Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.

(14-01-2018, 14:16 PM)Kivipurustaja Kirjutas:  Ma ei tahagi öelda mis valesti või õigesti.Tahan öelda,et palk ei saa kasvada lõputult.Tootmine liigub sinna kus on see odavam.
Muidugi on ka teisi olulisi tegureid aga peamine on siiski raha.Seda nii ettevõtjale kui ka töötajale.
Tootmine liigub sinna, kus on odavam küll, aga seda väidet ja lõpmatu palgakasvu võimatust ühte lõiku panna on ekslik. Palk ei ole tööandja ainuke kulu, sellele lisandub toormaterjali soetamiskulu, kauba transpordikulu, maksukulu, praagilappimiskulu jne. Seetõttu oleks õige öelda, et odava tööjõuga maadesse liigub selline tootmine, milles on otsetöökomponent nii suur, et muude asjade osas järgi andmine üldpilti ei muuda. Seda nimetataksegi lihttööks, allhanketööks, rumalaks tööks.
Vasta

(14-01-2018, 14:53 PM)taavi Kirjutas:  
(14-01-2018, 12:42 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Eestis. Inimesed ei tea oma õigusi. Inimesed ei julge oma õigusi nõuda. 
Norras. Minule öeldi, Scania services, tööriiete ja jalanõude poes jne. ütled firma nime ja küsid mida vajad. Isegi allkirja ei pea andma. Action aetakse välja, kui midagi ära laguneb. Pidur jäi peale, akud vahetati uute vastu, täiskomplektne Webasto pandi Rootsis peale, uued rehvid autole jne. Pole veel keegi minu käest allkirja küsinud.
kas allkiri on katk, et seda ei julgeta kirjutada? Normaalsed ettevõtted, ka sellised odavtööjõul tootmisettevõtted, pakuvad ka iga purunenud asja vastu kohe uue, kaasaarvatud normaalse töö ja kaitseriietuse. See, kui mõni OÜ pets&pojad seda ei paku, on selle ettevõtte viga ja sellistest normaalne mees liigub paremasse ettevõttesse või on ise asjalik ja teeb ise parema firma. Suurfirmad ma julgen uskuda pakuvad kõik ikka elementaarseid asju. Enamasti küll allkirja eest, sest muidu nõuka mentaliteediga "ärimehed" varastavad firma tühjaks.

Norras. Mina ei julge allkirja anda?! Palju asju tehakse suusõnaliste kokkulepete alusel. Minult kui teenuse tarbijalt, kauba saajalt ei küsita allkirja.
Vasta

(14-01-2018, 15:11 PM)41Degree Kirjutas:  
(14-01-2018, 14:16 PM)Kivipurustaja Kirjutas:  Ma ei tahagi öelda mis valesti või õigesti.Tahan öelda,et palk ei saa kasvada lõputult.Tootmine liigub sinna kus on see odavam.
Muidugi on ka teisi olulisi tegureid aga peamine on siiski raha.Seda nii ettevõtjale kui ka töötajale.
Tootmine liigub sinna, kus on odavam küll, aga seda väidet ja lõpmatu palgakasvu võimatust ühte lõiku panna on ekslik. Palk ei ole tööandja ainuke kulu, sellele lisandub toormaterjali soetamiskulu, kauba transpordikulu, maksukulu, praagilappimiskulu jne. Seetõttu oleks õige öelda, et odava tööjõuga maadesse liigub selline tootmine, milles on otsetöökomponent nii suur, et muude asjade osas järgi andmine üldpilti ei muuda. Seda nimetataksegi lihttööks, allhanketööks, rumalaks tööks.

Paraku ON palgakulu ettevõtjale kõige suurem kulu. Kui 41Degree teab teisiti, siis paluks näidet sellise ettevõtte kohta, kus mingid muud kulud ületavad tööjõule tehtavaid kulutusi ja palun tuua välja ka selles ettevõttes töötava inimese palga number.
Kui firma omanik näeb, et kulud-tulud ei ole enam tema jaoks tasakaalus, siis liigagi sageli hakatakse kärpima sellest tulbast, mis on kulutabelis kõige kõrgem (kulutused tööjõule ehk netopalk + tööjõu maksud riigile + muud hüved...) ja see on kõneall olev probleem. Eriti Eestis, mida kasutatakse välisinvestori poolt ära kui odavat tööjõudu omavat maad.
HKScan, Elcoteq, Deluxe, Ikea.... - kas tahab 41Degree öelda, et nende ettevõtete emamaal makstakse töölistele (lihttöölistele!) samasugust palganumbrit nagu Eestiski? Kas tahab 41Degree öelda, et eesti tööline toodab sitemini ja vähem kui emamaades asuvad töölised? Või on toorme Eestisse sõidutamine kallim, kui Soome-Rootsi? Mõnes ettevõttes hangitakse toore lausa siitsamast, Eestist! 
Või ehitusettevõtted... YIT ei maksa ju Tallinnas või Tartus tellingutel turnivatele sellidele sama rahanumbrit, mis Helsinkis või mujal Soomes. On hr. 41Degree üleüldse näinud, kuidas ja millistes mahtudes toimub tootmine mujal, väljaspool Eestit? Et kuidas üldse on seal lood tööprotsessiga ehk kui palju päevast kulutavad töölised igasugustele pausidele ja niisama lobisemistele ning milline on seejuures töö tempo ja intensiivsus võrreldes Eestis tehtavaga?
Sellepärast inimesed Eestist jehhat panevadki, et siin koheldakse meid nagu untermenschi. Sisened täpselt sama firma kontorisse Helsinkis või Stockholmis ja seal on täiesti uued jutud, uus maailm.
Vasta

Madala lisaväärtusega koostetööd tegevale ettevõttele kohe kindlasti on personalikulu (palk+maksud) suurim eelarverida. Nutikat asja tegeval ettevõttel mitte.

Mis puudutab "ülekvalifitseeritud" lüpsjat, siis jälle: idioodist farmer väärib nimelist esiletõstmist. Tõenäoliselt on tal senimaani lüpsjast puudust, kui ta üleüldse enam farmerdab...

Teine asi on kõrgharitud noored, kel tegelikku töökogemust pole päevagi. Põhikool-->gümnaasium-->ülikooli baka-->ülikooli magister ja siis äkki peab midagi tegelikult tegema hakkama. Kohutav.

Mõlemad äärmused on küll kaunikesti sõnakad ja sõjakad, kuid kumbki elu edasi ei vii. Liignõudlik farmer on ilmselt juba lõpetanud tootmise, kuna kahe aasta tagune piimahinna langetamine (ja mitte langemine!) tegi päris karmi harvendust. Järelejäänud on sitkemast puust.

Lapsemeelsetele üliharitutele teeb elu kiirkoolituse kohe, kui vanemad kodunt välja viskavad. Mida peaks tegelikult rohkem praktiseerima, eriti emmed. Ei ole midagi haletsusväärsemat, kui emaga elav neljakümneviiene oma eluta mees...

Aga nagu juba korduvalt öeldud, kõrvalt on lihtne targutada, katsu ise hakkama saada. No meie pere on seni saanud. Ja kavatseme seda ka jätkata. Ilma välismaale majanduspakku jooksmata.

Tööriietesse puutuva ja töölistesse suhtumise osas olen küll nõus - siin on enamusel Eesti tööandjatel üksjagu arenguruumi. Võib ju õigustuseks öelda, et kuna tööjüud on voolav, siis on tööriiete kulu asjatu väljaminek, aga teisipid: kui palk on madal igal pool, siis peaks vähemalt tööriided olema priimad. Nende eest ei tule ju maksta riigimakse rohkem, kui käibedeklari miinuse jagu. Samas võib väike viisakas žest olla head töötajat paigal hoidvaks stiimuliks.

Vähesed ettevõtjad (ja riigiasutuste juhid) taipavad, et tegelikult tuleb nende sissetulek lihtsa töötaja kätest (ja vahel ka ajust). Aga seda tugevamad need ettevõtted on, kus juht ei pea töötegijaid mitte kontrollima, vaid suunama.
Vasta

Kõik ei saa saada keskmist palka, aga palkade erinevused saavad olla väiksemad. Näiteks (2016 numbrite põhjal) kui Soomes müüjal 2433 eur ja tippjuhil 6506 eur, siis vahe on 2,6 korda. Meil aga: https://majandus24.postimees.ee/4087705/...rda-rohkem
Vasta

(14-01-2018, 17:05 PM)Janka Kirjutas:  [Mitu küsimust 41Degree'le]
Jutt on loetud ning küsimused saavad vastatud, aga hetkel pole seda pooltteist tundi võtta, et küsimustele sisukas jutt vastu trükkida. Palun kannatust Smile
Vasta

Kas ei tundu vähe imelik ,et Eesti mees kirub nn.Kalevipoja eluolu ,samas Kalevipoeg püüab õigustada enda nn.missiooni.Oma pere heaolu pärast tegutsevad omaarust ehk mõlemad pooled.Valiku ja võimalustevalik on kõigil. RolleyesJa kuidas toimivad erinevate naabrite maksu _ja muud seadused ,teavad asjaosalised ehk paremini ,kui .......Smile
Vasta

(15-01-2018, 01:32 AM)linnuke Kirjutas:  Eesti mees kirub ehk paremini ,kui .......Smile

Ei ole need igast teised mehed teistsugused,kõik kiruvad ja on kadedad...naaber kaebab naabri...pole nood kalevipojad kuskilmaal au kodanikud Big Grin
Vasta

(15-01-2018, 03:09 AM)Veskioja Kirjutas:  
(15-01-2018, 01:32 AM)linnuke Kirjutas:  Eesti mees kirub ehk paremini ,kui .......Smile

Ei ole need igast teised mehed teistsugused,kõik kiruvad ja on kadedad...naaber kaebab naabri...pole nood kalevipojad kuskilmaal au kodanikud  Big Grin

Ei ole ju minu jutus sellest lauset(kui asja mõtet ei muudaks ,poleks maininud) Hakkab SL ÕL kirjatsurade kanti asi minema.Smile
Vasta

Sujuvalt on üle mindud kalevipoja teemast ettevõtlusele ja paistab, et seal võtavad nüüd vist juba sõna ka need, kes ise vahetult asjaga kokku puutunud pole.
 Tööriietest.
 Põhimõtteliselt on kolm valikut:
 a)Kas firmaomanik(ud) lepivad töötajatega kokku, et firma annab kogu riietuse
 b)Lepitakse kokku, et töötaja ise ostab kogu riietuse
 c)Lepitakse kokku, et töötaja ostab riietuse ja see kompenseeritakse talle.
 Millegi kokkuleppimisel on eelduseks, et ka töövõtja oskaks alguses oma nõudmisi esitada, vajadusel kas või paberile panna. Pole mõtet hiljem kuskil foorumis ruiata, et tööandja ei osta...
 Jutt sellest, et küll see välismaa tööandja on hea ja meie oma tõbras, on ka selline pehmelt öeldes pool kommunisti jutt. Tõpraid on igal pool. Selge see, et skandinaavia sotsialismis on töölisel väga suured õigused ja seetõttu on siit minejal tihti suu ammuli- et oi näe, mihuke hoolivus. See hoolivus on riigi poolt ette kirjutatud, nagu ka kõik muud hoolivused- lumesajus tingimata ehitusel prille kanda, nädalavahetusel relakaga mitte lõigata jne.
 Edasi see palga jutt. Et skandinaavia tööandja justkui raatsiks maksta, meie oma mitte. Uskuge, tööandja tahab maksta alati nii vähe kui võimalik ja töötaja saada nii palju kui võimalik. Numbri paneb paika kokkulepe. Number ei saagi ju olla ühesugune sama töö eest kui võrrelda kas või riikide skp-sid. Siis võiks ju puhtalt solidaarsusest ja maailmarahu huvides töötada meiegi põllul, no ütleme,ugandalase palga eest.
 Numbri paneb üldiselt paika riigi arengutase, maksud, töö iseloom, töötaja kvalifikatsioon, nõudlus ja igasugu muud faktorid. See puudutab muidugi ettevõtlust.
  Omaette kõrgem klass ja rass on riigi ja omavalitsuse ametnikud, kus need reeglid ei pruugi kehtida ja ei kehtigi. Sinna võib ametisse saada suhteliselt juhuslike kriteeriumite läbi, kas või metoo programmi raames näiteks.
Vasta

Eesti tööandja käib näitustel, võistlustel oma ilusat, kulinaid täis riputatud, lakutud suksut näitamas. Samas autojuhtidel, kes tegelikult tööd teevad, ei lubata reisis klaasipesuainet ja kojamehi osta Sad Tassid kuu kahe klaasipesuvee kaasa? Skandinaavia töö.
Vasta

(15-01-2018, 01:32 AM)linnuke Kirjutas:  Kas ei tundu vähe imelik ,et Eesti mees kirub nn.Kalevipoja eluolu ,samas Kalevipoeg püüab õigustada enda nn.missiooni.Oma pere heaolu pärast tegutsevad omaarust ehk mõlemad pooled.Valiku ja võimalustevalik on kõigil. RolleyesJa kuidas toimivad erinevate naabrite maksu _ja muud seadused ,teavad asjaosalised ehk paremini ,kui .......Smile

Juba eelnevalt on ka siin teemas seda öeldud, et kui Kalevipoeg ei käiks nina püsti ringi ja kuulutaks tõde, et tema eluviis on õige ja loll oled, et sa samamoodi ei ela poleks ka sellist kirumist ja vastumeelsust.
Sama paralleeli võiks tõmmata omasooliste ja taimetoitlaste ja .... Kalevipoegade vahele - ela oma elu ja ära kuuluta ja suru peale oma asja mulle kui ma seda ei soovi.
See viimane polnud isiklikult kellegile aga üldiselt erinevate elustiilide esindajatele. 
Viimasel ajal tundub, et vege inimesed on isegi hullemad kuulutajad kui omasoolised.
Vasta

(15-01-2018, 10:45 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Eesti tööandja käib näitustel, võistlustel oma ilusat, kulinaid täis riputatud, lakutud suksut näitamas. Samas autojuhtidel, kes tegelikult tööd teevad, ei lubata reisis klaasipesuainet ja kojamehi osta Sad Tassid kuu kahe klaasipesuvee kaasa? Skandinaavia töö.

Kas lõpuks hakkavad nimed ka tulema või jääbki kõik umbisikuliseks?
Vasta

ma arvan et neid näiteid lihtsalt pole, kuna tegelikult on asjad korras, aga häirivad mingid pisiasjad ja siis hakatakse teeklaasis tormi tegema.
Vasta

(15-01-2018, 04:01 AM)linnuke Kirjutas:  Hakkab SL ÕL kirjatsurade kanti asi minema.Smile

Noo ära nüüd tunne ennast tühjast tähjast puudutatuna,sinane jutt on ju ammu muutunud lihtsalt pläraks,elu on ilus ja aega niiettapab,ei mudu tuleks nii suurepäraseid mõtteid poognate viisi.Igatahes tubli oled,Anneli teemat vedades,Lgp. Penskar vist kuskil sarnases teemas küsis,et poisid millal ja kes siis tööd teeb,kui foorumis sellised traktaadid üles tähendatakse.Ja nüüd lähengi,omma mõtsa tz käruga toimetama,peab tugevdusi kuhugi sättima,toikad ja balansiir ei pea 3m.ja enam pikkused on rasked rsk Toungue
Vasta

(15-01-2018, 12:38 PM)cesium Kirjutas:  
(15-01-2018, 10:45 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Eesti tööandja käib näitustel, võistlustel oma ilusat, kulinaid täis riputatud, lakutud suksut näitamas. Samas autojuhtidel, kes tegelikult tööd teevad, ei lubata reisis klaasipesuainet ja kojamehi osta Sad Tassid kuu kahe klaasipesuvee kaasa? Skandinaavia töö.

Kas lõpuks hakkavad nimed ka tulema või jääbki kõik umbisikuliseks?

Vaevalt, et see nimede avalikustamine siin foorumis midagi annab peale uudishimu rahuldamise. Meie siit ei mõjuta midagi ega kedagi oma väikese ja hajutatud seltskonnaga. 
Kui nüüd ZIL-i mehe poolt väljaöeldut kommenteerida siis selle pesuvee ja kojameeste probleemi ees vaevlevad enamus firmasid. Ja nimesid välja tuues kaoks poole lugemise pealt huvi ja viimased nimekirjas jäävad ikka tähelepanuta. Mida väiksem firma seda lihtsam ja töötajasõbralikum  on suhtumine. Mida suurem kolhoos seda hullem. Isegi kütuse raha pole sul kaardi peal. Enne tankimist annad teada palju soovid tankida siis kantakse vastav summa kaardile. Ja mehed töötavad ja vait nagu kuhi kindaid.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Aasta lõpus oli firmas 103 töötajat. Eesti mõistes suur veofirma.
Vasta

See tõde on ilmselgelt kusagil vahepeal või mujal seoses nende kütuste ja pesuvedelikega Big Grin Ju on kokku saanud väga palju "talente" ettevõttesse või on keegi silmapaistva saavutusega hakkama saanud miks on sellised piirangud.

Tuttav skandinaavia liine sõitev autojuht rääkis just, eile läks autol miskit katki, täna juba korras, ei mingit janti. Kütusekaarte 5tk kabiinis, hamburgerit tohib ka osta, puuduvad keelud ja piirangud. Hamburgerid lähevad lihtsalt enda palgast maha hiljem. Kõik see toimub Eesti ühe suurima kaugvedude juures.

Veel pidavat asjad jagunema "solkfirmadeks" ja "proff-juhtideks". "Solkfirma" on ettevõte kellele ei sobi ükski juht. "Proff juht" on sohver kellele ei sobi ükski ettevõte. "Proffid juhid" koonduvad "solkfirmadesse" kuna mujal neid enam ei oodata.

Sellised tähelepanekud.
Vasta

(15-01-2018, 19:53 PM)Daff Kirjutas:  
(15-01-2018, 12:38 PM)cesium Kirjutas:  Kas lõpuks hakkavad nimed ka tulema või jääbki kõik umbisikuliseks?

Vaevalt, et see nimede avalikustamine siin foorumis midagi annab peale uudishimu rahuldamise. Meie siit ei mõjuta midagi ega kedagi oma väikese ja hajutatud seltskonnaga.
...

Oh, mis nüüd mina, tavaline inimene, eksole.... Las ikka targemad teevad ja otsustavad.

Toungue
Vasta

Kui ma veofirmat peaksin laseksin ka juhtidel oma sõiduauto diislikütusepaake täita, burksi osta jne. juhi enda raha eest Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne