[nootsii]

Autojuhi norm tunnid on paraku 9h päevas.

[Daff]

Olen ise ka selles "tööstusharus" juba pikemat aega. Saksamaaga seotud aastast 1996 . Nii mõnigi firma jalge alt ära kadunud nii ühel kui teisel põhjusel ning olukordi nähtud seinast seina. Pean silmas just siin teemas arutluse all olevat nii palgateemat kui töö ja puhkeaega. Seiklustest ei räägi.
Sulge sundis haarama viimane postitus kus kolleegi väljaütlemist üks lugupeetav pidas piuksatuseks mis on pooltõde. Kodus kirjutuslaua taga võib tõesti tunduda, et käib mingi lahmimine aga võin kinnitada täie vastutustunde juures, et selline suhtumine on tõesti logistikute poolt olemas. Mina ütlen, mina mõtlen jne... Aga skandinaavias on ketta lõhki ajamine ikka väga popp pluss igasugused ülelaskmised palgaga. Euroopa poole peal on asistabiilsem.
   Vabandan ette venekeelse kontingendi ees aga kahjuks on nemad just kõige suurema surve all.Kuna keelt ei osata, ei eesti ega mingit muud võõrkeelt siis on paljud suluseisus. Kas sõidad nii nagu ma käsen või tuleb teine mees kes sõidab nii nagu mina tahan. Palgaga sama teema. Eestist euroopasse ja tagasi  sõidavad mõnes firmas vene mehed 8 senti kilt samas kui eesti mees saab 14 senti kilt. Kui hakkab urisema kästakse lätti tööle minna, seal ehk saad rohkem.
Paljud muidugi nüüd ütlevad, et oi, mina ütleksin nii ja mina teeks nii ja seadus ütleb nii jne.  Aga ei ole kõik nii lihtne. Olukorda seestpoolt tundmata ei maksa oletustega tõe pähe välja tulla.

[Külahull]

Autojuhi norm tunnid on paraku 9h päevas.

Kustkohast sa seda kuulnud/lugenud oled? 2x4,5h on sõiduaeg, mida võib pikendada 2xnädalas tunni võrra, ehk 10h päevas. Tööaeg võib olla kuni 15h, 9h puhkepaus peab sisse mahtuma.
Ise ka viimased 7a Eestist eemal ja transpordi alal. Lahkutud sai masu kõrghetkel ja suhtumise tõttu. Tööandja seadis järjest utoopilisemaid nõudmisi ja palk jäi samaks, kuigi töökoormus kasvas koos päeva pikkusega mingi 30%. Järjekord olla ukse taga noh..
Sai Soome maandutud, algusest peale samas firmas, mis ei ole küll taevamanna, kuid virisemiseks pole põhjust. Kuudis/kolhoosis pole kunagi elanud ja tegu päevatööga ning elan üksina üürikorteris. Vahest tuleb koduigatsus peale ja tahaks tagasi, kuid vestlus mõne Eestis töötava inimesega jahutab indu piisavalt tükiks ajaks. Ei taha sellist suhtumist, et kui tööandja maksab, siis töötaja hüppab kasvõi läbi põleva rõnga kui soovi avaldatakse, sest see on nende tsirkus. Teine äärmus on see, et "te kõik olete vargad, ainult pole veel vahele jäänud". Tegin ka mingil hetkel oma firma, kuid käima asja ei lükanudki. Sai mõnes kohas vestlusel käidud, et vedajat vaja, kuid arvutused näitavad, et iseenda tööandja olles teeniks vähem kui Soomes palgatöölisena. Lisaks veel see, et ei saa olla haige, puhkusel jne. Kui midagi peaks juhtuma, siis maksan puksiirid, remondid jne niigi napist eelarvest. Hetkel palgatöölisena, kui teoreetiliselt peaks midagi juhtuma, siis lükkan ukse kinni ja teatan enda asukoha, rohkem ei pea midagi tegema, isegi rehve ei pea vahetama. Ei näe lihtsalt endale tegemisele mõtet, kui peale ilge stressitaseme ja vaesemaks jäämise, ei ole muid käega katsutavaid hüvesi.
Kaua veel jätkan? Ei oska ausalt öelda, hetkel küll ei vaata tagasi. Kunagi arvasin, et aasta-paar.  Palk ei olekski ehk kõige olulisem, kuid suhtumine kehvavõitu-ehk minu isiklikud kogemused. Sai see aasta ka Soome kodakondsus igaks juhuks tehtud, igaks juhuks, kunagi ei tea, et mis tuleb.

[v6sa]

Ja päeva lõpuks oled üksik vana mees. Kui oskad end hoida, siis vähemalt terve vana mees. Kui ei taipa end hoida, siis haige ka veel.

Aga vähemalt oled elanud.

Või kas ikka oled...

[Külahull]

Ja Eestis katkiste hammaste, poolnälgas ja läbisadava katusega oleksin õnnelikum? Ilmselt mingil hetkel ka kodutu. Vähemalt majal katus vahetatud, fassaad soojustatud ja sisetööd hakkavad ka lõppema lähiajal ning seda pangalaenuta.

[ZIL 131]

41degree
Kirjutasin eelnevalt: Soomes oli 2016. aastal raskeveokijuhi keskmine kuupalk 2943 €. Mul Norras kõrgem. Räägin palgast. Palk st. brutosumma millelt arvutatakse maksud. Eestis jääb palk miinimumpalga ja 800-900 vahele. Ülejäänud joonistatakse maksuvaba sissetulekuna st. välislähetuse päevarahana ja välislähetustasuna. Puhkuseraha, töövõimetusraha arvutatakse palgast. 
nootsii
Autojuhil on lubatud kahe nädala peale 90 sõidutundi + muu töö.
v6sa
Kas Eesti ei olnud Euroopas üksi elavate arvestuses esirinnas?

[nootsii]

Eks see ole siis vist firmas kinni. Minul on planeeritud töö aeg 206 tundi kuus. See tuleb kuidagi kollektiivlepigust või mis iganes see nimi on mis ametiühingutega kokku lepitakse. Töötada tohin 10h päevas. Seadus natuke teisiti sõnastatud aga probleemid tulevad ülemusel mitte minul.  Minule makstakse üheksas tund eraldi. Kolletiivlepigust vaatad siis isegi 8h päevas kindla kuupalga puhul.  Aga seda arvutuskäiku kuidas autojuhtidele näidati et nad saavad tunnis vähem kui koristaja oli huvitav vaadata

[ZIL 131]

15 aastat Norrast kala vedanud, nüüd jälle vastupidi. Otsin suusakeskuseid jm asutusi mägedes. 
https://www.youtube.com/watch?v=TEJZrowqMDY

[roosteuss]

Ja Eestis katkiste hammaste, poolnälgas ja läbisadava katusega oleksin õnnelikum? Ilmselt mingil hetkel ka kodutu. Vähemalt majal katus vahetatud, fassaad soojustatud ja sisetööd hakkavad ka lõppema lähiajal ning seda pangalaenuta.

Hambad terved,väljaarvatud üks poolik mis hirmsast tervisespordi tegemisest pooleks kukutud,kõht täis ja koergi kiidab,katus vist ei tilgu,igatahes pea on kuiv.
Jah vahest on pangale intresse makstud ja hetkelgi maksan auto näol aga see on vabatahtlik oleks võinud ka teisiti lahendada.
Kui pea ei jaga ja raha puu otsas ei kasva siis tuleb maksta intressi pangale või võetta seda elult endalt ja valiku teeb iga mees ise.

[41Degree]

Sulge sundis haarama viimane postitus kus kolleegi väljaütlemist üks lugupeetav pidas piuksatuseks mis on pooltõde. Kodus kirjutuslaua taga võib tõesti tunduda, et käib mingi lahmimine aga võin kinnitada täie vastutustunde juures, et selline suhtumine on tõesti logistikute poolt olemas.

Alustame esimesest poolest, kus "kirjutuslaua taga tundub, et käib lahmimine". Ei käi siis või? Mainiti mingit konkreetset juhtumit, kus üks sohver saadeti kontori poolt kukele, kui ta oli proovinud reisi planeerimise osas kaasa rääkida. Ilma täit lugu teadmata ei oska mina küll näpuga kellegi poole näidata. Pikaltsaatmisele eelnevatest detailidest on puudu see, mis planeerimises valesti oli, mis sohvrile ei meeldinud ning millal ja kuidas ta sellest teada andis. Samuti on puudu järellugu ehk see, kas pärast kümnendat olulist eriarvamust jäädi endiselt mitte midagi tegemata ootama, et äkki üheteistkümnendal, kahekümne esimesel ning sajandal korral enam selliseid eriarvamusi ei teki. Või oli see informatsioon kuskil olemas, ma ei pannud seda tähele ning tegelikult on olemas objektiivne alus ZIL 131 loole tuginedes konkreetsele logistikule virtuaalset nüplit anda?
Teise poole peale julgen ma kinnitada samuti täie vastutustunde juures, et on olemas logistikuid, kes on kas juba normaalsed või vähemalt õppimisvõimelised, st oskavad kuulata ja aru saada. Miks peaks tegema koostööd nendega, kes ei saa, ei oska ja ei taha?

Kuna keelt ei osata, ei eesti ega mingit muud võõrkeelt siis on paljud suluseisus.

Muus osas olen maailmavaatelt pigem konservatiiv, aga tööturu osas olen ma küll liberaal või kapitalist, kes kuidas soovib. Tööelu osas on minu arvamust ja nägemust mööda juhusel lühikeses perspektiivis oluline roll ning pikas plaanis olematu, see tähendab, et pikaajalised pingutused jäävad pärjamata ainult vähestel ja õnnetutel erandjuhtudel. Keel(t)e mitteoskamine ei ole 99% juhtudest kaasasündinud meditsiinilise probleemi tagajärg, mille puhul tuleks kätt hoida ning sotsiaaltoetust maksta. See on aastakümneid kestnud süsteemse laiskuse ja viitsimatuse tulemus. Kas keegi takistab parklas kohvi kõrvale ning suitsu asemel igal hommikul 15 minutit eestikeelset Sipsikut lugeda ning sõnastiku abil seda endale arusaadavaks tõlkida?
Ma olen lähemalt rääkinud oma kümnekonna venekeelse lihttöötajaga ning ma tean ainult üht näidet, kelle puhul on objektiivselt mõistetav, et üksikvanema kohustuste ning mitme töökoha kõrvalt ei ole mõeldav keelt õppima hakata. Aga see konkreetne isik saab ikkagi vähemalt eesti keelest aru, mis on juba pool võitu.

Võib-olla tundub karm, aga praeguses ühiskonnakorralduses on süsteem nii, et tööjõud on tööandja jaoks kaup nagu iga teinegi. Olles ise kauba staatuses, tuleks end korra asetada hoopis teisele poole lauda ning endalt küsida: "Kui minu töö eest makstaks mulle rohkem palka, siis mis on minu poolt ettevõttele pakutav lisandväärtus, mis teeb vähemalt suuremad kulutused tasa?" Kui ainuke asi, mis pähe tuleb, on iga viie aasta tagant kohustusliku ametikoolituse läbimine, siis on nimekiri vist natuke lühikesevõitu...

PS: võib-olla tekib kellelgi eelmise lõigu valguses küsimusi, mil viisil ma omale leiva lauale saan. Olen suurettevõtte palgatöötaja ehk samuti tavaline tööturu kaup, oma ettevõtmised puuduvad. Töö kõrvalt käin koolis ka ning selle jaoks on põhjuseid kaks: esiteks uudishimu ning teise jaoks võib lugeda üle-eelmist lõiku uuesti.

[Külahull]

Ma veel küsiksin austatud kaasfoorumlastelt, et miks on osadel selline halvustav/irooniline suhtumine inimestesse, kes on töökohaks valinud välisriigi? Kas tõesti on inimene, kes läheb Tallinnast näiteks Helsinkisse tööle kuidagi alaväärtuslikum kui inimene, kes tuleb Tallinnasse tööle näiteks Valgast või Võrust? Kuhu tuleks tõmmata piir, millest edasi saaks viltu hakata vaatama? Küla see ilmselt ei ole, kas teises vallas tööl käiv on juba põlastust väärt või lisandub see maakonna piiri ületamisel? Mujal maailmas piiriülene töötamine levinud, kuid Eestis kohtab sellist imelikku suhtumist aeg-ajalt. Igal inimesel ju oma elu ja oma otsused.

[Talupoeg taluja]

Toon näite oma suguvõsast. Isa kes oli kolhoosi asutajaliige.... tahtis ka parema elu peale saada ja läks linna tööle 62 aastal . Kohalikud vaatasid väga viltu. Seda oli tunda veel  80- ndatel kui kaevati meie peale,et varastame kolhoosi tagant. Samuti kui midagi kaduma jäi,kohe oli miilits ukse taga. Ässitati kõik meie kallale. Elasime nagu oaasis keset kolhoosi....  Aeg läks edasi,uued ajad tulid. Paljud asjad selginesid meie jaoks. Ei olnud enam meie õues kolhoosi hooned vaid ennäe- lausa meie omad. Põllud,metsad ja sood ka...   Muld on tasandanud või tasandamas varsti kõike seda halba.
Seega piir on üsna ligidal..... 

[v6sa]

Ja Eestis katkiste hammaste, poolnälgas ja läbisadava katusega oleksin õnnelikum? Ilmselt mingil hetkel ka kodutu. Vähemalt majal katus vahetatud, fassaad soojustatud ja sisetööd hakkavad ka lõppema lähiajal ning seda pangalaenuta.

Hambad terved,väljaarvatud üks poolik mis hirmsast tervisespordi tegemisest pooleks kukutud,kõht täis ja koergi kiidab,katus vist ei tilgu,igatahes pea on kuiv.
Jah vahest on pangale intresse makstud ja hetkelgi maksan auto näol aga see on vabatahtlik oleks võinud ka teisiti lahendada.
Kui pea ei jaga ja raha puu otsas ei kasva siis tuleb maksta intressi pangale või võetta seda elult endalt ja valiku teeb iga mees ise.

Sama siin. Ning ma ei ole sugugi ainuke alla keskmise palga teeniv hakkama saaja oma tutvusringkonnas.

Samas tean õige mitut, kel tõesti hambad pilbasteks, katus igal sügisel lennus ja auto pidevalt katki. Nagu öeldi, valikute küsimus. Kui ikka prioriteediks on tänase päeva mõnud, siis ei piisa ka riigikogulase palgast.

[veix__]

Ma veel küsiksin austatud kaasfoorumlastelt, et miks on osadel selline halvustav/irooniline suhtumine inimestesse, kes on töökohaks valinud välisriigi? Kas tõesti on inimene, kes läheb Tallinnast näiteks Helsinkisse tööle kuidagi alaväärtuslikum kui inimene, kes tuleb Tallinnasse tööle näiteks Valgast või Võrust? Kuhu tuleks tõmmata piir, millest edasi saaks viltu hakata vaatama? Küla see ilmselt ei ole, kas teises vallas tööl käiv on juba põlastust väärt või lisandub see maakonna piiri ületamisel? Mujal maailmas piiriülene töötamine levinud, kuid Eestis kohtab sellist imelikku suhtumist aeg-ajalt. Igal inimesel ju oma elu ja oma otsused.

Kilomeetrid ei ole piiriks, vaid palganumbrid. Kui Eestis 700 eur teeniv tegelane teab et teed sarnast tööd 2 ja rohkemgi kordi suurema palga eest, siis ta on kade kuna erinevatel põhjustel tema ei saa minna sinna seda palka teenima ja seetõttu tuleb su peale viltu vaadata.

[v6sa]

Ma veel küsiksin austatud kaasfoorumlastelt, et miks on osadel selline halvustav/irooniline suhtumine inimestesse, kes on töökohaks valinud välisriigi? Kas tõesti on inimene, kes läheb Tallinnast näiteks Helsinkisse tööle kuidagi alaväärtuslikum kui inimene, kes tuleb Tallinnasse tööle näiteks Valgast või Võrust? Kuhu tuleks tõmmata piir, millest edasi saaks viltu hakata vaatama? Küla see ilmselt ei ole, kas teises vallas tööl käiv on juba põlastust väärt või lisandub see maakonna piiri ületamisel? Mujal maailmas piiriülene töötamine levinud, kuid Eestis kohtab sellist imelikku suhtumist aeg-ajalt. Igal inimesel ju oma elu ja oma otsused.

Kilomeetrid ei ole piiriks, vaid palganumbrid. Kui Eestis 700 eur teeniv tegelane teab et teed sarnast tööd 2 ja rohkemgi kordi suurema palga eest, siis ta on kade kuna erinevatel põhjustel tema ei saa minna sinna seda palka teenima ja seetõttu tuleb su peale viltu vaadata.

Võimalik, et mõnel inimesel on see põhjuseks. Aga ma ei tähtsustaks seda üle.

Minul kihvatab iga kord, kui järjekordne heaolupagulane hakkab rääkima lollidest aborigeenidest, kes veel pole mõistust pähe võtnud.

Jämedalt on muidugi õige, et igaühel on õigus oma rada ise valida vabal maal. Samas peaks olema siis ka selgroogu see valik välja kanda ka nende ees, kes on teinud teistsuguse valiku.

[linnuke]

Kadedus tekib palgavahega ka kodus .Miks aga ei saa keegi kaugemale minna ,milles küssa...

[Külahull]

Ma veel küsiksin austatud kaasfoorumlastelt, et miks on osadel selline halvustav/irooniline suhtumine inimestesse, kes on töökohaks valinud välisriigi? Kas tõesti on inimene, kes läheb Tallinnast näiteks Helsinkisse tööle kuidagi alaväärtuslikum kui inimene, kes tuleb Tallinnasse tööle näiteks Valgast või Võrust? Kuhu tuleks tõmmata piir, millest edasi saaks viltu hakata vaatama? Küla see ilmselt ei ole, kas teises vallas tööl käiv on juba põlastust väärt või lisandub see maakonna piiri ületamisel? Mujal maailmas piiriülene töötamine levinud, kuid Eestis kohtab sellist imelikku suhtumist aeg-ajalt. Igal inimesel ju oma elu ja oma otsused.

Kilomeetrid ei ole piiriks, vaid palganumbrid. Kui Eestis 700 eur teeniv tegelane teab et teed sarnast tööd 2 ja rohkemgi kordi suurema palga eest, siis ta on kade kuna erinevatel põhjustel tema ei saa minna sinna seda palka teenima ja seetõttu tuleb su peale viltu vaadata.

Võimalik, et mõnel inimesel on see põhjuseks. Aga ma ei tähtsustaks seda üle.

Minul kihvatab iga kord, kui järjekordne heaolupagulane hakkab rääkima lollidest aborigeenidest, kes veel pole mõistust pähe võtnud.

Jämedalt on muidugi õige, et igaühel on õigus oma rada ise valida vabal maal. Samas peaks olema siis ka selgroogu see valik välja kanda ka nende ees, kes on teinud teistsuguse valiku.

Kuskohast sa minu sõnavõttudes seda välja lugesid, et pean Eestis töötavaid inimesi lollideks aborigeenideks? Sinu jutt on suht üldistav.

[cesium]

Loe, enda tsitaadihunnikus selgelt kirjas su enda küsimus: miks osadel halvustav suhtumine ja selle peale sulle ka vastati. 

[Külahull]

Viisakas inimene lahmima ei hakka. Isiklikult tundub nagu oleks kellegi konnasilmale astunud, hapud viinamarjad või liigoptimistlik äriplaan. Osad inimesed tevad kohe täpselt, et kuidas kõik ülejäänud elama peavad..

[v6sa]

Kuskohast sa minu sõnavõttudes seda välja lugesid, et pean Eestis töötavaid inimesi lollideks aborigeenideks? Sinu jutt on suht üldistav.

Ongi üldistav.   Miks Sina siis end puudutatuna tundsid, kui Sina end paremaks ei pea?