Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.
(13-01-2018, 19:11 PM)Kivipurustaja Kirjutas: ...
kas või sügisene Rakvere LK teema.Aga tegelikult ei juhtunudki väga midagi,ninamehed said kinga,ülejäänutega väike lehmakauplemine ja töö käib edasi.

Teab keegi, kas ajakirjandusest läbi jooksnud lahja tonn kätte normtundide eest on tegelik palk või raamtupidamise trikk?

Iseenesest oli huvitav, et riiklik lepitaja minema saadeti. Säärased asjad juhtuvad kahel juhul:
A: lepitaja makstakse kinni (võimalik, kuigi väheusutav);
B: tülil puudub sisuline põhjus peale jonni (ajakirjandusest loetu põhjal tõenäoline).

Kokkuleppe üksikasju me ju ei tea, aga väidetavalt vaadatakse palkasid kontsernis üle. Kuna tegu on üle aastate ühe tõsisema vastasseisuga, siis mind küll huvitab lõppmäng. Kas ettevõte peab oma sõna ja kui palju siis tegelikud töötegijad juurde saavad. Selle järgi saab siis oma poekorvi sisu kohendada...

Teisest küljest tekib mul kõnealuse töö ruumis viibinuna küsimus, kui põhjendatud on kodanike nõue olukorras, kus tööruum on soe, töö on vahetustega ja ületunde esineb harva, tööriided ja vahendid on ettevõtte poolt ja mitte halvad. Jah, töö ei ole just kõige õilsam, aga no kuulge - kuniks me liha süüa tahame, peab keegi seda tööd tegema.

Ma saan aru, et kisa oleks tõstnud konditustajad, kelle töö kvaliteedist sõltub firma kasum ja kes samuti Eesti keskmist ei teeni, aga et tapamaja kisa tõstis, on huvitav... Rolleyes

Muide, kui keegi tahab teenida üle tuhande euro kätte ja saada prii korterit, siis suuremad põllumajandusühistud otsivad platsioperaatoreid lüpsiplatsidele. Töö vahetustega, soojas ruumis, füüsiliselt raske ei ole. Ei leia, lähevad robotitele üle.
Vasta
(13-01-2018, 21:01 PM)v6sa Kirjutas: Teisest küljest tekib mul kõnealuse töö ruumis viibinuna küsimus, kui põhjendatud on kodanike nõue olukorras, kus tööruum on soe, töö on vahetustega ja ületunde esineb harva, tööriided ja vahendid on ettevõtte poolt ja mitte halvad.


Loomulikult põhjendatud kui alates eurode kasutuselevõtust pole palk tõusnud, euro ju üldiselt tõstis hindasid korralikult (ok, ametlikult öeldi, et euro tulek hinda ei tõsta, ju siis krooni minek tõstis Rolleyes  ).
Vasta
Mina olen ka lihttööline - Tööle saamise lugu oli selline: Tahtsin suurest lollimängimisest autojuhina puhata. Autojuhi kohapeal oli palganumber mis kätte tuli täiesti ok. aga kui hakkasin töötunde kokku lööma, siis tuli ikka mingisugune 3,5€ tunnipalgaks. Lisaks veel suuremad kulud kabiinis elamisele ja sellele et kodust(loe perest) eemal olin ja kõik see, mida varem ise tegin tuli sisse osta(muru niitmine, lihtsamad elamise hooldustööd). Kui ikka esmaspäeva hommikul lähed kella 6-st välja ja reede õhtul lõpetad kella 19 ajal kodus, siis mis elu see on..... Ehtne kalevipoeg. Rügad nagu lollakas et näiliselt suurt palganumbrit teenida...

Tulin ära ja jäin koduseks. Natuke lisa tul koduse autoremondiga, aga üldiselt elasin naise kulul(kõik arved maksin mina, aga kõik muu maksis kaasa). Ühel hetkel õemees pakkus, et tahad mõned päevad kuus lisaraha teenida. Tööd on tal nii palju, et abilist aeg-ajalt vaja.....

umbes 6 kuud käisin selliselt tööd tegemas. Siis helistas mulle õemehe ülemus ise ja küsis, et kas ma olen huvitatud otse tööle tulemisest. Raha tuli ennegi ametlikult, aga lihtsalt läbi alltöövõtja... Küsis ka rahanumbri, millega olen huvitatud. 

Andsin miinimumi, millega veel olen nõus käima ja andsin ka numbri millega olen väga rahul. Ja lepingut tehes vormistati üllatuslikult tunnipalk veel € võrra kõrgemaks kui minu väga rahul olemise number....

KRDI hea on ikka käia tööl kohas kus hinnatakse sinu panust ettevõttesse oluliselt. Mõned päevad tagasi käisin just ülemusega kokkusaamisel(tema algatusel). Kuna mul on perelisa tulemas ja ta kuulis sellest minu õemehe käest ennem, siis ta juba eeldas, et mul on midagi rahalise poole pealt muutunud....

Ühesõnaga märtsist tuleb lisaks ettevõtte auto tööle - koju(200km päev) ja ka  ---kõik kaetud---  kütusekaart......
Märtsini käin kodust kontorisse enda auto ja kütusega.

Ja suguluse teemaga on siin ainult nii palju pistmist, et ma töötan õemehega samas ettevõttes....

Tööülesanneteks on mul sisuliselt Swedi sularahaautomaatide paigaldus ja vahetus, vähemal määral taaraautomaatide hooldus ja remont......

Palka kõva häälega ei hakka siin ette ütlema, aga 14 normaalse pikkusega päevaga saab eesti keskmise brutopalga netos kätte. Seega ma lihttöölisena hetkel nagu ei kurda.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
Ega nendelt kes reaalselt midagi teha suudavad või oskavad vajadusel kohaneda ei kuulegi seda kui paha on olla töötaja.
Vasta
(13-01-2018, 22:23 PM)veix__ Kirjutas: Loomulikult põhjendatud kui alates eurode kasutuselevõtust pole palk tõusnud,
...

Kui kindel see nüüd on?

Ajakirjandusest käis läbi väide, et viimane korrigeerimine HKScanis oli 2015.
Vasta
korrigeerimine ei pea ju tõstmist tähendama.
Vasta
Võibolla kellelgi korrigeeriti, aga streikijad nagu mainisid, et euro tulekust saadik pole palk tõusnud.
Vasta
(13-01-2018, 22:56 PM)cesium Kirjutas: Ega nendelt kes reaalselt midagi teha suudavad või oskavad vajadusel kohaneda ei kuulegi seda kui paha on olla töötaja.

Mina leian kah nii et kes midagi ikka hästi teha oskab elab lahedalt ära igas maamuna punktis,
siin kah nendeks nutjateks ikka sellised kellele üks töö liiga raske ,teist ei oska ja kolmas
liiga kaugel käia jne..Siin muidugi on riik selle situatsiooni ise tekitand selle abirahade paremale
ja vasakule tuulde viskamisega..Paneks need abiraha kraanid kinni leiaks 90%homme omale
töökoha,ülejäänd aga on juba lootusetult rongist maha jäänd..
Mina isiklikult ei kujuta ette seda kodus nelja seina vahel molutamist ja Aldi plastik pudelis
ölle lakkumist..Sellest sots rahast ei jätku isegi normaalses klaas pudelis ölle jaoks Big Grin
Aga kuidagi nad elavad ja ise kiidavad veel kah....
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
nustu826
Pank ja raha. Ei kõla just lihttöölise moodi?
Vasta
Mulle jääb mulje et arvatakse et  mööda ilma on laiali need kes hakkama ei saanud Eestis. Võibolla need tüübid kes talinki nuumavad.  Ma lihtsalt raiskasin liiga palju oma aega autos(kaitseingel andis korralikult märku väsimusest)
Vasta
(13-01-2018, 21:01 PM)v6sa Kirjutas: Muide, kui keegi tahab teenida üle tuhande euro kätte ja saada prii korterit, siis suuremad põllumajandusühistud otsivad platsioperaatoreid lüpsiplatsidele. Töö vahetustega, soojas ruumis, füüsiliselt raske ei ole. Ei leia, lähevad robotitele üle.

See on viisakalt kena pakkumine Eesti tingimustes, aga tean konkreetset juhust, kus tööletahtja maatüdruk lükati ukselt tagasi tänu kahele lapsele (lapsehoid toimib tegelikult suurepäraselt ja isegi siis kui kumbki juntsudest peaks haigeks jääma, on põetaja 100% olemas) ja ülla-ülla...
... faktile, et tulevasel lüpsimeistril on kõrgharidus (!). Ma ei tea, mis kuradima näitaja see tol hetkel tööandja jaoks oli, aga nii oli ja kaup katki jäigi Big Grin. Mingi komplekside käes vaevlev tööandja vist. Selline mulje jäi küll.

Keegi siin eespool mainis fakti, et tal on hea tööandja, kes muretseb ka tööriided.
Head inimesed, see on tööandja kohustus, et temale leiba teenivad orjad oleksid ilmastiku mõjude eest kaitstud ja igal vajalikul sekundil terve ja tugevana rivis nagu ii peal täpp! Eestis hindavad vaid vähesed härrad seda nüanssi. See on ka üks põhjustest, miks on tööturu pakkumistel just selline olukord nagu on. Tööd on justkui palju ja kohti on palju, aga tingimused nii nõukaaegsed, et kindad-joped-kombed-mütsid-prillid-ja muud kaitsevahendid osta kõik oma raha eest. Ei, nõuka ajal kirjutati ka kõik laost välja, kui betoonitsehhi päält keska lõppu tööle sai mindud. Ma ei teagi, mis mentaliteet see säärane on. Teadmatus või sihilik koonerdamine.
Vasta
(14-01-2018, 01:44 AM)Janka Kirjutas: ... faktile, et tulevasel lüpsimeistril on kõrgharidus (!).

Ja sellega ainult suurendatakse seda % statistikas, et kui suur osa töötajatest on oma töökoha jaoks üleharitud ehk mõttetult kõrge haridusega ja ei saa selle töö juures oma haridust reaalselt eriti rakendada. Mõned aastad tagasi oli üleharitud töötajaid 4x rohkem kui alaharituid, iga u. 9. töötaja oli üleharitud. Rolleyes
Vasta
No kõik ei mahu ju marjamaale.
Konkreetne eriala on tol tüdrukul seotud veekogude rakubioloogiaga. Blin, ma ei teagi, kuhu Eestis sellise ameti peale töökoha leiaks, rääkimata seejuures inimväärsest palgast, millega võiks kaasaegne inimene rahule jääda  Big Grin. Võrtsu limnoloogiakeskus vbl., aga seal on ju vanad perssed puha omadest toolidest kümne küünega kinni hoidmas - peaasi, et töökohta ei kaotaks! - eestlased  Big Grin .
Vasta
Tööpakkumine Harjumaal:
  • sooritama tööle vormistamise ajal positiivselt (saama vähemalt 160 punkti)
    füüsilise testi - 3,2 km jooks (alternatiivid ujumine
    (500 m), rattasõit (20 km), suusatamine (10 km)) ning kätekõverduste ja kõhulihaste
    harjutus aja peale.
  • läbima valvuri erialakursuse pikkusega kuni 2 nädalat + lõputesti sooritamine.
  • taotlema perearstilt ning esitama tööandjale „Soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõend“-i. Tervisetõendi saamisega seotud arstivisiidi tasusid tööandja ei hüvita.
  • Omab vähemalt keskharidust
....
makstav töötasu on 3,49 eur/h.
Rolleyes
Vasta
(14-01-2018, 01:44 AM)Janka Kirjutas:
(13-01-2018, 21:01 PM)v6sa Kirjutas: Muide, kui keegi tahab teenida üle tuhande euro kätte ja saada prii korterit, siis suuremad põllumajandusühistud otsivad platsioperaatoreid lüpsiplatsidele. Töö vahetustega, soojas ruumis, füüsiliselt raske ei ole. Ei leia, lähevad robotitele üle.

See on viisakalt kena pakkumine Eesti tingimustes, aga tean konkreetset juhust, kus tööletahtja maatüdruk lükati ukselt tagasi tänu kahele lapsele (lapsehoid toimib tegelikult suurepäraselt ja isegi siis kui kumbki juntsudest peaks haigeks jääma, on põetaja 100% olemas) ja ülla-ülla...
... faktile, et tulevasel lüpsimeistril on kõrgharidus (!). Ma ei tea, mis kuradima näitaja see tol hetkel tööandja jaoks oli, aga nii oli ja kaup katki jäigi Big Grin. Mingi komplekside käes vaevlev tööandja vist. Selline mulje jäi küll.

Keegi siin eespool mainis fakti, et tal on hea tööandja, kes muretseb ka tööriided.
Head inimesed, see on tööandja kohustus, et temale leiba teenivad orjad oleksid ilmastiku mõjude eest kaitstud ja igal vajalikul sekundil terve ja tugevana rivis nagu ii peal täpp! Eestis hindavad vaid vähesed härrad seda nüanssi. See on ka üks põhjustest, miks on tööturu pakkumistel just selline olukord nagu on. Tööd on justkui palju ja kohti on palju, aga tingimused nii nõukaaegsed, et kindad-joped-kombed-mütsid-prillid-ja muud kaitsevahendid osta kõik oma raha eest. Ei, nõuka ajal kirjutati ka kõik laost välja, kui betoonitsehhi päält keska lõppu tööle sai mindud. Ma ei teagi, mis mentaliteet see säärane on. Teadmatus või sihilik koonerdamine.

Mäletan veel kuidas vene ajal läksin metsamajanisse praktikale kolmeks kuuks,peale vormistamist oli esimene käik
lattu kust anti täis varustus.See polnud riigile kasulik kui sa haige olid vöi ilma varustuseta mingi töö önnetuse pärast viga
said sest pärast käis riigi kuludega ka sinu lappimine ju.. Tänapäeval asi veidi teisiti tervishoiust on tehtud üks
suuremaid äärilisi ettevötmiseid,kuisa oled haige on see kasulik nii haigekassale,ravimi firmadele ja arstidele kes
möningatel juhtudel inimest 10 ja enam aastat sihilikult valesti ravivad et ikka vöimalikult rohkem rikastuda ...
Alles hiljaaegu oli pikk saade Saksa telekas mehest keda kahekasa aastat valesti sihilikult raviti.löpuks suures meeleheites
Vietnamis puhkusel käies otsustas mees mingi kohaliku külakolka arsti poole pöörduda ja näe imet kolme nädalaga terve....
Ega meil siin kah väiksemates firmades ei anta töö riideid ega muud...See on köik sihilik koonerdamine Sad
Tegelikult olen möelnud selle peale mis teeb see kooner Paks valge kapitalist oma raha pakkidega peale oma surma
kas vötab hauda kaasa äkki Big Grin
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
Mälu on huvitav asi. Loomulikult olid vanasti rohud rohelisemad ja päike paistis kogu aeg, aga rääkida veneaegsetest tööriietest, mis kaitsesid ilmastiku ja ohtude eest, olid mugavad ja mõnusad kanda ja nii edasi, kvalifitseerub rohkem peene inglise huumori valdkonda : )
Kui härradele praktika ajaks või elluastumisel uus komplekt presentaluspesu eraldati, ega see tähenda, et kõigile siis niimoodi ja koguaeg. Üleüldise defitsiidi tingimustes vaevalt, et millegagi priisata oli. Laopidaja oli küll kunn, kuid kaup tuli nagu juhtus. Teinekord tuli tuhat paari vasaku käe presentlabakuid, kõige suurema numbri omad mida üldse valmistati, kuigi tellitud oli veel kõike muud. Eks sa siis katsu olla. Jah, võis juhtuda, et Leninlikuks Laupäevakuks eraldati uued pealisriided, et punanurga jaoks pildi tegemiseks vähe viisakamad välja näha, aga muidu oli nagu oli. Enamus kombineeris midagi iseoma tarkusega sellele kõigele juurde, et üldse kuidagi töötada saaks.

Minu tähelepanekud tööandja poolt eraldatavate riietega on pigem negatiivsed. Võetakse, mis odavam on ja mugavusest on asi kaugel. Seega, olen selle asja pea alati oma kanda võtnud. Õnneks pole nüüd aastaid suuremates kollektiivides osalenud ja seega veidi omanäolisem välimus ei ole üldpilti rikkuda suutnud.
Vasta
Keegi vist eespool juba ütles,et Eestis töölkäimiseks peab omal raha olema.Ma ei saa küll kiidelda omatud töökohtade rohkusega aga need mõned firmad kus tööl olen olnud on ikkagi lõpuks müts silmile üritatud tõmmata.Varustuse ja tööriistade puudumise üle
kobiseda ei saa küll aga töökohustuste üle. Kui saadakse aru,et oled ühte või teist asja võimeline tegema mis otseselt ei
kuulu töökohustuste hulka milles kokku lepitud siis see muutub iseenesest mõistetavaks,et peabki neid asju tegema.
Ühesõnaga sujuvalt tuleb kohustusi juurde ja kui palka juurde lähed küsima siis vaadatakse nagu lolli,et mida sa õige mõtled.
Ülemuste suhtumine selline,et see juba isegi suur asi,et meil töötad ja kui ei meeldi siis sinu koha peale mitu tahtjat ukse taga jne.Teiste firmade kohta ei saa kaasa rääkida,ilmselt mul pole lihtsalt vedanud. Küll aga tekitas see minus arusaama,et kõiki
kaarte ei tohi panna töökohale.Peab olema ka mingi oma väike biznis.
Täna olen riigi palgal ja väga rahul.Üle küll ei kullata aga see-eest on kõik korrektne.Väike oma tegemine annab ka teatava kindlustunde,et kui midagi peaks metsapoole minema siis nälg ei ähvarda.
Vasta
Eestis. Inimesed ei tea oma õigusi. Inimesed ei julge oma õigusi nõuda. 
Norras. Minule öeldi, Scania services, tööriiete ja jalanõude poes jne. ütled firma nime ja küsid mida vajad. Isegi allkirja ei pea andma. Action aetakse välja, kui midagi ära laguneb. Pidur jäi peale, akud vahetati uute vastu, täiskomplektne Webasto pandi Rootsis peale, uued rehvid autole jne. Pole veel keegi minu käest allkirja küsinud.
Vasta
(13-01-2018, 19:11 PM)Kivipurustaja Kirjutas: Omalt poolt veel lisada,et paljud ettevõtted välismaalaste käes sh.ka pangad.Miljonite kaupa voolab raha riigist välja.
Teisest küljest kui siin palgatase tõuseks Lääne-Euroopa tasemele siis välisettevõtja lõikab oma seadmed põranda küljest
lahti ja kolib kuskile Aasiasse.Hordide kaupa töötuid siis.Surnud ring.
Oota, ma es saa aru, mis siin valesti on? See on probleemiks, et palgad tõusevad või? Või see, et raha ei voola enam selle välisettevõtja taskusse, kes tahab odava tööjõu kukil ratsutada?

Ma kohati ei saa aru sellest kaeblemisest, et lolli töö eest makstakse vähe palka. Mille kuradi pärast peaks hommikust õhtuni sama liigutust tegevale robot-inimesele maksma sama palju palka kui automaatikule, kooliõpetajale või juristile, kes kõik peavad tööl pead kasutama? Kohati tundub, et on päris keeruline aru saada ka sellest, et kõik ei saa saada vähemalt keskmist palka.

Rahaline järg paraneb ainult siis, kui sisse tuleb likviidset rahalist väärtust rohkem kui välja läheb. See kehtib nii üksikisiku, perekonna kui ka riigi tasandil. Riigis on meid vähe, mingi 1,3 milli ehk jämedalt võttes tuhat korda vähem kui hiinlasi ning tuhat korda vähem kui indialasi. Kui nüüd seda suhet alla skaleerida, siis kas keegi tahaks minna FIEna tuhande töötajaga ettevõttega samas valdkonnas samade meetoditega konkureerima? See on võimalik ainult siis, kui leitakse selle tuhande töötajaga ettevõtte kliendile mingi nišikaup, mida suur ei ole võimeline keerulisuse tõttu normaalse tähtajaga pakkuma. Teisisõnu öeldes, äriplaani kandvaks ideeks ei saa olla mitte kunagi see, et "teeme sama asja nagu teised, aga n protsenti odavamalt", selline jama ongi ette nähtud virelema. Ja teiselt poolt tulenevalt sellest, et meid nii vähe on, ei saa me mitte kunagi "õndsaks" sellega, et müüme palju asju odavalt, vaid peame müüma vähe asju kallilt.

"Lihttööline" nustu826 on kena õpikunäide. Oleks meil päriselt ka kõik lihttöölised mehhatrooniku, automaatiku või ekvivalentsete oskustega ning oleks võimelised uusi asju omandama, siis oleks elu päris ilus. Paraku on nii, et harjade valmistamise ja harjade valmistamise masina valmistamise ütlus peab siiamaani paika.
Vasta
(14-01-2018, 14:14 PM)41Degree Kirjutas:
(13-01-2018, 19:11 PM)Kivipurustaja Kirjutas: Omalt poolt veel lisada,et paljud ettevõtted välismaalaste käes sh.ka pangad.Miljonite kaupa voolab raha riigist välja.
Teisest küljest kui siin palgatase tõuseks Lääne-Euroopa tasemele siis välisettevõtja lõikab oma seadmed põranda küljest
lahti ja kolib kuskile Aasiasse.Hordide kaupa töötuid siis.Surnud ring.
Oota, ma es saa aru, mis siin valesti on? See on probleemiks, et palgad tõusevad või? Või see, et raha ei voola enam selle välisettevõtja taskusse, kes tahab odava tööjõu kukil ratsutada?.....
Ma ei tahagi öelda mis valesti või õigesti.Tahan öelda,et palk ei saa kasvada lõputult.Tootmine liigub sinna kus on see odavam.
Muidugi on ka teisi olulisi tegureid aga peamine on siiski raha.Seda nii ettevõtjale kui ka töötajale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: ronny25, vwt2, 1 külali(st)ne