Vene masina näidik
#1
   

Hei !

Mis vene päritolu masina näidikuga tegemist ?
Vasta
#2
M400/401 mingi juubeliversioon?
Vasta
#3
Moskva 800. juubelile pühendatud 1947. aasta erimudel. Aastaid tagasi olen Mellistes tervet armatuuri kohanud.

Siinsamas foorumis on 12 aastat tagasi kirjutatud: "mudel,millel olid natuke teistsugused näidikud(tornid,visnurk,800 let põhjal),kapoti vasakul küljel oli \"moskvits\"kirja asemel vapi moodi märk,istmete ja uste polstrid olid lillelised.Neid tehti 1947a. kevad,suvi,sügis vist ja kui palju ning mis kere numbrist alates tahaks isegi teada.Näidikud ja polstrid viitavad sellele et minu valduses on vähemalt üks selline vrakk. "

Täiskomplekti näidikuid näeb siin: http://www.pobeda-club.ru/threads/jubile...goda.1929/

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4
Päris haruldane näidik. 1947 tehti kokku ainult 1500 autot. Paljudel neist selline näidik oli, pole teada(minul vähemalt mitte). Eestisse arvatavasti juba second hand autona saabund. Kusjuures jäingi mõtlema et mis peale sõda Eestis rahast sai. Kas hakati nullist pihta või vahetati oma kroonid rubladeks? Mosse 400 maksis uuena 9000 rubla. Keskmine kuupalk oli tollal 650 rubla. Ehk siis eriti kooner inimene või mitu inimest kamba peale oleks suutnud selle raha paari aastaga kokku ajada küll.
Vasta
#5
(25-12-2017, 01:23 AM)Taaviw126 Kirjutas: Päris haruldane näidik. 1947 tehti kokku ainult 1500 autot. Paljudel neist selline näidik oli, pole teada(minul vähemalt mitte). Eestisse arvatavasti juba second hand autona saabund. Kusjuures jäingi mõtlema et mis peale sõda Eestis rahast sai. Kas hakati nullist pihta või vahetati oma kroonid rubladeks? Mosse 400 maksis uuena 9000 rubla. Keskmine kuupalk oli tollal 650 rubla. Ehk siis eriti kooner inimene või mitu inimest kamba peale oleks suutnud selle raha paari aastaga kokku ajada küll.

Vastan rahavahetuse küsimusele, kuigi sellest midagi ei tea. Aga see ajendaski vastust otsima, ja teen lühikokkuvõtte kahest allikast, siit ja siit(PDF kujul). 

Pärast sõda (1944) hakkas rubladega kõik nullist pihta. Ehk siis sõjaaegsed idamargad või sõjaeelsed kroonid ei maksnud enam midagi ja neid ei vahetatud (sõjaeelseteks ja -aegseteks) rubladeks. 
Või mis sellestki oleks kasu olnud, kui oleks vahetatud. 
1940 ja 41a isegi vahetati kroone rubladeks, aga mis väärtus siis rublal või rahal üldse oli, Eesti lammutatava ja Venema nõrga majanduse tingimustes ?

1947a lõpul tehti NSVLis ja ENSVs rahareform, kus 1uus rubla = 10 vana rubla, ehk  rubla kaotas väärust 10x. Hoiuarvetega läks paremini, need vahetati 1:1 (kuni 3000rbl ulatuses, edasi kurss vähenes). Riigilaenudest kustutati 2/3 ehk laenuandja jaoks jäi alles 1/3 endisest väärtusest.

Aga üldine probleem tollal oli rohkem selles, et maainimestele palka ei makstud, kuid linnainimesele olid kaubad raha eest tohutu kallid. Toiduaineid ja tarbekaupu sai poest peamiselt kaartide eest, piiratud kogustes. Raha käibis pigem mustal turul ja sealse raha väljatõrjumiseks reform suuresti plaanitud oligi. Näitena võib tuua, et turul maksis päts leiba enne reformi 200 rubla. Kui palk oli 650, siis võib umbes arvata, mida see palk tegelikutl väärt oli. 

Kuigi seda pole ülaltoodud allikates otseselt öeldud, kas absoluutarvuliselt jäid pärast reformi palganumbrid samaks, siis selline mulje ikkagi jääb. Ehk refom oligi suunatud ringluses oleva spekulatiivse raha ja riigivõla vähendamisele.
Riik täitis oma eesmärgi, aga inimeste elu ei paranenud veel pikka aega. Kuna samal ajal kaotati ka kaardisüsteem, pidi kõike hakkama ostma raha eest. Aga kuna toodang hüppeliselt ei kasvanud, siis tegelikkuses tähendas see, et raha väärtus ikkagi vähenes.

Teemasse ka: kenad kellad olid ja on  Smile
Vasta
#6
Tänud asjalike vastuste eest. 


Proovin nüüd täpsustada ,kuidas on selline kell minuni jõudnud. Uurin ajalugu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne