5kw ja 380v generaatorit, mille sagedus on sõltuv mootori pööretest, siis tuleks muundada see alalisvooluks kuni 1000v ja kasutada päikesepaneelide on-grid võrguinverterit.
Nüüd selline küsimus, kas selline trafo töötaks, kui iga faasi vahel on dioodplokk ja sealt saadav alalisvool ühendada jadamisi?
Palju võtab dioodplokk pinget maha? Sest 3x380v oleks ju pisut üle 1000v mis on päikesejaamade pinge.
Vasta
#72

Tere hommikut!
Mina midagi aru ei saanud, tundub tark jutt küll olevat, aga igaks juhuks vastan - ei töötaks! Aga loodan, et mul on veel 2 võimalust vastata? Ja võiks googeldada teemal - kolmefaasiline alaldi...
Vasta
#73

Mesinik peaks natuke algusepoole elektriga tuttavakssaamist alustama, väga tungiv soovitus. 
Tegelikult muidugi võrku ühendamisel isetegevust ei lubata, nagunii pädevust vaja. Seega suurt hirmu pole, et terve küla elektroonika maha põleb revolutsioonilise suhtumise pärast  Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#74

(28-09-2021, 11:25 AM)Marko Kirjutas:  Mesinik peaks natuke algusepoole elektriga tuttavakssaamist alustama, väga tungiv soovitus. 
Tegelikult muidugi võrku ühendamisel isetegevust ei lubata, nagunii pädevust vaja. Seega suurt hirmu pole, et terve küla elektroonika maha põleb revolutsioonilise suhtumise pärast  Smile
Et akusid/patareisid võib jadamisi panna, alalisvoolu trafosid aga mitte?
Vasta
#75

Vaata oma küsimust korraks uuesti!

Kui võtad kolm eraldi trafot, siis tee väljunditega mida iganes. Kolmefaasilise trafo jaoks on vaja kolmefaasilist silda ja õiget keerdude arvu. Samas muudab mitmekordne edasitagasi muundamine ürituse mõttetuks. Üldiselt jääb kehtima soovitus elektrotehnikaga algusest tutvuma hakata.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#76

(28-09-2021, 21:25 PM)Marko Kirjutas:  Vaata oma küsimust korraks uuesti!

Kui võtad kolm eraldi trafot, siis tee väljunditega mida iganes. Kolmefaasilise trafo jaoks on vaja kolmefaasilist silda ja õiget keerdude arvu. Samas muudab mitmekordne edasitagasi muundamine ürituse mõttetuks. Üldiselt jääb kehtima soovitus elektrotehnikaga algusest tutvuma hakata.
Minu mõttes oligi 3 trafot. dioodsild(4 dioodi) F1 ja F2 vahel(380v), teine F2 ja F3 vahel ja kolmas F3 ja F1 vahel, kui muidu ei saa, siis lisadioodid veel nende 3 alaldi vahele.
Vasta
#77

(28-09-2021, 06:59 AM)mesinik Kirjutas:  Mõlgutan siin ka mõtteid kuidas saaks lisaks puiduga toa soojaks saamisele ka elektrit.
Auruga teema. 
Ilmselt need rootsi sõjaväe aurugeneraatorid selleks ei sobi, kuna auruturbiin vajab vast ikka kõrgesurve auru.
Aga samas oleks auruteema vist lihtsam kasutada ja käitamine nõuaks vähem tööd-
Puugaasi teema.
Töömahukas. Kuigi mul on olemas nii puiduhakkur kui puidutükeldaja.
Võrku ühendamine:
Selline mõte oleks, kui puugaas käitaks nt 5kw ja 380v generaatorit, mille sagedus on sõltuv mootori pööretest, siis tuleks muundada see alalisvooluks kuni 1000v ja kasutada päikesepaneelide on-grid võrguinverterit.
Nüüd selline küsimus, kas selline trafo töötaks, kui iga faasi vahel on dioodplokk ja sealt saadav alalisvool ühendada jadamisi?
Palju võtab dioodplokk pinget maha? Sest 3x380v oleks ju pisut üle 1000v mis on päikesejaamade pinge.
Kui tohib mõtleks ka valjusti kaasa ja uuriks tausta.
Saan aru, et on vabalt käes kuiva hakitud puitu ja see eeldus lubaks juba mõelda puugaasi kasutamisele energia tootmiseks.

Generaatoriga on lihtne-mida kõrgem seda kauem käib ühe täitmisega ja mida jämedam seda stabiilsemalt käib.

Küll aga võiks kohe ära unustada idee, et paneme Hiina väikemootoriga generaatori puugaasil podisema ja elu ongi odav.
Mootori stabiilseks tööks on vaja suure silindrimahuga aeglase käiguga mootorit et halvasti põlev gaas muuta mehaaniliseks tööks pikalt ja stabiilselt.

Näiteks miski 4 liitrine ja silindrine mootor, mis oleks võimeline päevast päeva töötama madalatel pööretel, milleks peab ta omama kolvisõrmede õlitust.
Sobiva mootori leiaks seega diislite hulgast ja nüüd on küsimus kas jätta diisel süütekütuseks nagu meil T-40 kunagi oli kui kütusega oli kriis või loobuda diisli pihustitest ning asendada need küünaldega ja võtta surveastet madalamaks et sädemega edukalt süüdata.

Mõlemal on omad eelised ja puudused.
Diisliga süütamise pluss oleks mootori lihtne käivitamine ja generaatori üleskütmine mootori vaakumiga aga puuduseks umbes 0,5 liitrine diisli kulu tunnis.
Sädesüütega oleks eeliseks diisli kulu puudumine aga puuduseks käivitamise raskus ja vajadus generaatori üleskütmisel ventilaatori järele ning süütesüsteemi ehitus, mis pole muidugi keerukas sest tehti vanasti palju traktoreid T-40 bensiiniga käivaks sest akusid ei jagunud ja pikalt ei pidanud töötama laudatraktor.

Elektri tootmiseks aga pole mingit mõtet ajada generaatori pinget üle võrgupinge et vältida muundamiskadusid.
Võib näiteks keevitusgeneraatori ümber mähkida ja pingeregulaatoriga hoida pinget 230 või 400V ja toita sellega sobivat sagedusmuundurit mille tagasiside on võrgu sagedusest võetud või näiteks ankrumähisega mootorist või kasvõi elektrigeneraatorist võtta vahelduvvool mis alaldada ja toita alalisega sagedusmuundurit sobivast kohast ning muu nagu esimene variant.

Kütmiseks sobiks näiteks mootori jahutusvedelik kui mootor töötab ja elektrit toodab või siis massiivne objekt, mida köetakse elektriga nagu näiteks veepaak või betooni valatud sobiva takistusega küttekeha.

Siis võiks mootor käia näiteks ühe generaatoritäie päevas, umbes 5-6 tundi ja toota selle ajaga piisavalt elektrit ja sooja et ära kasutada odav/tasuta käes olev kuiv puitmaterjal.

Sel juhul ei peaks töötavat generaatorit täitma ja gaasi lõppedes seiskub süsteem ise.
Jahtunud generaatorit on lihtne täita ja hooldada ning see kooslus jõuaks paari töötsükliga toota majapidamise kuu elektri mida võib siis võrgust tagasi ka võtta kui ei viitsi süsteemi käivitada.

Aurumasina unustaks kohe ära suure hooldevajaduse tõttu.
Vasta
#78

Mingid valmis masinad ka olemas, https://www.holz-kraft.com/en/news/actua...-kind.html
Aga hind arvatavasti üsna kosmos.
Vasta
#79

Ja iseehitatu tuleb tasuta kätte? Lõpphind töötundide maksumust arvestades tuleb ilmselt samas suurusjärgus.

Isand 2715 näitas toimiva suuna kätte. Kuidas võiks säärases süsteemis toimida mõni pool sajandit vana USA R6 4+ l bensupada? Need on olemuslikult üsna surematud. Vähenõudlikud kütusele ka.

Mitmed valmiskomplektid toimivad stirlingmootoriga tavalisest küttekoldest: https://www.yanmar.com/global/about/tech...127_5.html

Pääseb puugaasitamisestSmile
Vasta
#80

(28-09-2021, 23:53 PM)olli Kirjutas:  Mingid valmis masinad ka olemas, https://www.holz-kraft.com/en/news/actua...-kind.html
Aga hind arvatavasti üsna kosmos.

Tsitaat:Der Preis für die Anlagen beginnt bei 59.000 Euro für eine HKA-10-Anlage von Spanner Re2 und reicht bis zu etwa 300.000 Euro für eine 65-Kilowatt-Anlage in Containerausführung von Holzenergie Wegscheid. Anlagen in der 50-Kilowatt-Klasse liegen zwischen 250.000 und 300.000 Euro.
https://digitalkiosk.forstfachverlag.de/...s/60836680

Tsitaat:Kuidas võiks säärases süsteemis toimida mõni pool sajandit vana USA R6 4+ l bensupada? Need on olemuslikult üsna surematud. Vähenõudlikud kütusele ka.

Selles viidatud valmisseadmes kasutavad saksmannid Lada 1,7l mootorit, vähenõudlikkuse ja karastatud? klapipesade tõttu
Tsitaat:Zum Einsatz komme daher ein 1,7-Liter-Motor von Lada. Die Bedingung bei der Wahl des Motors war, daß er sich durch gehärtete Ventilsitze für den Gasbetrieb eignet.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne