mtz siduripidur
#1
Tere,

Mida arvate mtz siduripidurist?
Kasutati vist väikese kabiiniga 80 ja 82 traktoritel.

Seoses kapitaalremondiga vahetan ka sidurivõlli, aga uue võlli peab ringi tegema sidurivõlli piduri jaoks, kas see pidurdussüsteem üldse õigustab ennast?
Vasta
#2
kui on korralikult reguleeritud ja traktoristil jätkub mõistust selle kasutamiseks, siis on väga hea asi
Vasta
#3
Siduripiduri vajalikkuse üle otsustamiseks peaks teadma mida see traktor teeb.
Kui haritakse põldu ja veetakse käru saab ka ilma hakkama.
Kui aga on vaja tihti peatuda mingiks operatsiooniks, sidur üles lasta ja pärast uuesti käik sisse panna on ta väga vajalik asi mis kiirendab tööd.
Näiteks metsavedu on selline töö ja ekskavaatoriga kaevamine.
Muudel juhtudel aga nagu näiteks laaduriga töötades tuleb pidada kinni elementaarsest tööhügieenist ja kasti mitte lammutada.
Näiteks kui on vaja peatuda ja tagurdada jäädakse sidur all ja käik sees seisma ja siis lülitatakse tagasikäik seisvate võllidega sisse mitte ei võeta edasikäiku enne peatumist välja ja ei tõmmata siis liikuvate võllidega tagasikäiku raksuga sisse.
Niisama on kohaltminekuks kaval alustada esimese käigu lülitamisest mille hammasratas pöörleb kõige aeglasemalt ja peatab võlli kinni ilma ragistamata.
Kui võll seisab võib valida omale sobiva käigu.
Vasta
#4
Kõik õige, aga... Arvestades, et 9. käiku kasutatakse kõige vähem, oleks vast mõistlik kastivõlle sellega pidurdada, kui sidurivõlli pidurit kas ei ole või see lihtviisiliselt ei tööta.

Tagurpidiläik  ja selle vastas olevad 1/2 saavad niigi vatti.

Kui kast laiali, võiks selle vidina korda teha. Säästab oluliselt hammasrattaid.
Vasta
#5
Ikka 1/2 mitte 9as.Proovi ise järgi.
Vasta
#6
1/2 läheb jah oluliselt väiksema raginaga sisse kui 9as.
Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#7
(03-01-2018, 12:18 PM)52mees Kirjutas: 1/2 läheb jah oluliselt väiksema raginaga sisse kui 9as.

Üks asi on ragin, teine asi selle ragina ajal "töötavate" (tegelikkuses maha freesitavate hammaste) arv. Mida suurem on pöörlevate hammasrataste kiiruste vahe (ehk mida väiksem on "ragin"), seda suurem on kahju.

Minu hübriidrussil on 52 vahekast, milles pidurit ei ole. Ning kuna see kosla näeb IX käiku umbes kolm korda aastas, siis just sellega ma kastivõlle pidurdangi. Sest I/II käigu asendis on selgelt tunda, et kasti hammasrataste nurgad on juba läinud Sad  Kang liigub pea sentimeeri kaugemale enne hammaste kontakti, kui  IV/VII või IX käigu peal. Oma osa annab seal kindlasti ka kahvli kulumine, aga mitte kõike, sest liuguri soones kangil vahet ei ole.

Ma ei lülita IX käiku sisse, vaid julmalt freesin pool sekundit hammasrattaid ning seejärel lülitub vajalik käik juba protestideta. Samuti on IX käiku väga mugav kasutada - otse ette ju.

Nihutatavate sirghammasratastega käigukasti puhul sõltub kasti eluiga kasutaja tööhügieenist. Kui ei ragistata, on eluaegne. Kui ragistatakse, hakkavad käigud läüuks kas välja peksma või puuduvate hammaste tõttu üle viskama.

Kas keegi on kohanud käigukasti, mille IX käigu hamasrataspaar oleks ära kulunud? Transpordil ülekoormusest purunenud hammasrattaid olen näinud.
Vasta
#8
(03-01-2018, 12:55 PM)v6sa Kirjutas: Üks asi on ragin, teine asi selle ragina ajal "töötavate" (tegelikkuses maha freesitavate hammaste) arv. Mida suurem on pöörlevate hammasrataste kiiruste vahe (ehk mida väiksem on "ragin"), seda suurem on kahju.

Minu hübriidrussil on 52 vahekast, milles pidurit ei ole. Ning kuna see kosla näeb IX käiku umbes kolm korda aastas, siis just sellega ma kastivõlle pidurdangi. Sest I/II käigu asendis on selgelt tunda, et kasti hammasrataste nurgad on juba läinud Sad  Kang liigub pea sentimeeri kaugemale enne hammaste kontakti, kui  IV/VII või IX käigu peal. Oma osa annab seal kindlasti ka kahvli kulumine, aga mitte kõike, sest liuguri soones kangil vahet ei ole.

Ma ei lülita IX käiku sisse, vaid julmalt freesin pool sekundit hammasrattaid ning seejärel lülitub vajalik käik juba protestideta. Samuti on IX käiku väga mugav kasutada - otse ette ju.

Nihutatavate sirghammasratastega käigukasti puhul sõltub kasti eluiga kasutaja tööhügieenist. Kui ei ragistata, on eluaegne. Kui ragistatakse, hakkavad käigud läüuks kas välja peksma või puuduvate hammaste tõttu üle viskama.

Kas keegi on kohanud käigukasti, mille IX käigu hamasrataspaar oleks ära kulunud? Transpordil ülekoormusest purunenud hammasrattaid olen näinud.

Ma küll miski 6 aastat esimest käiku kasutanud pidurdamiseks metsatööl ja pole nagu tähele pannud et oleks kuidagi halvasti mõjunud neile hammasratastele.
Ma pole ka käike ragistanud vaid lükanud kiire liigutusega käigu sisse ja kuna esimese käigu hammasratas pöörleb niivõrd aeglaselt läheb käik sisse ja sidurivõlli inerts liigutab traktorit sentimeetri ja asjad seisavad.
Muidugi ühel juhul sajast ei lähe aga kuna ei avalda kangile survet siis hüppab hammasratas tagasi ja ragistamist ei toimu.
Igatahes sinna kasti ma eelmine aasta sisse vaatasin sest see, kellele traktor müüdud sai harrastas kohe 3 käigu sissetõmbamist ja seal olid hambad lihtsalt otsa saanud kuid 1-tagasikäigu hammakal olid tehase faasimise jäljed näha.
Pigem on just probleeme üheksanda käigu väljaviskamisega sest lülitusjambad kuluvad kaldu ja raske veoga viskab välja.
Üks põhjus on ka veel see, et tagasilla vedava võlli laagreid reguleeritakse mingi vanaaegse arusaama järgi et koonuslaagritele peab lõtku jätma.
Selles sõlmes peab just laagritel väike eelpinge olema et lõtku tekkimist ära hoida ja seda peab ka aegajalt kontrollima heebliga käigukastikaane alt loksutades.
Vasta
#9
(03-01-2018, 19:00 PM)2715 Kirjutas: Ma küll miski 6 aastat esimest käiku kasutanud pidurdamiseks metsatööl ja pole nagu tähele pannud et oleks kuidagi halvasti mõjunud neile hammasratastele.
Ma pole ka käike ragistanud vaid lükanud kiire liigutusega käigu sisse ja kuna esimese käigu hammasratas pöörleb niivõrd aeglaselt läheb käik sisse ja sidurivõlli inerts liigutab traktorit sentimeetri ja asjad seisavad.
...
Siin on suur vahe, kas teha Sinu kirjeldatud liigutust tühikäigult peale sekundi-paari ootamist lahutatud siduriga või rammida vahetult siduri lahutamise järel raginal käiku sisse.
Puuduvate hammastega I/II käigu hammasrattaid olen näinud piisavalt.
Minu koslal pidurdan võlle nii: tühikäigul lahutan siduri ja vajutan nii sekundi järel IX käiku kergelt sisse. Hammasrattad protestivad, käik sisse ei lähe, kuid kastis toimub intensiivne pidurdumine nii poole sekudni jooksul. See onkenasti kõrvahga kuulda ja käega tunda. Seejärel kulutan umbes sekundi, et panna kang vajaliku käigu kohale (hübriidrussil on kuliss ja liugurid kaunikesti kulunud, nagu ka kangi pöörlemist takistav tihvt ja selle pesa). Kokku on kulunud sekundit kolm ja selle ajaga lülituvad II ja TK enamasti juba krõmpsuga või täiesti helitult, VI kipub vahel häälitsema.
Teel sõites ma sidurit ei kasuta, kuna VI-VII vahel saab sujuvalt ilma majandada gaasi ja inertsi kasutades. Metsas nii muidugi ei saa.
Suunavahetusega on kõige parem nii, nagu eelkirjutaja kirjeldas: käiku ei võeta välja enne, kui masin seisab!
Siinkohal olgu öeldud, et minu viis ei ole kuidagi parem isand 2715 kirjeldatust. Lihtsalt minu juhtumil on IX käik sisuliselt kasutuseta ja selle hammaspaari freesimine lühendab vanamehe elupäevi kõige vähem.
Vasta
#10
Esimese käigu hammakas pildil paremal, vahetasin vasakpoolse vastu.
Mida arvate kaasaegsest nõellaagrist plastseparaatoriga? Varemalt olid sees ilma separaatorita täispikad nõelad (kuuenda käigu hammakapaari vahel).


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#11
Laager 6. Käigu hammakapaaril.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#12
(05-01-2018, 13:00 PM)lööb tagasi Kirjutas: Laager 6. Käigu hammakapaaril.
Mina vahetasin terve kasti sisu ning tagasi läksid uued täispikad nõelad - kuluvad enne kandiliseks nagu tuletikud, aga ei lähe segi seal sees. 820 on kohe tehasest separaatoriga laagrid. Separaatoriga laagris võib juhtuda, et plastik kulub ise nõnda, et nõelad lähevad sees igat suvalist pidi. Ühel 820 tuli selline puder välja. Pigem juhtub see nagunii kasti eluea lõpus kui üldse. Oleneb palju juhist - näiteks eelpool nimetatud kastist tuli peotäis polte, separaatoreid, 3L õli...Laagri purunemise eelduseks on kulunud tööpind mis võimaldab lõtku tekkimist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne